/etc/fstab fail: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Krank (talk | contribs)
No edit summary
Krank (talk | contribs)
No edit summary
Line 32: Line 32:
==Esimene veerg ehk file system==
==Esimene veerg ehk file system==
<code>/etc/fstab</code> faili esimeses veerus on kirjas millist seadet, kettajagu või faili ühendatakse. Kettajagude eristamiseks on mitu varianti.
<code>/etc/fstab</code> faili esimeses veerus on kirjas millist seadet, kettajagu või faili ühendatakse. Kettajagude eristamiseks on mitu varianti.
*<code>UUID=xxx.yyy.zzz</code> Igale kettajaole genereeritud unikaalne nimi, mis koosneb 32-st suvalisest kuueteistkümnendsüsteemi numbrist.<ref>[https://liquidat.wordpress.com/2013/03/13/uuids-and-linux-everything-you-ever-need-to-know/ UUIDs and Linux: Everything you ever need to know ]</ref>
*<code>UUID=xxx.yyy.zzz</code> - Igale kettajaole genereeritud unikaalne nimi, mis koosneb 32-st suvalisest kuueteistkümnendsüsteemi numbrist.<ref>[https://liquidat.wordpress.com/2013/03/13/uuids-and-linux-everything-you-ever-need-to-know/ UUIDs and Linux: Everything you ever need to know ]</ref>
*<code>LABEL=label</code> Püsiv ja lihtsamini eristatav kettajao nimi. Näiteks <code>LABEL=/boot</code>. Maksimaalselt 16 tähemärki pikk.<ref>[http://tldp.org/HOWTO/Partition/labels.html Labels]</ref>
*<code>LABEL=label</code> - Püsiv ja lihtsamini eristatav kettajao nimi. Näiteks <code>LABEL=/boot</code>. Maksimaalselt 16 tähemärki pikk.<ref>[http://tldp.org/HOWTO/Partition/labels.html Labels]</ref>
*<code>/dev/sdxy</code> Kettajao füüsiline asukoht. Näiteks <code>/dev/sda1</code> või <code>/dev/sdb4</code>. Ketta füüsiline asukoht sõltub kontrollerist ja võib muutuda. <ref>[http://www.howtogeek.com/howto/38125/htg-explains-what-is-the-linux-fstab-and-how-does-it-work/ HTG Explains: What is the Linux fstab and How Does It Work?]</ref>
*<code>/dev/sdxy</code> - Kettajao füüsiline asukoht. Näiteks <code>/dev/sda1</code> või <code>/dev/sdb4</code>. Ketta füüsiline asukoht sõltub kontrollerist ja võib muutuda. <ref>[http://www.howtogeek.com/howto/38125/htg-explains-what-is-the-linux-fstab-and-how-does-it-work/ HTG Explains: What is the Linux fstab and How Does It Work?]</ref>


==Teine veerg ehk mount point==
==Teine veerg ehk mount point==
Line 45: Line 45:
<code>auto</code> ei ole failisüsteem, vaid tüüp, mille puhul süsteem teeb ise kindlaks, mis failisüsteem on külge ühendatud. See on kasulik eemaldatava meedia puhul(CD/DVD).<ref>[https://wiki.archlinux.org/index.php/Fstab fstab - ArchWiki]</ref>
<code>auto</code> ei ole failisüsteem, vaid tüüp, mille puhul süsteem teeb ise kindlaks, mis failisüsteem on külge ühendatud. See on kasulik eemaldatava meedia puhul(CD/DVD).<ref>[https://wiki.archlinux.org/index.php/Fstab fstab - ArchWiki]</ref>


==Neljas veerg==
==Neljas veerg ehk options==
Neljandas veerus on valikud, mis sõltuvad failisüsteemist. Valikute järjekord pole oluline ja komaga eraldades võib kasutada mitut. <br>
Üldisemad valikud on:
*<code>sync</code>/<code>async</code> - Failisüsteemi I/O on sünkroonne/asünkroonne.
*<code>noauto</code> - Failisüsteemi ei ühendata süsteemi alglaadimisel.
*<code>exec</code>/<code>noexec</code> - Lubab/keelab failisüsteemis kahendfaile käivitada.
*<code>suid</code>/<code>nosuid</code> - Lubab/keelab suid ja sgid bitid.
*<code>ro</code>/<code>rw</code> - Failisüsteemis saab ainult lugeda. / Failisüsteemis saab lugeda ja kirjutada.
*<code>user</code>/<code>nouser</code> - Lubab failisüsteemi igal kasutajal ühendada. / Lubab ainult juurkasutajal failisüsteemi ühendada.
*<code>defaults</code> - Kasutab vaikimisi seadeid: <code>rw</code>,<code>suid</code>,<code>dev</code>,<code>exec</code>,<code>auto</code>,<code>nouser</code>,<code>async</code>.


