User:Hruutli

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Henri Rüütli
Esitamise kuupäev: 9. november 2012

Essee

IT alaseks uudiseks valisin ma Windows Live Messengeri asendamist Skype’ga. Nimelt kinnitas Microsoft, et kavatseb tuleva aasta, esimesel kvartalil, WLMi vanaduspõlve saata ja asendab selle Skype’ga.

WLM toimib kuni 2013.a märtsini, erandiks on Hiina. See samm näitab Microsoft usku Skype. MSile teab, et Skype on hästi ühildunud tehnikaga elutoas nagu näiteks televiisorid ja mangukonsoolid. Samuti on Skype olemas Windowsi nutitelefonides mis ei anna WLMile eriti mänguruumi. Kõikidele nendele platvormidele WLM arendamine oleks ressursside raiskamine. MS andmetel toimub üleminek sujuvalt kuna muud tegema ei pea kui tõmbama Skype programm ja sisse logima oma Microsofti tunnusega.

Mida head WLM meile, siis andis? Windows Live Messenger oli väga tuntud suhtlusprogramm juba minu põhikoolist saati. WLMga tuldi välja 1999.aastal mil ta nimi oli veel MSN messenger. 13 aastat eluiga on infotehnoloogia maailmas pikk aeg. Selle aja jooksul suutis messenger anda mitu uut ja huvitavat uuendust mis on suhtlusprogrammides kasutusel tänaseni. WLNi üks paremaid lisasid oli kindlasti gruppide loomine. Enam ei pidanud otsima oma parimaid sõpru pikast nimekirjast vaid sai ilusti panna nad ühe kohta. See tegi suhtlemise mugavamaks ja lihtsaks. Järgmisena tooks välja offline/online oleku muutmine. Selle abil said ennast panna välja logituks aga samas ei pidanud programmi sulgema. Hiljem täiendati seda veelgi ja sa said valida gruppe kellele end näitad ja kellele mitte. Kindlasti üks väga kasulika lisasid oli sõnumite saatmine offlines sõpradele, mille nad said kätte, siis kui olid end sisse loginud. See eemaldas võimaluse, et mõni tähtis teade edastamatta jääb. Ajaviitmiseks oli võimalus mägida erinevaid mänge. Valik ei olnud väga suur aga selle eest said sa seda teha oma sõbraga läbi Messsengeri akna, kutsudes ta duellile näiteks males või kabes. Paljud võibolla ei teagi aga juba Messengeriga sai teha kõnesid. Kuid need olid tihtipeale väga halva kvaliteediga ning see ei kogunud tol hetkel populaarsust. WLmil oli aga ka miinuseid. See ei olnud turvaline. Tihtipeale oli liikvel erinevaid viiruseid. Üks tuntumaid oli lingi saamine sõbralt mida ta ise ei teadnuki saatvat. Sellele vajutades said ka sina sellest nakatatud ja nii hakkas ka sinu arvuti seda edasi saatma.

Mis teeb, siis Skype eriliseks? Turvalisuse kohapealt on Skype kordi parem kui WLM. Skype algusaegadel oli selle müügiargumendiks just krüpteeritud kõned. Mida sai teha läbi interneti tasuta. Skype suureks eeliseks on ka väga hea kvaliteet, mis oleneb ainult interneti ühendusest. Isiklikust kogemusest võin öelda, et Skype’i suur pluss on hetkel kõnede hind helistades väljamaalt lähedastele eestis. Siin pean silmas just tavatelefonile ja mobiilile.

Lõpetuseks võib öelda, et Microsoft toimib õigesti. Programmid on liiga sarnased, et neid eraldi arendada ja Skype tulevik tundub neist kahest kindlasti paremate väljavaadetega. Skype on juba olemas meie enamikesse nutitelefonidesse ja tahvelarvutitesse ning varsti ei saa ka telekad ilma. Hea meel on saata meie vana sõber puhkama kui tead, et uus ja värske on pingilt võtta.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? 1.Kaua on võimalik arvestust teha? 2.Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? 3.Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? 4.Mis on tähtajad? 5.Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

1.Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 2.Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. 3.Järelarvestuse registreerimine toimub õppeosakonnas. 4.Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. 5.Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Enne punase joone päeva tuleb 1)Teha ära kõik kordusarvestused. 2)Koostama ära individuaalne õpingukava. 3)Deklareerida Lõputöö 4)Esitada akadeemilise puhkuse avaldus.

Parandada on võimalik 2 korda ja kirja läheb kõige parem hinne.