Failihaldus Linux shellis
Sissejuhatus
Failihaldus Linuxis on Windowsiga võrreldes erinev ja seda seetõttu, et Linuxis ei ole kettaid. Kõik kõvaketaste partitsioonid, cd seade ja disketiseade haagitakse külge kas kasutaja või siis süsteemi poolt määratud kataloogidele. Süsteemsed kataloogid asuvad juurkaustas. Näiteks dev kataloogis asuvad seadmed ja kui tekib vajadus viidata mõnele seadmele, siis tehakse seda /dev/ kataloogi kaudu, viidates vajalikule seadmele. Süsteemsete kataloogide sisu näevad kõik kasutajad kuid muuta saab ainult juurkasutaja.
Failisüsteemi hierarhia
Tooksin näitena mõned kataloogid, lisades juurde nendes sisalduva.
/bin/
siin asuvad süsteemsed programmid, mis on vajalikud süsteeemi laadimiseks
/boot/
siin asuvad kernelid, millede vahel saa alglaadimisel valida
/dev/
siin asuvad seadmefailid
/etc/
sisaldab konfiguratsioonifaile
/home/
siin asuvad kasutajate kodukataloogid, mida hoitakse enamasti eraldi partitsioonil e. kettajaol. See luuakse installeerimisel tavaliselt ja on kõige suurem.
/lib/
siin asuvad jagatud teegid (Libraries)
/media/
siin eemaldatavad seadmed nagu: USB, CD-ROM jt
/mnt/
siia ühendatakse ajutised failisüsteemid
/root/
juurkasutaja kodukataloog
/tmp/
kataloog ajutiste failide hoidmiseks
/usr/
hierarhia failide jaoks, mida ei ole tarvis alglaadimisel kasutada, nagu:
/usr/sbin/
adminstreerimiseks vajalikud failid, milleta saab süsteemi käivitada
/usr/share/
ühiskasutatavad failid
/var/
muutuva suurusega failid nagu: süsteemilogi, e-posti andmed, varukoopiad, printimise ootel olevad failid
Üks ja sama kataloog võib asuda ka failisüsteemi mitmes erinevas kohas. Sellisel juhul on võimalik faili või kataloogi poole pöörduda lingi abil, mida on kahte tüüpi:
Hard Link e otselink (viit andmetele) Saab viidatata vaid ühe failisüsteemi piires. Symbolic Link e nimelink (viit nimele) saab viidata ka teises failisüstemis olevatele failidele.
Faili ja kataloogi loomine
Linuxi laadsetes süsteemides nimetatakse failideks ka kõiki katalooge ja seadmeid. Kõikidel failidel on failiomanikud ja failigrupid ning faili atribuudid sisaldavad muuhulgas infot faili omaniku ja grupi kohta, kuhu nimetatud failiomanik kuulub. Failiomaniku ja failigrupi õigused märgitakse vastavalt: UID ja GID. Iga uue faili loomisel talletatakse automaatselt selle faili UID ja GID.
Näited:
touch kass.txt faili loomine mkdir loomad kataloogi loomine
Töö failidega
Otsimine, vaatamine, liikumine
find- kausta, faili otsimine ls –l – kuvab kataloogi sisu koos failiõiguste, loomiskuupäevaga less failinimi- saab vaadata faili sees ja väljumiseks q cd - käsk kodukataloogides liikumiseks
Tavakasutaja satub selle käsuga kodukataloogi, root-kasutaja satub aga root kataloogi.
cd loomad- satub kasutaja kataloogi loomad.
Kopeerimine, liigutamine
mv kass.txt loomad- faili liigutamine teise kausta cp- koer.txt kass.txt – kopeerib faili koer.txt sisu faili kass.txt
Kustutamine
rm kutsu.txt- kustutab faili kutsu.txt
Kui kasutaja soovib aga kustutada faili, mis asub kausta sees, tuleb käsuga cd kõigepealt sinna kausta liikuda.
cd loomad(viib kausta) ja rm kass.txt (kustutab selles kaustas faili kass.txt) mkdir -p rm –r linnud- kustutab kataloogi (-r tähendab seda, et kataloog linnud kustutatakse koos olemasolevate failidega
Kataloogistruktuuri loomine
mkdir 1/2/3/4 –p Selle käsuga saab korraga tekitada sobiva kataloogistruktuuri (-p parameeter) mkdir koer/kass -p
selle asemel et teha:
mkdir koer cd koer mkdir kass
rm –r linnud- kustutab kataloogi -r tähendab seda, et kataloog kustutatakse koos olemasolevate failidega cd - käsk kodukataloogides liikumiseks.
Tavakasutaja satub selle käsuga kodukataloogi, root-kasutaja satub aga root kataloogi.
cd loomad- satub kasutaja kataloogi loomad.
Failiõigused
Failiõigusi saab muuta kas käsurealt käsuga chmod või siis faili omaduste alt. Failiõigusteks on: lugemine, kirjutamine, käivitamine, kustutamine, juurepääsulubade muutmine. Failiõigusi saab muuta ainult vastava faili omanik.
ls –l – kuvab kataloogi sisu koos failiõiguste, loomiskuupäevaga
Näide:
-rw-r--r-- 1 root root 0 dets 12 09:57 kala.txt drwxr-xr-x 3 root root 4096 dets 12 08:48 loomad - Rea ees viitab failile D rea ees viitab kataloogile r- faili lugemise ja kataloogi kasutamise õigus w- kirjutamise, lisamise, muutmise, kustutamise ja ümber nimetamise õigus x- faili käivitamise ja kataloogi sisenemise õigus
Tähe puudumine on niisiis vastava õiguse puudumine Igal failil on erinevad õigused, vastavalt järjekorras:
a- Tähistab kõiki u- tähistab omanikku g- tähistab gruppi ja o- tähistab kõiki teisi.
Kõiki õiguseid on võimalik muuta kahel viisil: 1) Tähekombnatsioonidega
+r,+w,+x, saab õiguseid juurde anda ja –r,-w,-x, saab õiguseid ära võtta = märgiga seatakse failile ainult vastavad õigused
Chmod-on käsk, mida õiguste muutmisel kasutatakse
chmod a+r,u+wx,g-r kass.txt
Lisab kõigile faili kass.txt kirjutamise õiguse, lisab omanikule faili muutmise ja käivitamise õiguse ning võtab grupilt lugemise õiguse.
2) Numbriliselt, milles iga number on summa, millest omakorda-
4-lugemisõigus 2-kirjutamisõigus 1-käivitamisõigus Nt. Chmod 640 kass.txt
6= 4+2; Antakse failile lugemisõigus ja omanikule kirjutamisõigus 4=4; Antakse lugemisõigus grupile 0=0; Teistel õigused puuduvad
Failiomaniku või -grupi muutmine
Kõikidel failidel on võimalik muuta nii omanikku kui gruppi. Nt. Chown vova loomad – tehakse kataloogi loomad omanikuks vova Kui soovitakse aga vova teha ka selles kataloogis asuva sisu omanikuks, kasutatakse järgmist käsku: Chown –R vova loomad Kui soovitakse faili gruppi muuta, siis seda tehakse sarnaselt käsuga Chgrp raamatupidajad loomad Pärast grupi loomist saab muuta grupi õiguseid õiguseid failile järgnevalt: Chmod g+r loomad, mis tähendab, et
Viited
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Faili%C3%B5igused
http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/ara/linux/dplt.htm#_Toc42308177
Autor
Maris Kuusik AK21 Kuupäev: 13.12.2012
