ILO
Sissejuhatus
Füüsiliste serverite puhul on tänapäeval ilmselge fakt, et enamasti hallatakse neid kaughaldusvahenditega mingist eemalolevast asukohast. Telnet on turvakaalutlustel tänapäeval sisuliselt hüljatud, populaarne on näiteks SSH kasutamine selleks otstarbeks. Serverite puhul on ka tootjad ise loonud vahendeid selleks, et nende serverid oleks hõlpsalt kaugelt hallatavad. Üheks selliseks on HP iLO. Kuna tegu on väga multifunktsionaalse komplektiga võimalustest seadmeid hallata, antakse käesolevas artiklis asjast pigem kokkuvõtlik ülevaade.
Tutvustus
Hewlett-Packardi poolt loodud iLO ehk Integrated Lights-Out on tehnoloogia, mida kasutatakse HPE (Hewlett-Packard Enterprise) serverites ja Synergy arvutusmoodulites seadmete monitooringuks, kaughalduseks, uuendamiseks, veaotsinguks jmt. Viimane versiooninumber tehnoloogial on iLO 5. Vastavates HPE toodetes on iLO eelseadistatult kasutatav ja ei nõua lisalitsenseerimist. [1]
iLO võimaldab muuhulgas[2]:
- monitoorida süsteemi riistvaralisi komponente, sh protsessoreid, mälu, võrgukaarte, andmesalvestusruumi jt seadmeid, mis võivad emaplaadile olla paigaldatud. Jahutuskomponentide puhul saab rääkida ka nende automaatsest juhtimisest vastavalt potentsiaalselt muutuvatele oludele.
- siduda lahti süsteemi ja tema alamkomponentide haldamine operatsioonisüsteemist, kasutades iLO enda tarkvara koos SNMP-protokolliga. Selle lähenemise kohaselt tegeleb iLO ise mitmete ülesannetega, mis muidu jääks operatsioonisüsteemi kanda, sh jääb lõpprakendustele rohkem vaba ressurssi iLO püsivara poolt äratehtava töö arvelt.
- saada süsteemilt teavitusi rikete ja muude eeldefineeritud sündmuste kohta.
- hallata süsteemi sekundaarse võrguühenduse ja -liidese kaudu. Sellises konfiguratsioonis võib äripoole võrk, mille ülesandeid server täidab, olla eraldatud serveri haldusvõrgust. [3]
