User:Akopolov: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Akopolov (talk | contribs)
Akopolov (talk | contribs)
Line 8: Line 8:
Igal neljapäeval hommikul meile oli õppetatuderiala,  nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ mille eesmärk oli tutvustada meid ärivaldkonnaga. Kahe nädala jooksul loengutele tuli erinevaid IT valdkonda esindajaid. Tuli erinevad infosüsteemi ja veebi arendajaid, projekti juhijaid, programmeerijaid, süsteemi admenistraterijaid ja teised.
Igal neljapäeval hommikul meile oli õppetatuderiala,  nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ mille eesmärk oli tutvustada meid ärivaldkonnaga. Kahe nädala jooksul loengutele tuli erinevaid IT valdkonda esindajaid. Tuli erinevad infosüsteemi ja veebi arendajaid, projekti juhijaid, programmeerijaid, süsteemi admenistraterijaid ja teised.


Esimene loeng võib nimetada „Sissejuhatus üliõpilaselu“, sest seal räägiti meile kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis. Räägiti ka millistes huviringides ja üritustes on võimalik võtta osa. Minu arvates see oli kõige olulisem loeng, sest seal ma sain teada, et on olemas üks väga hea klub nimega „Codeclub“ kus on võimalik arendada oma programmeerimis oskused ja kus samal ajal võib tasuta süüa pizzat. Tasuta pizza ja võimalus arendada programmeerimis ,mida sul veel vaja?
Esimene loeng võib nimetada „Sissejuhatus üliõpilaselu“, sest seal räägiti meile kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis. Räägiti ka millistes huviringides ja üritustes on võimalik võtta osa. Minu arvates see oli kõige olulisem loeng, sest seal ma sain teada, et on olemas üks väga hea klub nimega „Codeclub“ kus on võimalik arendada oma programmeerimis oskused ja kus samal ajal võib tasuta süüa pizzat. Tasuta pizza ja võimalus arendada programmeerimis, mida sul veel vaja?


Teise loengu  tuli Tiina Seeman, ta on süsteemianalüütik ja projekti juhendaja. Enamasti ta rääkis millised probleemid toimuvad rühmatöös. Ta rääkis ,et tihti toimuvad sellised olukorrad kus inimesed ei saa teha oma töö kas tööriiste puudumis põhjust või kas sellepärast ,et teised töötajad pole veel lõpetanud oma ülesande. Samuti rääkis ka töö ja finantside planeerimist ning millised probleemid võib toimuda kui midagi jäi jälgimata.
Teise loengu  tuli Tiina Seeman, ta on süsteemianalüütik ja projekti juhendaja. Enamasti ta rääkis selest, millised probleemid toimuvad rühmatöös. Ta rääkis ,et tihti toimuvad sellised situatsioonid, kus inimesed ei saa teha oma töö kas tööriiste puudumise põhjusega või sellepärast ,et teised töötajad pole veel lõpetanud oma ülesandeid. Samuti rääkis ka töö ja finantside planeerimisest ning millised probleemid võib juhtuda, kui midagi jäi jälgimata.


Kolmandas loengus meile tuli infosüsteemi arendaja ja küberkaitsja Elar Lang. Kui olla aus siis tema ettekande pettunud mind. Pettunud mind sest tal on tõesti huvitav eriala, kuid aga enamik esitlus ta rääkis motivatsioonist, distsipliinist ning kuidas õppima õppimine. Jah, olen nõus, et inimene peab oskama motiveerida ennast ja arusaada, kuidas saavutada maksimaalset võimalikku õpingutest. Kuid aga arvan, et oleks huvitavam ja kasulikum ,kui ta rääkis rohkem oma erialast.  
Kolmandas loengus meile tuli infosüsteemi arendaja ja küberkaitsja Elar Lang. Kui olla aus siis tema ettekande pettunud mind. Pettunud mind sest tal on tõesti huvitav eriala, kuid aga enamik esitlus ta rääkis motivatsioonist, distsipliinist ning kuidas õppima õppimine. Jah, olen nõus, et inimene peab oskama motiveerida ennast ja arusaada, kuidas saavutada maksimaalset võimalikku õpingutest. Kuid aga arvan, et oleks huvitavam ja kasulikum ,kui ta rääkis rohkem oma erialast.  