==Viies veerg==
==Viies veerg==

Revision as of 21:25, 26 November 2015

Autor

Kristo Ränk A21

Esitamise kuupäev: 2?.11.2015

Sissejuhatus

Fstab (file systems table) on kettajagude ja muud tüüpi failisüsteemide konfiguratsioonifail.
Failis /etc/fstab on kirjas kuidas ja kuhu ühendada süsteemi kettajaod ning andmekandjad.

Eeldused

  • Linux operatsioonisüsteem. Faili olemasolu ei sõltu distributsioonist ega versioonist.
  • Oskus orienteeruda Linuxi käsureal
  • Faili sisu muutmiseks ligipääs juurkasutaja õigustele

Näide faili /etc/fstab sisust

Faili sisu on võimalik näha käsuga cat /etc/fstab.
Kui on vaja faili sisu muuta, tuleb fail avada tekstiredaktoriga. Näiteks kasutades nano oleks käsk nano /etc/fstab.
Muutuste salvestamiseks peab kasutaja faili avama juurkasutaja õigustega sudo nano /etc/fstab või enne faili avamist juurkasutaja õigustega sisse logima sudo -i.

# /etc/fstab: static file system information.
#
# <file system>     <mount point>     <type>     <options>                      <dump>     <pass>

/dev/sda1           /                 ext4       defaults                       0          1
/dev/fd0            /media/floppy     auto       rw,user,noauto,exec,utf8       0          0
/dev/sdb1           /mnt/kaust        ext2       defaults                       0          0
/dev/sdb2           none              swap       sw                             0          0

NB! Antud näide on võetud ja mugavdatud süsteemist Ubuntu Server 14.04.3 LTS. Faili sisu võib masinast ja süsteemist sõltuvalt olla erinev.

Esimene veerg ehk file system

/etc/fstab faili esimeses veerus on kirjas millist seadet, kettajagu või faili ühendatakse. Kettajagude eristamiseks on mitu varianti.

  • UUID=xxx.yyy.zzz - Igale kettajaole genereeritud unikaalne nimi, mis koosneb 32-st suvalisest kuueteistkümnendsüsteemi numbrist.[1]
  • LABEL=label - Püsiv ja lihtsamini eristatav kettajao nimi. Näiteks LABEL=/boot. Maksimaalselt 16 tähemärki pikk.[2]
  • /dev/sdxy - Kettajao füüsiline asukoht. Näiteks /dev/sda1 või /dev/sdb4. Ketta füüsiline asukoht sõltub kontrollerist ja võib muutuda. [3]

Teine veerg ehk mount point

Teises veerus on asukoht kuhu kettajagu, seade või fail ühendada. Asukohaks võib määrata ükskõik millise kausta, eeldusel, et ühendamisel selline kaust eksisteerib.[4]
Näiteks /mnt/pildid või /media/cdrom. Kui tegu on saaleala või failiga, siis kirjutada veergu none.

Kolmas veerg ehk type

Kolmandas veerus on ühendatava faili, kettajao või seadme failisüsteemi tüüp.
Mõned toetatud failisüsteemid on: auto, ext2, ext3, ext4, btrfs, reiserfs, xfs, jfs, vfat, ntfs ja swap.
auto ei ole failisüsteem, vaid tüüp, mille puhul süsteem teeb ise kindlaks, mis failisüsteem on külge ühendatud. See on kasulik eemaldatava meedia puhul(CD/DVD).[5]

Neljas veerg ehk options

Neljandas veerus on valikud, mis sõltuvad failisüsteemist. Valikute järjekord pole oluline ja komaga eraldades võib kasutada mitut.
Üldisemad valikud on:

  • sync/async - Failisüsteemi I/O on sünkroonne/asünkroonne.
  • noauto - Failisüsteemi ei ühendata süsteemi alglaadimisel.
  • exec/noexec - Lubab/keelab failisüsteemis kahendfaile käivitada.
  • suid/nosuid - Lubab/keelab suid ja sgid bitid.
  • ro/rw - Failisüsteemis saab ainult lugeda. / Failisüsteemis saab lugeda ja kirjutada.
  • user/nouser - Lubab failisüsteemi igal kasutajal ühendada. / Lubab ainult juurkasutajal failisüsteemi ühendada.
  • defaults - Kasutab vaikimisi seadeid: rw,suid,dev,exec,auto,nouser,async.

Viies veerg

Kuues veerg

Kokkuvõte

Viited