User:Aamelkin

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Anna Amelkina

Kood: ******15

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Essee

Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" andis hea ülevaate sellest, kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis ja missuguseks võib muuta elu pärast kooli lõpetamist. Loengute pidamiseks olid kutsutud väga erinevad oma tegevuse poolest inimesed, kes tutvustasid tudengitele lähemalt oma eriala eripärad, edulood ja arengukäigud infotehnoloogia valdkonnas.

Esimene sissejuhatav loeng oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži sisekorrast ja õppekorraldusest. Sain palju kasulikku ja praktilist informatsiooni, mida kindlasti kasutan ja võtan arvesse, et hästi koolis läbi saada ja edukalt see lõpetada. Merike Spitsõn rääkis pikalt õppekorralduse eeskirjast ja kust saab leida kogu olulise teabe. Merle Verendi jagas infot erinevate stipendiumite kohta ja mis on võimalused selle taotlemiseks. Pööras erilist tähelepanu ka tagasiside tähtsusele tudengite poolt. Juri Tretjakovi jutu teemadeks olid Moodle keskkond, Wiki ja e-õppe kohta käiv info. Ka loengusalvestuste ja õppematerjalidega seotud mured saab lahendada tema kaudu. Andres Septer tegi lühiülevaate IT erialal toimuvast ning tema soovitus kooli edukaks lõpetamiseks: "Õppige programmerima!" jäi peale loengu kuulamist veel kaua aega peas kõlama.

Andres Kütti loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskirjale korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on olemas mitu võimalust:

• tervislikel põhjustel - maksimaalne puhkuse periood kuni kaheks aastaks, akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja soovitatav periood;
• aja- või asendusteenistuse läbimiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni üheks aastaks; avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks;
• lapse hooldamiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.

Nimetatud põhjustel avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

Eespool nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Samuti vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda kordussooritustel.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Vastavalt EIK õppekorralduse eeskirjale õppekulude osalise hüvitamise kohustus õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAPd semestris (ehk 54 EAPd aastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Ainepunktide koguarvu arvutatakse kumulaatiivselt õppeaasta lõpus.

Esimesel semestril on täiskoormudega tasuta õpe jaoks puudu 7 EAPd ja teisel semestril 3 EAPd, kokku on puudu 10 EAPd. Seega, esitatava arve summa on:

[(27-20) +(27-24)]*50 = (7+3)*50 = 500 eurot.