Revision as of 12:06, 26 October 2015

Erialatutvustus ISa ja ISd 2015 aine arvestustöö (Päevaõpe)

Autor: Aleksei Kopõlov
Rühm: 15
Koodi kaks eelviimased numbrid: 20
Esitamise kuupäev: 22.10.2015

Essee

Igal neljapäeval hommikul meile oli õppetatuderiala, nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ mille eesmärk oli tutvustada meid ärivaldkonnaga. Kahe nädala jooksul loengutele tuli erinevaid IT valdkonda esindajaid. Tuli erinevad infosüsteemi ja veebi arendajaid, projekti juhijaid, programmeerijaid, süsteemi admenistraterijaid ja teised.

Esimene loeng võib nimetada „Sissejuhatus üliõpilaselu“, sest seal räägiti meile kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis. Räägiti ka millistes huviringides ja üritustes on võimalik võtta osa. Minu arvates see oli kõige olulisem loeng, sest seal ma sain teada, et on olemas üks väga hea klub nimega „Codeclub“ kus on võimalik arendada oma programmeerimis oskused ja kus samal ajal võib tasuta süüa pizzat. Tasuta pizza ja võimalus arendada programmeerimis, mida sul veel vaja?

Teise loengu tuli Tiina Seeman, ta on süsteemianalüütik ja projekti juhendaja. Enamasti ta rääkis selest, millised probleemid toimuvad rühmatöös. Ta rääkis ,et tihti toimuvad sellised situatsioonid, kus inimesed ei saa teha oma töö kas tööriiste puudumise põhjusega või sellepärast ,et teised töötajad pole veel lõpetanud oma ülesandeid. Samuti rääkis ka töö ja finantside planeerimisest ning millised probleemid võib juhtuda, kui midagi jäi jälgimata.

Kolmandas loengus meile tuli infosüsteemi arendaja ja küberkaitsja Elar Lang. Kui olla aus siis tema ettekande pettunud mind. Pettunud mind sest tal on tõesti huvitav eriala, kuid aga enamik esitlus ta rääkis motivatsioonist, distsipliinist ning kuidas õppima õppimine. Jah, olen nõus, et inimene peab oskama motiveerida ennast ja arusaada, kuidas saavutada maksimaalset võimalikku õpingutest. Kuid aga arvan, et oleks huvitavam ja kasulikum ,kui ta rääkis rohkem oma erialast.

Neljandas loengus meile tuli süsteemi administrator Taavi Tuisk. Ta rääkis enamasti probleemidest ja nüanssidest ,mis on seotud andme baasiga ja IT-süsteemiga hooldamisega samuti rääkis probleemidest, mis tekivad, kui töötada tuleb inimesega kellel ei ole teadmisi IT valdkonnas, nagu paljud teised külastajad rääkis sellest et üks inimene ei suuda teha kõik töö ,ehk üks inimene ei saa olla suurepärane programmeerija ja samal ajal olla suurepärane süsteemi administrator, mille pärast töö on vaja erinevate spetsialistide. Ausalt tema esitlus jäi mulle kõige vähem meelde. Ainus asi, mis jäi mälus on see, et pole kunagi näpi teiste inimeste faile.

Viies loengus meile tuli infosüsteemi ja veebiarendaja Kert Suvi. Tema esitlus ,minu arvamust, oli väga kasulik kuna ta rääkis erialast mis on präegu kõige perspektivne. Tä rääkis sellest ,et präegu ,IT majandus, on suur testija puudus nägu ta ütles see on seotud sellega ,et „Testimine ei ole seksikas“ ehk mite kegi ei taha seda teha. Samuti rääkis ka millised on plussid ja miinused töötada testijana ning millised probleemid tihti toimuvad selles erialas. Mina ise pole kunagi mõelnud töötada testijana ja muidugi tahan ,et minu tulevik töö oli rohkem seotud krüptograafiaga ja küberkaitsega, kuid arvan esialgus võiks töötada testijana et saada vähemalt mingisugune töökogemus ja kuna praegu on suur nõudlus testijale siis leida töö selles erialas on mitu korda lihtsam.

Kuues loengus meile tuli infosüsteemi arendaja Targo Tennisberg. Esialgus ta tegi väike ajalooline esitlus kus ta rääkis alkeemiast ning mida on alkeemias ja programmeerimes üldine .Peale seda ta rääkis kuidas IT- valdkond on muutunud viimase aja jooksul ,millised probleemid oli esialgus kui ,IT-valdkond oli suhteliselt noor, ja millised on olemas praegu. Rääkis ka oma erialas ning millised probleemid juhtuvad tihti tööle ,rääkis ka sellest ,et maailma infosüsteem on väga suur ja keeruline mille pärast üks inimene füüsiliselt ei saa jälgida ja regulerida kõik asju. Samuti rääkis ka IT majanduses ja selgitas millised finantsilised probleemid võib juhtuta kui alustata oma ettevõtte.

