Sed

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Kaia AK 31

Mis on sed?

Sed on voo redaktor (stream editor), mis on loodud Lee E. McMahoni poolt 1973. kuni 1974. aastal. Lühiajaloo sedist leiab Unixi tööriistade ajaloost [1].

Voo kirjeldamine käib toru (pipe) kaudu. See, mis eristab sedi teistest redaktoritest, nagu vi ja ed, on tema võime filtreerida teksti, mida ta saab sisendina torust. Sedi kutsutakse teinekord ka pakkredaktoriks (batch editor), sest tema töötamise ajal ei vaja sed redigeerimist. See iseärasus võimaldab kasutada redigeerimise käskusid skriptis, mis on üpris leevendav korduvate redigeerimiste puhul ja mis ongi sedi kasutamise peamine eesmärk. Kui on vaja teha asendusi väga suurtes tekstifailides, siis sed on selleks väga hea abiline.

Sedi käsu süntaksil ei ole väljundfaili spetsifikatsiooni, kuid tulemused saab salvestada teise nimega faili, kasutades väljundi suunamist. Kui sisendiks on fail, siis sed ei riku originaalfaili ära.

NB! Mitte kõik sed versioonid ei ole võrdsed: Linux kasutab GNU sedi, BSD kasutab oma sedi versiooni, mis on natukene erinev.

Spetsiaalne tähemärk

Sedist on kergem aru saada neil, kes oskavad kasutada käsku grep, sest sedi tavaväljendid on praktiliselt samad, mis käsu grep puhulgi, kuid ühe erisusega: kaldkriips "/" on sedis spetsiaalne tähemärk. Seega saab sediga teha sama, mis grepigagi, kuid grepiga ei saa kasutada käsku "otsi ja asenda".

Apostroofid

Sedi käsud tuleb kirjutada käsurealt antuna apostroofide (' ') vahele, et vältida shelli töökeskkonna paisumist (eriti BASH’is).

Kuidas sed töötab?

Sed loeb standardsisendist ühe rea kaupa. Sed on rea põhine: sed opereerib tekstis ridadega. Iga rea kohta käivitab sed seeria redigeerimise toiminguid, seejärel see rida kirjutatakse STDOUT’i. (STDOUT – sisendfailid kirjutatakse standardväljundisse redigeerimise käsuga, mida on täpsustatud rakendatava skriptiga. Kui täpsustus on –n suvandiga, siis valitakse skripti poolt ainult need sisendread ja kirjutatakse standardväljundisse.)

Sedi paremaks mõistmiseks kirjeldan seda näite kaudu, kasutades selleks ühte näidisteksti (naidis.txt).

Ridade printimine

Näide:

Minu näite näidisfaili (naidis.txt) tekst on järgmine:

Kuvame näiteks tekstifaili naidis.txt esimesed 3 rida 

sed '3q' naidis.txt

NB! Pea meeles, et sed prindib vaikimisi oma tulemused standardväljundisse, mis antud juhul on terminali aken. Sedi käivitamisel tuleb suunata andmed tema sisendisse, näidata, milliseid sedi käske rakendada ja kuhu väljund suunata. Kui sa tahad salvestada selle väljundi kuhugi faili, suuna see: 

cat naidis.txt | sed '3q' > 3.esimest.rida.txt

Mitu käsku samaaegselt

Kui tegemist on samaaegselt mitme käsuga, siis tuleb iga käsu ette kirjutada -e. 

cat naidis.txt | sed -e '3q' -e '2q'

Otsitava sõnega rea printimine

Kui me tahame, et sed leiaks üles kõik read, kus on vigane tekst, siis kasutame käsku p (print), et saavutada oma tulemuse: 

sed '/veasid/p' naidis.txt

Antud käsu tulemusel prinditakse välja kogu faili sisu ja need read, kus antud sõne esineb, kaks korda. Ilmselgelt ei soovinud me sellist tulemust. Kui tahta, et prinditakse ekraanile ainult need read, mis vastaksid meie soovile, tuleb kasutada suvandit –n: 

sed -n '/veasid/p' naidis.txt

Ridade valik

Järgmine käsk: 

sed –n '/tegelikult/,/piinlik/p' naidis.txt

prindib esimese rea, mis sisaldab sõnet „tegelikult“, kuni ja kaasa arvatud reani, kus leidub sõne „piinlik“

Asendamine

Sed’il on rida käskusid, kuid üks peamisi on asendamise käsk s (ingl. k. substitute). Asendamise käsk annab kõikidele tavalistele avaldistele uue väärtuse. Asendamine toimub järgmise skeemi kohaselt: 

sed 's/vana_sõne/uus_sõne/lipp' failinimi

Asendamise käsk koosneb seega neljast osast.

