User:Atatter

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aleks Tatter

Rühm: 13

Esitamise kuupäev:

Essee

Sissejuhatus

Esimeses loengus esinesid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja rääkisid meile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldusest ning sisukorrast. Kuna ma tulen otse keskkoolist, siis on ülikool minu jaoks väga uus teema. Tänu sellele loengule sain ülevaate, mis on minu kohustused, mida saab selles toredas koolimajas teha ja muidugi tutvustati meile uut interneti õppekeskkonda. Kõige tähtsam osa oli minu jaosk see, kus Inga Vau rääkis õppeainete valikust ja palju punkte peab koguma, et koolis püsida. Kuna stipendiumide kohapealt on mul teadmised väga kehvad, siis sealt sain ka nii mõndagi teada, millal tuleks seda taodelda ja kui palju peab selleks EAP'd olema.

Teises loengus, mida pidas Margus Ernits, rääkis meile õppimisest ning motivatsioonist. Kõigepealt tõi ta välja, mida ta meilt selle loengusarja lõpus ootab. Andis meile palju soovitusi koolis käimisest ning et tuleb endaga aus olla, õppejõud ei aja tegemata töödega taga ning ei jälgi, et keegi töid maha ei teeks. See on täiesti õige, et küll keskkoolis sai spikerdamisega koolist läbi, kuid ülikoolis see nii pole. On võimalik küll esimene aasta läbida, aga teisel aastal olevad ained omavad eeldusaineid, kui neid ei oska, siis ei saa ka enam midagi aru. Soovitusi koois käimiseks oli veel mitmeid, näiteks tuleks teema endale huvitavaks teha, teiseks vältida arvutit, kuna see tekitab liiga palju segajaid ning kolmandaks kasutada ideekaarti, mis aitaks uusi teadmisi vanadega siduda. Lõpus tutvustati ka meile TTÜ tudengiorganisatsiooni Lapikud.

Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits meile robootikast ja häkkimisest. Nagu õppejõud märkis, et tegelt ei teata häkkimise tähendust, on see täiesti õige. Olen ise ka palju kokku puutunud kus seda sõna valesti kasutatakse. Loengus räägiti meile enamjaolt robootikast ja robootikaklubist, mis siis IT Kolledžis olemas on. Kuna ma olen ise natukene robotite programmeerimisega tegelenud, siis kõik mis õppejõud rääkis, oli väga huvitav. Võimalused mida ikka kooli poolt pakutakse on väga üllatavad! Robotite ehitamine ei ole odav ega kerge, aga kui seda lastakse sõpradega koos teha, siis see on väga lahe.

Neljandat loengut pida Janika Liiv, kes on IT Kolledži ise lõpetanud ning praegu töötab ta ettevõttes nimega Toggl. Loengu tegi kohe huvitavaks see, et ma ise kasutan Toggl'it. Ta rääkis oma kogemustest, kuidas ta üldse sattus IT Kolledžisse. Tal polnud enne peaaegu üldse IT'ga kokkupuudet, aga kuna ta üritas kõigest aru saada, siis ta ka lõpuks kooli lõpetas. Hiljem tutvustas ta laialt keelt Ruby. Tööl hakkama saamisega aitas teda kõvasti firma meeskond. Hakkama saamiseks peabki olema sõpru kellelt abi küsida, tänu sellele saab ka areneda. Lisaks rõhutas ta ka seda, et alati tuleks midagi juurde õppida. Ei ole mõtet ühe programmeerimiskeele juurde jääda.

Viienda loengu käis meile rääkimas Carolyn Fischer. Ta töötab Skype'is süsteemiadministraatorina. Alustas koodimist juba 7ndas klassis, seega oli IT Kolledžisse minek enam kui loogiline. Võrreldes selle ajaga kui tema koolis käis on nüüd palju rohkem tüdrukuid IT valdkonnas õppimas. Tema jutt oli väga inspireeriv, et IT on väga lahe igaüks suudab sellega hakkama saada. Tema ala on rohkem administreerimine, kuid see jutt oli siiski väga kuulama panev. Talle meeldib oma töö väga ja teeb ka seda vabast ajast, vot see on täielik pühendumine! Lisaks tutvustas ta meile ka lõpus automatiseerivat tarkvara chef. Kuna tema jutust tuli välja, et Riot Games kasutab Chefi, siis see pani mind hoolega kuulama.

Kuuendas loengus rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Esimesena tuli mulle kohe pähe mängude testimine ja vot see tundub igav. Aga pärast pikemat kuulamist hakkasin mõtlema, et testimine on ikka igal pool ja võib hoopiski tore olla. Kuna ma ise teen veidi tööd ja kirjutan koodi, siis selle süsteemi testmine on tavaline osa tööst, ei panegi tähele. Kristjan Karmo tõi põhjalikult välja, miks on testimine tähtis ja miks peaks vead algstaadiumis leidma. Hiljem leitud vea võivad firmadele väga kalliks minna ning mõned tema näidetes olevad summad olid ikka miljonites. Mida parem on tarkvara testimine, seda väiksem on hilisem kulu. Selle kõrval võivad testimise kulud väga väikseks jääda. See loeng pani mind väga mõtlema, et võibolla võiks ise ka kunagi testija olla, kuigi selle loengu alguses olin ma testimise põhimõtteliselt välistanud.

Seitsmendas loengus

Kaheksandas loengus

Kokkuvõte

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...