User:Mmustasa: Difference between revisions
(Created page with "<font size="5">'''Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö'''</font> Autor: Mario Mustasaar ---- '''Essee''' ---- Ainekursuses Õpingukorraldus ja erialatutvustu...") |
No edit summary |
||
| Line 1: | Line 1: | ||
<font size="5">'''Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö'''</font> | =<font size="5">'''Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö'''</font>= | ||
Autor: Mario Mustasaar | Autor: Mario Mustasaar | ||
---- | ---- | ||
'''Essee''' | =='''Essee'''== | ||
---- | ---- | ||
Ainekursuses Õpingukorraldus ja erialatutvustus tehti täpselt seda, mida aine nime järgi võiks eeldada – ühe loengu jooksul tutvustati | Ainekursuses Õpingukorraldus ja erialatutvustus tehti täpselt seda, mida aine nime järgi võiks eeldada – ühe loengu jooksul tutvustati õpingukorraldust Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) ning seitse loengut täitsid oma sisuka või vähem sisuka jutuga IT-valdkonda alt, pealt ja seest poolt näinud inimesed. | ||
Esimene loeng | Esimene loeng <ref>Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo). 26. august 2015 loengusalvestus</ref> andis juhiseid, mismoodi praegusest hetkest alates võiks hakata oma samme seadma, et kolme või halvemal juhul nelja aasta pärast võiks suure uhkustundega EIK lõputunnistusega vehkida. Mööda külge ei jooksnud maha põgus ülevaade õppekorralduseeskirjast, kuid kõige väärtuslikumad olid siiski loengu läbiviijate praktilised kogemused oma õpinguajast. | ||
Kuna IT-sektor tegeleb üldjuhul väga innovaatiliste teenuste pakkumise, mitte standardsete lumelabidate valmistamisega, siis tuleb seal palju ette ka projektide feilimist. Kui lumelabidate projekt läheb vett vedama, siis on selle põhjuseks ilmselt tööka kollektiivi puudumine, aga IT-projektide ebaõnnestumise põhjus nr. 1 on lõppkasutaja vähene või puudulik kaasatus | Kuna IT-sektor tegeleb üldjuhul väga innovaatiliste teenuste pakkumise, mitte standardsete lumelabidate valmistamisega, siis tuleb seal palju ette ka projektide feilimist. Kui lumelabidate projekt läheb vett vedama, siis on selle põhjuseks ilmselt tööka kollektiivi puudumine, aga IT-projektide ebaõnnestumise põhjus nr. 1 on lõppkasutaja vähene või puudulik kaasatus <ref>Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman). 3. september 2015 loengusalvestus</ref>. IT-projektide ebaõnnestumisest rääkis põgusalt ka isehakanud guru Targo Tennisberg <ref>Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg).1. oktoober 2015 loengusalvestus</ref>. Tema tõi välja, et projektide ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti mahu suurenemisega. See ei tulene projekti tehnilisest keerukusest, vaid projekti käigus lisanduvast inimeste vahelisest kommunikatsioonivajadusest. Seega projekti ebaõnnestumises mängivad olulisemat rolli inimeste vahelised suhted kui projekti tehniline keerukus. | ||
Kolmandas loengus esitas cum laudega EIK lõpetanud Elar Lang tõelise motivatsioonikõne | Kolmandas loengus esitas cum laudega EIK lõpetanud Elar Lang tõelise motivatsioonikõne <ref name="elar">Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang). 10. september 2015 loengusalvestus</ref>. Nõustun igati tema väitega, et koolis ei tohiks kogu aeg olla selline tunne nagu peaks hundi hammaste vahelt tirima. Palju põnevam on kool ja selle lõpetamine seada endale huvitavaks väljakutseks, mille poole hakata liikuma vahepeal erinevaid etappe läbides. Ja kui vahel on nii keeruline, et ei oska enam kuhugi poole liikuda, siis tuleb mõelda, et teised on sama tee läbinud ja sellega hakkama saanud ning miks mina ei peaks siis saama. Elar jagas ka õpetussõnu, kuidas õppimisse õigesti suhtuda ning kuidas sellise suhtumise juurdudes on hea õnne korral võimalik töö muuta hobiks. | ||
