Eellugu

See referaat on valminud õppeaine operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (I233) raames 2012/2013 õppeaastal. Töö lõplikuks autoriks on Sten Aus (rühm A22), aluseks on võetud Carolys Kallas (rühm A22) referaat aastast 2011. Kuna referaat praktiliselt koosneski ühest lausest, siis viide algsele teosele on eemaldatud. Seda on võimalik vaadata selle lehe Wiki ajaloost.

Referaadi teema on valitud autori poolt 29. oktoobril 2012. aastal.

Sissejuhatus regulaaravaldistesse

Regulaaravaldis (regular expression; regexp) on olemuselt string (elemendi- või märgijada [1]), mis sisaldab endas teisi stringe, mis on teatud korra- ja reeglipäraselt üksteise järel ritta seatud. Regulaaravaldisi kasutatakse paljudes kohtades - peamiselt küll UNIX-i laadsetes süsteemides, aga näiteks ka programmeerimiskeeltes nagu näiteks PHP, Perl jt. [2]

Esialgu võib regulaaravaldiste teema tunduda algajale väga keeruline ja raske, kuid fundamentaalteadmiste omandamisel on sellest tööriistast väga palju kasu.

Regulaaravaldiste süntaks

[] - märgivalik või vahemik (näide 1: m[aeo]kk tähendab sõnu makk, mekk, mokk; näide2: versioon[01-03] tähendab versioon01, versioon02, versioon03)
. - tähemärk (näide: s.en tähendab seen, s@en, s!en, saen, ... ) NB! tähemärke võib ka mitu tükki järjest olla, sellisel juhul tuleb lihtsalt nii mitu punkti lisada, kui mitu tähemärkki vaja on
^ - rea algus (näide: kui kasutada grep rakendusega ^bat tingimust mingil failil, siis otsitaks selle faili iga rea alguses esinevat fraasi "bat")
$ - rea lõpp (näide: kui kasutada grep rakendusega $