/etc/fstab fail: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 37: | Line 37: | ||
==Teine veerg ehk mount point== | ==Teine veerg ehk mount point== | ||
Teises veerus on asukoht kuhu kettajagu, seade või fail ühendada. Asukohaks võib määrata ükskõik millise kausta, eeldusel, et ühendamisel selline kaust eksisteerib.<ref>[https://help.ubuntu.com/community/Fstab Fstab - Community Help Wiki]</ref> <br> | Teises veerus on asukoht kuhu kettajagu, seade või fail ühendada. Asukohaks võib määrata ükskõik millise kausta, eeldusel, et ühendamisel selline kaust eksisteerib.<ref name="Fstabref">[https://help.ubuntu.com/community/Fstab Fstab - Community Help Wiki]</ref> <br> | ||
Näiteks <code>/mnt/pildid</code> või <code>/media/cdrom</code>. Kui tegu on saaleala või failiga, siis kirjutada veergu <code>none</code>. | Näiteks <code>/mnt/pildid</code> või <code>/media/cdrom</code>. Kui tegu on saaleala või failiga, siis kirjutada veergu <code>none</code>. | ||
| Line 46: | Line 46: | ||
==Neljas veerg ehk options== | ==Neljas veerg ehk options== | ||
Neljandas veerus on valikud, mis sõltuvad failisüsteemist. Valikute järjekord pole oluline ja komaga eraldades võib kasutada mitut. <ref | Neljandas veerus on valikud, mis sõltuvad failisüsteemist. Valikute järjekord pole oluline ja komaga eraldades võib kasutada mitut. <ref name="Fstabref" /><br> | ||
Üldisemad valikud on: | Üldisemad valikud on: | ||
*<code>sync</code>/<code>async</code> - Failisüsteemi I/O on sünkroonne/asünkroonne. | *<code>sync</code>/<code>async</code> - Failisüsteemi I/O on sünkroonne/asünkroonne. | ||
| Line 58: | Line 58: | ||
==Viies veerg ehk dump== | ==Viies veerg ehk dump== | ||
Viies veerg määrab, kas varundamise utiliit <code>dump</code> varundab failisüsteemi või mitte. <code>0</code> puhul ei varunda, <code>1</code> puhul varundab. <br> | Viies veerg määrab, kas varundamise utiliit <code>dump</code> varundab failisüsteemi või mitte. <code>0</code> puhul ei varunda, <code>1</code> puhul varundab. <br> | ||
Kasutatakse harva, enamasti on väärtuseks <code>0</code>. | Kasutatakse harva, enamasti on väärtuseks <code>0</code>. <ref name="Fstabref" /> | ||
==Kuues veerg== | ==Kuues veerg== | ||
Revision as of 22:18, 26 November 2015
Autor
Kristo Ränk A21
Esitamise kuupäev: 2?.11.2015
Sissejuhatus
Fstab (file systems table) on kettajagude ja muud tüüpi failisüsteemide konfiguratsioonifail.
Failis /etc/fstab on kirjas kuidas ja kuhu ühendada süsteemi kettajaod ning andmekandjad.
Eeldused
- Linux operatsioonisüsteem. Faili olemasolu ei sõltu distributsioonist ega versioonist.
- Oskus orienteeruda Linuxi käsureal
- Faili sisu muutmiseks ligipääs juurkasutaja õigustele
Näide faili /etc/fstab sisust
Faili sisu on võimalik näha käsuga cat /etc/fstab.
Kui on vaja faili sisu muuta, tuleb fail avada tekstiredaktoriga. Näiteks kasutades nano oleks käsk nano /etc/fstab.
Muutuste salvestamiseks peab kasutaja faili avama juurkasutaja õigustega sudo nano /etc/fstab või enne faili avamist juurkasutaja õigustega sisse logima sudo -i.
# /etc/fstab: static file system information.
#
# <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass>
/dev/sda1 / ext4 defaults 0 1
/dev/fd0 /media/floppy auto rw,user,noauto,exec,utf8 0 0
/dev/sdb1 /mnt/kaust ext2 defaults 0 0
/dev/sdb2 none swap sw 0 0
NB! Antud näide on võetud ja mugavdatud süsteemist Ubuntu Server 14.04.3 LTS. Faili sisu võib masinast ja süsteemist sõltuvalt olla erinev.
Esimene veerg ehk file system
/etc/fstab faili esimeses veerus on kirjas millist seadet, kettajagu või faili ühendatakse. Kettajagude eristamiseks on mitu varianti.
UUID=xxx.yyy.zzz- Igale kettajaole genereeritud unikaalne nimi, mis koosneb 32-st suvalisest kuueteistkümnendsüsteemi numbrist.[1]LABEL=label- Püsiv ja lihtsamini eristatav kettajao nimi. NäiteksLABEL=/boot. Maksimaalselt 16 tähemärki pikk.[2]/dev/sdxy- Kettajao füüsiline asukoht. Näiteks/dev/sda1või/dev/sdb4. Ketta füüsiline asukoht sõltub kontrollerist ja võib muutuda. [3]
Teine veerg ehk mount point
Teises veerus on asukoht kuhu kettajagu, seade või fail ühendada. Asukohaks võib määrata ükskõik millise kausta, eeldusel, et ühendamisel selline kaust eksisteerib.[4]
Näiteks /mnt/pildid või /media/cdrom. Kui tegu on saaleala või failiga, siis kirjutada veergu none.
Kolmas veerg ehk type
Kolmandas veerus on ühendatava faili, kettajao või seadme failisüsteemi tüüp.
Mõned toetatud failisüsteemid on: auto, ext2, ext3, ext4, btrfs, reiserfs, xfs, jfs, vfat, ntfs ja swap.
auto ei ole failisüsteem, vaid tüüp, mille puhul süsteem teeb ise kindlaks, mis failisüsteem on külge ühendatud. See on kasulik eemaldatava meedia puhul(CD/DVD).[5]
Neljas veerg ehk options
Neljandas veerus on valikud, mis sõltuvad failisüsteemist. Valikute järjekord pole oluline ja komaga eraldades võib kasutada mitut. [4]
Üldisemad valikud on:
sync/async- Failisüsteemi I/O on sünkroonne/asünkroonne.noauto- Failisüsteemi ei ühendata süsteemi alglaadimisel.exec/noexec- Lubab/keelab failisüsteemis kahendfaile käivitada.suid/nosuid- Lubab/keelab suid ja sgid bitid.ro/rw- Failisüsteemis saab ainult lugeda. / Failisüsteemis saab lugeda ja kirjutada.user/nouser- Lubab failisüsteemi igal kasutajal ühendada. / Lubab ainult juurkasutajal failisüsteemi ühendada.defaults- Kasutab vaikimisi seadeid:rw,suid,dev,exec,auto,nouser,async.
Viies veerg ehk dump
Viies veerg määrab, kas varundamise utiliit dump varundab failisüsteemi või mitte. 0 puhul ei varunda, 1 puhul varundab.
Kasutatakse harva, enamasti on väärtuseks 0. [4]