Õppetööga tegeledes proovin igast loengust tera välja noppida aga Taavi Tuisu loengust oli minul väga keeruline IT-alast tera leida, sest oma esitluses laskus Taavi Tusik väga süsteemi administreerimise spetsiifikasse koos vastava terminoloogiaga | Õppetööga tegeledes proovin igast loengust tera välja noppida aga Taavi Tuisu loengust oli minul väga keeruline IT-alast tera leida, sest oma esitluses laskus Taavi Tusik väga süsteemi administreerimise spetsiifikasse koos vastava terminoloogiaga <ref>Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk).17. september 2015 loengusalvestus</ref>. Minu mitte IT-alane tera, mille tulevikuks tallele panin oli see, et esinedes oleks hea teada auditooriumi teadmiste taset ja võimekust esitatavat vastu võtta. | ||
Viiendas loengus pajatas Kert Suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist ning sellest, miks ettevõtted vähe testivad ning miks testimine ei ole populaarne | Viiendas loengus pajatas Kert Suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist ning sellest, miks ettevõtted vähe testivad ning miks testimine ei ole populaarne <ref>Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi). 24. september loengusalvestus</ref>. Loengus julgustas rohkem testima (vaatamata sellele, et see ei ole seksikas), kuna see aitab riske maandada. Samas lükkas ta ka ümber väite, et testimine ei ole huvitav. Pidavat päris põnev olema kui on võimalus süsteem ära lõhkuda. | ||
Seitsmendas loengus rääkis IT-ettevõtja Tanel Unt oma edusaladustest. Ülikooliõpingud jäid tal pooleli ja tänini ei ole tal ülikoolidiplomit taskus, kuid selle puudumises ei ole ta näinud mingit takistust oma ettevõtmistele. Siin avaldub selge vastuolu Elar Langiga | Seitsmendas loengus rääkis IT-ettevõtja Tanel Unt oma edusaladustest<ref>Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt). 8. oktoober 2015 loengusalvestus</ref>. Ülikooliõpingud jäid tal pooleli ja tänini ei ole tal ülikoolidiplomit taskus, kuid selle puudumises ei ole ta näinud mingit takistust oma ettevõtmistele. Siin avaldub selge vastuolu Elar Langiga <ref name="elar"/>, kes lõpetas EIKi cum laude ja pidas ülikoolidiplomit garantiikirjaks, et inimene oskab õppida ning ta on õppimisvõimeline. Nagu issanda loomaaed on kirju, nii võib erineva haridusele lähenemisega inimesi leida ka IT-maailmast. | ||
Viimases loengus tutvustati valdkonda, kus IT saab kokku statistika ja andmeanalüüsiga ning mida kasulikku on võimalik nende kolme valdkonna sünergias inimestele pakkuda | Viimases loengus tutvustati valdkonda, kus IT saab kokku statistika ja andmeanalüüsiga ning mida kasulikku on võimalik nende kolme valdkonna sünergias inimestele pakkuda <ref>Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober 2015 videosalvestus</ref>. Nende kolme valdkonna kasulikkus avaldub paberrikvaliteedi ja ravimianalüüsist karjääriplaneerimise ja riigikaitseni. | ||
'''Õpingukorralduse küsimused''' | =='''Õpingukorralduse küsimused'''== | ||
---- | ---- | ||
'''Küsimus B''' | ==='''Küsimus B'''=== | ||
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? | Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? | ||
| Line 34: | Line 34: | ||
'''Vastus''' | '''Vastus''' | ||