s - asendamise käsk

/../../ eraldaja

vana (asendatav) sõne - sõne, mida failist otsitakse

uus sõne - sõne, millega asendatakse vana (otsitav) sõne

Lipp – kontrollib tegevust ja võib olla:

g = kordab samal real

N = ainult N-nda rea olemasolul

p = väljundisse tuleb rida vaid siis, kui otsitav on leitud (vajab –n suvandit, et teisi ridasid mitte kaasata otsingusse)

w file = lisab rea failile ainult siis, kui otsitav on leitud

Nt parandan (asendan) naidis.txt failis ära sõne „veasid“ sõneks „vigu“. 

sed 's/veasid/vigu/' naidis.txt

Antud juhul see tulemus ei rahulda, sest 4. real on ainult esimesena ilmnenud vigane sõne ära parandatud, kuid üks „veasid“ on veel jätkuvalt alles. Selleks, et sed kontrolliks tervet rida ja ei jääks esimese leitud sõne juures pidama, kasuta võtit g. 

sed 's/veasid/vigu/g' naidis.txt

Samas, kui tahta muuta reas nt ainult teisena esinevat sama sõna, siis kasuta järgmist käsku: 

sed 's/veasid/vigu/2' naidis.txt

Muudetud sisuga (asendatud sõnedega) faili loomine

Tihti on kasulik muudatustega read salvestada uude faili. 

sed -n 's/veasid/vigu/pg' naidis.txt >uus.txt

või ka 

sed -n 's/veasid/vigu/pg' <naidis.txt >uus.txt

analoogse tulemuse saab ka järgneval viisil: 

sed 's/veasid/vigu/gw uuuus.txt' naidis.txt

Adresseerimine (lisamine)

Adresseerimise mõte on näidata, millistele ridadele käske rakendada. Kui sa ei näita aadressi, siis rakendatakse käske igale reale.

Lisamine rea algusesse

Failis mingi sõne või sümboli (antud juhul sümboli > lisamine) lisamine rea algusesse. 

sed 's/^/> /' naidis.txt

Lisamine rea lõppu

Iga rea lõppu mingi sõne sisestamine 

sed 's/$/ OK /' naidis.txt

Mitu asendust korraga

Üheaegselt antud mitu käsku tuleb eraldada individuaalse –e suvandiga. 

sed -e 's/vana_sone1/uus_sone1/g' -e 's/vana_sone2/uus_sone2/g' naidis.txt

Juhul, kui asendada mitu erinevat sõne ühe sõnega, siis on käsuks: 

sed 's/sõne1/sõne4/g;s/sõne2/sõne4/g;s/sõne3/sõne4/g'

GNU sediga võib eelneva mitmekordse asenduse käivitada ka järgmise käsuga: 

sed 's/sõne1\|sõne2\|sõne3/sõne4/g'

Kustutamine

Kustutamine toimub käsuga d (ingl. k. delete). 

sed '/sõne/d' failinimi

Ridade vahemiku kustutamine üldkirjapilt on: 

sed 'algusrea_nr,lõpprea_nrd' failinimi

Käsu d tulemusel jääb alles tekst, kust on eemaldatud need read, mis sisaldusid käsus.

Kustutamine konkreetsest reast alates kuni lõpuni

Ridade kustutamiseks alates konkreetsest reast (rea numbrist) kuni faili lõpuni, tuleb kasutada järgmist käsku: 

sed '3,$d' naidis.txt

Selle käsu tulemusena prinditakse kaks esimest rida sellest näitefailist.

Teisalt saab sama käsku kasutada ka printimiseks faili algusest kuni selle konkreetse reani.

Kustutamine algusest kuni konkreetset sõnet sisaldava reani

Soovides kustutada alates esimesest reast kuni konkreetset sõnet sisaldava reani: 

sed '1,/korrektselt/d' naidis.txt

Ridade vahemiku kustutamine

Kustutame näiteks teisest kuni kahekümnenda reani. Kui ridu nii palju pole, kustutatakse nii palju kui saab. 

sed ’2,20d’ failinimi

Näitefailis vigu sisaldavate ridade (3. ja 4. rida) kustutamiseks tuleb kasutada käsku: 

sed '3,4d' naidis.txt

Kustutamine konkreetsest sõnest konkreetse sõneni

Tihti ei ole aga ridade numbrid teada, siis on abiks käsk, kus kustutatakse need read, mis jäävad esimese etteantud sõne ja teise etteantud sõne vahele. 

sed -n '/^algus_sone.*lopp_sone$/p' failinimi

Kõikide ridade kustutamine, v.a ühe rea

Soovides kustutada kõik read peale väljavalitu (antud näites viies rida): 

sed '5!d' naidis.txt

Viimase rea kustutamine

Soovides kustutada ainult viimast rida: 

sed ’$d’ naidis.txt

Kustutamisel tühikuga asendamine

Eeltoodud näidete puhul kustutati terve rida, kuid teinekord on vaja kustutada vaid sõne selles reas, jättes ülejäänud teksti alles. Selleks tarbeks saab kasutada käsku kujul: 

sed 's/veasid//g' naidis.txt

Tulemuseks on kustutatud kõik eksisteerinud sõned "veasid" ja asendatud need tühikuga.