Seitsemes loengus meile tuli iseõppinud programmeerija Tanel Unt. Minu arvamust tema esitlust oli kõige parem ja põhjus on väga lihtne .See on minu teine kõrgharidus ja palju asju mis selgitasid teised külastajad oli kas triviaalsed või oli mulle juba tuntud. Mis mulle meeldis oli see et, ta mite ainult rääkis sellest ,et millised probleemid võiks juhtuda rühmatöös või töös üldse, nägu mõned teised külastajad rääkisid, kuid, ta rääkis ka mida ta pidi tegema ,et lähendada mõned need probleemid. Samuti rääkis ta ka oma elukogemust ja huvitavast olukorras, mis tal oli, rääkis sellest ,et tal oli mõni kord sellised finantsilised probleemid, kus ta pole maksnud endale palka. Mulle ise väga meeldis tema „Kosovo seiklus“ jutt.

Viimasel loengus meile tuli kaks külestajad esimene oli matemaatik-programmeerija Oleg Bogdanov ja teine oli IT arendaja ja analüütik Oliver Kadak. Enamikul nad rääkisid analüütikast ja statistikast ning milline roll nad mängivad ,mitte ainult IT valdkonnas kuid ka teistes tööstusharudes ja mida võiks juhtuda kui sa ei võta analüütika ja statistika arvesse. Rääkisid ka oma elukogemust, problemist mis tal juhtunud oma töös ning ,kuidas nad lähendasid neid, Oliver Kadak rääkis ka oma häkkimist seiklustest lapsepõlves. Samuti andis nõu neile, kes plaanivad alustada oma äri tulevikus, ning andsid ka mõne ari idee.

Nägu ennem ma juba mainesin see on minu teine kõrgharidus ,mis põhjus palju asju mis selgitasid meie külastajad oli mulle juba tuntud. Näiteks probleemid mis toimuvad rühmatöös või ettevõtes on igas valdkonnas peagu samad : tööriste või materjale puudus, finants piirangut, töökatkestused, mis on põhjustatud kas halbade töötulemuste teiste kolleegidega või üldse valmistoode puudumisest, võimetus ette näha kõiki olukorde ja mõned teised probleeme. Samuti idee et inimene peab kogu aeg arendada, mis rääkisid kõik külastajad ,on mulle ka pole uus, kuna IT valdkond kogu aeg muutub siis arvan ,et inime lihtsalt ei suuda töötada selles valdkonnas samal teadmisega kogu aeg. Muidugi ma ei saa öelda et need loengud oli täiesti mõttetu ei, palju asju millest rääkisid meie külastajad oli mulle ka uus ja kuulada neid kõik oli mitte ainult huvitav , vaid ka kasulik. Nägu öeldakse „Loll õpib oma vigadest, ja tark välis“.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [1].
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele ehk 1 põhieksam ja 2 kordussooritused [2].
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. REV/OF õppekohal, kordussoorituse tuleb maksta tasu 20 € [3].

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse [4].
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid [5].
Kui oled deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra,siis tuleb selle est maksta.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

EIKs toimub täiskoormusega õpe, osakoormusega õpe ja eksternõpe.Täiskoormusega õpe on tasemeõpe, mille korral üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75% [6].
Õppekava täitmine täies mahus – õppekava täitmine nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada [7].

Esimese semestri lõpuks (X) on 21 EAP. Teise semestri alguses esitatakse õppemaksu 6 EAP eest, ehk 300 €.

 27 − 21 = 6 EAP
 6 × 50 = 300 € 

Teise semestri lõpuks (Y) on 19 EAP. Kolmas semetri alguses esitatakse õppemaksu 7 EAP eest , ehk 350 €.

 27 − ((19 + 21)/2) = 7 EAP
 7 × 50 = 350 €

Kokku tuleb maksta 650 €.

 300 + 350 = 650 €

Esimese õppeaasta lõpuks on mul olemas 40 EAP, kuna esimese aasta jooksul ma sain vähem kui 45 EAP see tähendab et ma kaotan oma RE õppekohd.

 21 + 19 = 40 EAP

Viited