User:Asaluvee

From ICO wiki
Revision as of 18:47, 19 October 2016 by Asaluvee (talk | contribs)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016

Autor: Ave-Liis Saluveer

Esitamise kuupäev: 26.10.2016

Essee

Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust [1] sain teada ...

Alates teisest loengust tekkis järk-järgu haaval arusaam erinevatest IT aspektidest ning võimalikest karjäärivalikutest. Teine loeng [2] keskendus Andres Küti kui IT arhitekti loole. Kõlama jäi eelkõige arhitekti definitsioon - arhitekt tegeleb keerukuse juhtimisega. Mulle isiklikult meeldis Andres Küti aus lähenemine antud erialale ning mõttekäik teemal IT arhitektuur ja komminukatsioon. Tegu ei ole kindlasti kerge karjäärivalikuga kuivõrd IT arhitekti töö nõuab suurepärast kommunikeerimisoskust ning oma seisukohtade väljendamise tulemusena ei pruugi sa inimesena just kõige populaarsemat staatust saavutada.

Kolmas loeng [3] oli mu vaieldamatu lemmik. Võimalik, et see osutus lemmikuks just seetõttu, et mul oli hea Kristel Kruustüki ja tema looga suhestuda - ma arvan, et meie positsioon oli IT-kolledžisse õppima tulles suhteliselt sarnane. Ka tema alustas nö suhteliselt "valgelt lehelt", kuid huvi selle teema vastu oli kuidagi juba tekkinud ning tegelikkuses ei ole teada, kuhu see tee mind (või tema loo puhul teda) täpselt viia võib. Erinevus on vast ainult selles, et minul on praeguseks juba üks eriala omandatud ja alati variant selle juurde tagasi pöörduda, kui igatsus tekib. Iseenesest oli loeng ka väga hariv ja põnev oli kuulata nende seiklust, kuidas täpselt Testlionini jõuti, mis otsuseid tuli teatud momentidel langetada ja kuidas eneseusku tuleb startupinduses alati hoida. Kõlama jäi Kristeli mõnus kuulutuse hüüdlause "I'll find bugs in your system!". Testija töö tundub asjalik, et süsteemidest kiiremat ülevaadet saada ning nagu ma kahest eelmainitud loost punktid ühendasin, siis testija karjäärivalik võib olla sobilik stardiplatvorm ka olukorras, kus edasised plaanid on näiteks arhitekti rada minna.

Neljas loeng [4] oli mulle mõnevõrra kauge, kuivõrd süsteemiadministreerimise teemadega ei ole ma varasemalt kordagi kokku puutunud. Kõlama jäi hea mõte, mida saab kindlasti kanda edasi ka teistesse valdkondadesse - probleemide vältimiseks on oluline vastutusvaldkonnad selgelt ning konkreetselt ära jagada. Selle loogikaga olen ma nõus mistahes eluvaldkonnas, sest olukorras, kus ülesanne on suunatud kõigile, ei ole see tegelikkuses suunatud kellelegi. Süsteemiadministraatori töökirjelduses jäi kõrva see mõte, et ideaalis peab süsteemiadministraator olema suurepärane partner arendajatele ja arhitektidele ning kuigi administraator ei pea otseselt progemist oskama, siis üldjuhul oskab administraator, kes vähemalt koodi lugeda oskab, siiski arendajale kasulikum olla. Ka see mõttekäik, mille kohselt hea adminitraator on laisk, äratas tähelepanu ja jäi kõrva - huvitav lähenemine.

Viiendas loengus sain teada, millised võimalusi IT tööturg mulle pakkuda võiks. Meelde jäi see oluline asi, et tutvused mängivad ka IT sektoris väga olulist rolli, kuivõrd valdavalt leitakse uusi häid töötajaid just erinevatelt tuttavatelt kontakte paludes. See loogika kehtib ka paljudes muudes sektorites ja on tegelikkuses üsna loogiline - Eesti on piisavalt väike ring, kus asjalikke töötajaid osatakse hinnata ning õnneks on oma tööd hästi tehes ka väiksem võimalus tööpuuduse all kannatada. Välismaale minemisest on põgusalt mitmetes loengutes räägitud ja nõustun ka kõnelejate seisukohaga, et see võib kindlasti olla väga õpetlik kogemus, kuid läbi tuleks eelkõige kaaluda praktilised aspektid. Kergem on sellist karjäärimuutust kindlasti läbi viia olukorras, kus inimene ei ole teatud kohustustega veel seotud (pere, pangalaen jms).

Refereerimist saab teha <ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref> märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: <references />

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[5].

Notes

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Esitatav arve...

Viited