Muutmine

Käsureal jooksvalt faili muutmine

Selleks tuleb anda käsk 

sed -i -e 'sedi käsud' failinimi

Näiteks asendame failis kõik sõned "esimene", sõnega "teine". 

sed -i -e 's/esimene/teine/g' naidis.txt

Teatud ridade muutmine

Asendame failis sõne "on" sõnega "ei ole" igal real, kus see sõne sisaldub. 

sed '/see/s/on/ei ole/g' naidis.txt

Reavahede lisamine

Kahekordse reavahe lisamine: 

sed 'G' failinimi

Kahekordse reavahe lisamine, kui failis olevas tekstis on vähemalt üks tühi rida: 

sed '/^$/d;G' failinimi

Tühja rea tagasivõtmine (kustutamine), kui see tühi rida on paarisnumbriline: 

sed 'n;d' failinimi

Tühja rea lisamine iga rea ette, mis sisaldab konkreetset sõne: 

sed '/sõne/{x;p;x;}' failinimi

Tühja rea lisamine iga rea järele, mis sisaldab konkreetset sõne: 

sed '/sõne/G' failinimi

Tühja rea lisamine nii iga rea ette kui ka järele, mis sisaldab konkreetset sõne: 

sed '/sõne/{x;p;x;G;}' failinimi

Ridade nummerdamine

Iga rea ette tekstiga samale reale reanumbri lisamine: 

sed = failinimi | sed 'N;s/\n/\t/'

Järgmine käsk nummerdab samuti ridu failis, kuid reanumbrid tekivad tekstireale eelnevale reale: 

sed = filename | sed 'N; s/^/ /; s/ *\(.\{6,\}\)\n/\1 /'

Järgmine käsk nummerdab samuti ridu failis ja reanumbrid tekivad tekstireale samale reale, kuid kui rida on tühi, siis sinna ette reanubmrit ei prindita: 

sed '/./=' filename | sed '/./N; s/\n/ /'

Lõpetamine

Sedile on võimalik käsuga q (ingl. k. quit) öelda, et ta teatud tingimusel lihtsalt lõpetaks ja ei täidaks eelnevalt antud käsku. 

sed '2 q'

Nimetatud käsk prindib 2 tühja rida (tuleb Enter klahvi 2 korda vajutada) ja väljub.

Käsud

Käsk ja tulemus

  • a\ - aktiivse rea alla teksti lisamine
  • c\ - aktiivsel real teksti muutmine uue tekstiga
  • d - teksti kustutamine
  • i\ - aktiivse rea ette teksti lisamine
  • p - teksti printimine
  • r - faili lugemine
  • s - teksti otsimine ja asendamine
  • w - faili kirjutamine

Suvandid

Suvand ja mõju

  • -e SCRIPT - käskude lisamine skripti käskude paketti sisendi töötlemise ajal töötamiseks
  • -f - käskude lisamine SCRIPT-FILE sisaldavatesse failide käskude paketti sisendi töötlemise ajal töötamiseks
  • -n - vaikne töörežiim
  • -V - versiooni informatsiooni printimine ja väljumine

Sedi tavalised väljendid

  • ^ - rea alguse tähis
  • $ - rea lõpu tähis
  • . - suvalise üksiku tähemärgi tähis
  • (tähemärk) * - mitme tähemärgi olemasolu tähis
  • (tähemärk) ? - 0 või 1 (tähemärgi) astmega ühtimine
  • [abcdef] - lubatud on kõik tähemärgid, mis on kandiliste sulgude vahel [ ] (antud juhul a, b, c, d, e või f) tähemärkide ulatuses [a-z].
  • [^abcdef] - tähistab misiganes tähemärki, mis ei ole kandiliste sulgude [ ] vahel (antud näites kõik märgid, v.a a, b, c, d, e või f)
  • (tähemärk)\{m,n\} - tähistab tähemärgi m-n kordust
  • (tähemärk)\{m,\} - tähistab märgi m või enama (tähemärkide) kordust
  • (tähemärk)\{,n\} - tähistab n või vähema (tähemärgi) (võimalik 0) kordust
  • (tähemärk)\{n\} - tähistab täpselt n (tähemärgi) kordust
  • \(sõne\) - grupi operaator
  • \n - tagasiviitamine – tähistab n-ndat gruppi
  • sõne1\|sõne2 - tähistab sõnet 1 või sõnet 2. Töötab GNU sediga, kuid ei pruugi töötada teiste sedi vormidega.

Kasutatud materjal

  • Unix and Linux, Sed Tutorial, [2]
  • Sed - An Introduction and Tutorial, [3]
  • Linuxtopia, [4]
  • Zytrax Communications, [5]
  • Bash-Beginners-Guide, [6]
  • Doctor Bob's Lowfat Linux, [7]
  • sed FAQ, version 014, [8]
  • USEFUL ONE-LINE SCRIPTS FOR SED [10]
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sed&oldid=22550"