User:Amezenin

Erialatutvustus

Autor: Anton Meženin

Esitatud: 19.10.2016

Essee

Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov

Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.

Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo

Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.

Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt

Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. . Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.

Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.