Arvestuse järele tegemiseks on aega ülejärgmise semestri punase joone päevani. Esimese õppeaasta kordussoorituse planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse. Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga ning registreerida õppeinfosüsteemis (ÕIS). Eksamile/arvestusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 päeva (http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ | Arvestuse järele tegemiseks on aega ülejärgmise semestri punase joone päevani. Esimese õppeaasta kordussoorituse planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse. Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga ning registreerida õppeinfosüsteemis (ÕIS). Eksamile/arvestusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 päeva <ref>Eesti Infotehnoloogia Kolledzi õppekoralduse eeskiri (12.03.2015)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]</ref>. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritused tasuta, tasulisel kohal (OF) on kordussoorituse tasu 20 eurot <ref>Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]</ref>. | ||
'''Küsimus 5''' | ==='''Küsimus 5'''=== | ||
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? | Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? | ||
'''Vastus''' | |||
Vajaduspõhise toetuse saamiseks peab üliõpilane olema: | |||
*Sisseastunud 2013/14 | |||
*Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuni 329 eurot | |||
*Õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus, kusjuures esimesel semestril piisab täiskoormuse nõude täitmisest ning edaspidi toimub õppemahu arvestus kumulatiivselt. | |||
Toetuse saamiseks tuleb täita avaldus portaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus <ref>Vajaduspõhine õppetoetus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/]</ref>. | |||
=='''Ülesanne'''== | |||
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? | |||
Kood xxxxxx99. Vastavalt tabelile <ref>Õpingukorraldus ja erialatutvustus[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele]</ref> kogub õppur mõlemas semestri 28 EAPd (x=28; y=28). Kuna täies mahus õppekava täitmise määr on 27 EAPd semestris, siis antud juhul õppekulude hüvitamist ei toimu <ref>Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]</ref>(). | |||
=='''Viited'''== | |||
Revision as of 18:05, 25 October 2015
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö
Autor: Mario Mustasaar
Essee
Ainekursuses Õpingukorraldus ja erialatutvustus tehti täpselt seda, mida aine nime järgi võiks eeldada – ühe loengu jooksul tutvustati õpingukorraldust Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) ning seitse loengut täitsid oma sisuka või vähem sisuka jutuga IT-valdkonda alt, pealt ja seest poolt näinud inimesed.
Esimene loeng [1] andis juhiseid, mismoodi praegusest hetkest alates võiks hakata oma samme seadma, et kolme või halvemal juhul nelja aasta pärast võiks suure uhkustundega EIK lõputunnistusega vehkida. Mööda külge ei jooksnud maha põgus ülevaade õppekorralduseeskirjast, kuid kõige väärtuslikumad olid siiski loengu läbiviijate praktilised kogemused oma õpinguajast.
Kuna IT-sektor tegeleb üldjuhul väga innovaatiliste teenuste pakkumise, mitte standardsete lumelabidate valmistamisega, siis tuleb seal palju ette ka projektide feilimist. Kui lumelabidate projekt läheb vett vedama, siis on selle põhjuseks ilmselt tööka kollektiivi puudumine, aga IT-projektide ebaõnnestumise põhjus nr. 1 on lõppkasutaja vähene või puudulik kaasatus [2]. IT-projektide ebaõnnestumisest rääkis põgusalt ka isehakanud guru Targo Tennisberg [3]. Tema tõi välja, et projektide ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti mahu suurenemisega. See ei tulene projekti tehnilisest keerukusest, vaid projekti käigus lisanduvast inimeste vahelisest kommunikatsioonivajadusest. Seega projekti ebaõnnestumises mängivad olulisemat rolli inimeste vahelised suhted kui projekti tehniline keerukus.
Kolmandas loengus esitas cum laudega EIK lõpetanud Elar Lang tõelise motivatsioonikõne [4]. Nõustun igati tema väitega, et koolis ei tohiks kogu aeg olla selline tunne nagu peaks hundi hammaste vahelt tirima. Palju põnevam on kool ja selle lõpetamine seada endale huvitavaks väljakutseks, mille poole hakata liikuma vahepeal erinevaid etappe läbides. Ja kui vahel on nii keeruline, et ei oska enam kuhugi poole liikuda, siis tuleb mõelda, et teised on sama tee läbinud ja sellega hakkama saanud ning miks mina ei peaks siis saama. Elar jagas ka õpetussõnu, kuidas õppimisse õigesti suhtuda ning kuidas sellise suhtumise juurdudes on hea õnne korral võimalik töö muuta hobiks. Õppetööga tegeledes proovin igast loengust tera välja noppida aga Taavi Tuisu loengust oli minul väga keeruline IT-alast tera leida, sest oma esitluses laskus Taavi Tusik väga süsteemi administreerimise spetsiifikasse koos vastava terminoloogiaga [5]. Minu mitte IT-alane tera, mille tulevikuks tallele panin oli see, et esinedes oleks hea teada auditooriumi teadmiste taset ja võimekust esitatavat vastu võtta.
Viiendas loengus pajatas Kert Suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist ning sellest, miks ettevõtted vähe testivad ning miks testimine ei ole populaarne [6]. Loengus julgustas rohkem testima (vaatamata sellele, et see ei ole seksikas), kuna see aitab riske maandada. Samas lükkas ta ka ümber väite, et testimine ei ole huvitav. Pidavat päris põnev olema kui on võimalus süsteem ära lõhkuda.
Seitsmendas loengus rääkis IT-ettevõtja Tanel Unt oma edusaladustest[7]. Ülikooliõpingud jäid tal pooleli ja tänini ei ole tal ülikoolidiplomit taskus, kuid selle puudumises ei ole ta näinud mingit takistust oma ettevõtmistele. Siin avaldub selge vastuolu Elar Langiga [4], kes lõpetas EIKi cum laude ja pidas ülikoolidiplomit garantiikirjaks, et inimene oskab õppida ning ta on õppimisvõimeline. Nagu issanda loomaaed on kirju, nii võib erineva haridusele lähenemisega inimesi leida ka IT-maailmast.
Viimases loengus tutvustati valdkonda, kus IT saab kokku statistika ja andmeanalüüsiga ning mida kasulikku on võimalik nende kolme valdkonna sünergias inimestele pakkuda [8]. Nende kolme valdkonna kasulikkus avaldub paberrikvaliteedi ja ravimianalüüsist karjääriplaneerimise ja riigikaitseni.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Arvestuse järele tegemiseks on aega ülejärgmise semestri punase joone päevani. Esimese õppeaasta kordussoorituse planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse. Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga ning registreerida õppeinfosüsteemis (ÕIS). Eksamile/arvestusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 päeva [9]. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritused tasuta, tasulisel kohal (OF) on kordussoorituse tasu 20 eurot [10].
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Vastus
Vajaduspõhise toetuse saamiseks peab üliõpilane olema:
- Sisseastunud 2013/14
- Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuni 329 eurot
- Õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus, kusjuures esimesel semestril piisab täiskoormuse nõude täitmisest ning edaspidi toimub õppemahu arvestus kumulatiivselt.
Toetuse saamiseks tuleb täita avaldus portaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus [11].
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kood xxxxxx99. Vastavalt tabelile [12] kogub õppur mõlemas semestri 28 EAPd (x=28; y=28). Kuna täies mahus õppekava täitmise määr on 27 EAPd semestris, siis antud juhul õppekulude hüvitamist ei toimu [13]().
Viited
- ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo). 26. august 2015 loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman). 3. september 2015 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg).1. oktoober 2015 loengusalvestus
- ↑ 4.0 4.1 Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang). 10. september 2015 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk).17. september 2015 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi). 24. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt). 8. oktoober 2015 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober 2015 videosalvestus
- ↑ Eesti Infotehnoloogia Kolledzi õppekoralduse eeskiri (12.03.2015)[1]
- ↑ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal [2]
- ↑ Vajaduspõhine õppetoetus [3]
- ↑ Õpingukorraldus ja erialatutvustus[4]
- ↑ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal[5]
