User:Aameerik

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Alar Ameerikas

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

Õpingukorralduse küsimused:

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kordussooritust on võimalik teha ülejärgmise semestri punase jooneni, nende ajakava ilmub ÕISi, kus saab ennast kordussooritusele registreerida. OF tudengina peab tasuma 20€, RF tudengile on kordussooritused tasuta.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Toetuse taotleja peab vastama järgnevatele tingimustele:

• Kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem
• Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
• Õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Toetuse suurus oleneb perekonns sissetulekust, täpsem tabel numbritega on üleval vajaduspõhise õppetoetuse lehel.

Toetuse saamiseks peab tegem avalduse Eesti.ee portaalis.

Semestris peab olema täidetud 100% (30 EAP) õppekavast, kuid aasta lõikes on semesri tulemused kumulatiivsed, seega võib ühes semestris saada 25 ja teises 35 ning tudengil on ikkagi võimalik järgneval semestril toetust kõsida.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Läbi numbrite tuli esimese semestri eest 25 EAP ja teise semestri eest 28 EAP. Täitmise määr on 27 EAP-d semestri kohta. Iga EAP alla selle peab hüvitama 50€-ga vastavalt finantsinfole. Seega tuleb tasuda 100€ kolmanda semestri jooksul vastavalt arvel esitatud kuupäval.

Essee

Nagu võib aine nimest välja lugeda, on aine üks pool mõeldud tutvustamaks IT Kolledži struktuuri, reegleid ning üldist olemust. Teiseks osaks on tutvustada erialal toimuvat läbi erialal töötavate inimeste tutvustuste. Õnneks on suurem rõhk 'erialatutvustuse' poolel. Hüpoteetiliselt, kui oleks enamus loengutest veetnud minnes üksikasjalikult üle kõik punktid õppekorralduse eeskirjas, võiks tulemuseks olla üle saja tähenärija, kes otsivad pingsalt reegleid mida saaks painutada. See omakorda looks aga tihedamini lapitud reeglistiku, mis mõne aastaga võib kasvada väga arusaamatuks. Tegelikult oleks arvatavasti sellisel juhul tegu väga igava copy-paste ainega. Õnneks oli põhirõhk vabavormis loengutele, kus tutvustati IT maailmas toimuvat.

Õppejõu enda loengus 'Õppimine ja motivatsioon', mis algas sõnade pealelugemise ja reeglite kinnitamisega: "Ei tee maha", "Sõbrale ülesannete äralahendamine ei ole aitamine", "Viidake jumale eest!", triivis enamus loeng muheda jutu vältel. Edasi elulisi näiteid ja kogemusi, siin seal mõned üksikud korrad ka 'off the mic' jutt, kuigi poleks isegi olnud vajalik mikrofon kinni keerata arvestades jutu sisu. Küllap väike ettevaatlikus ja võimalus panna netiloengute kuulajad oma kõrvaklappe või kõlareid kontrollima järsu pikema vaikuse tõttu. Moraalitamist tundus küll natuke ehk liiga palju olevat kohati. Samas olen ise läbinud Tartu Ülikoolis Bioloogia eriala ning õppinud seal ka aasta otsa IT aineid vabaainetena. Seega ehk kõike juba mingil määral kuulnud ja näinud. Vaatamata sellele on tegu ikkagi asjadega, mida peab õppeteekonna alguses mainima ja isegi mainitult on jäävad need aegajalt teepeenrale.

Muidugi leidub tervislikus koguses kõigil oma vaadete ja toodete promomist. Lapikute esitlusest oli nii palju abi, et olen nende tegemisi jälginud ja käinud nende korraldatud C koolitusel. Seal midagi maailmamuutvat küll juurde ei õppinud, kuid sai süntaksit harjutada ja mõndade eripärade kohta inimkeelseid seletusi ning inimlikku abi, kui tekkis mõni küsimus. Nähtused mis jäävad internetis enamjaolt kättesaamatuks. Robootikaklubi robotite poole pealt huvi ei paku, kuid mis isegi selle ahvatlevaks teeb on 'hands on' lähenemine, kus ollakse abivalmis ja häkkerlikud. Selliseid 'käed küljes' aineid võiks aina rohkem olla minu enda kogemusest lähtudes. Tegu on ainetega, kus tunnen peale laborit või näiteks selgroogsete/selgrootute praktikumi, et olen oma kätega ladusalt ning peaaegu vaevatult õppinud palju rohkem, kui kuskil 15 loengut kuiva teooriat kuulata ning siis veel halvimal juhul teha selles aines valikvastustega test. Sellistes ainetes tundsin, et oleks pidanud asja vastu eelnevalt juba tohutu huvi olema, et saanuks mõnuga sisusse süveneda. Kuid sellisel juhul oleks juba ehk kõike ette teadnud ja oleks ise lektor pidanud olema. Kindlasti on teooria väga tähtis bioloogias ja teaduses üldiselt, aga kindlasti oleks võimalik muuta seda palju sõbralikumaks ja haaravamaks. Tuimalt slaidide klikkamise ja lugemise asemel oleksin tervitanud seminare, kus tudengite suheldes lahendatakse ülesandeid - näiteks miks rakus mRNA-d sedasi käituvad nagu nad käituvad ja muud.

Olles juba 'Robootika ja häkkimine' promo loengu juures oma otsaga ja kuna tegu on viimase loenguga, kus ma isiklikult kohal käisin ja kuna kellaaeg surub peale, siis promon üht hiljuti loetud raamatut, et häbematult sõnu juurde tekitada tõhjast õhust. Andy Weir 'The Martian' - fantaasia häkkerlus marsil. Ei tasu lasta sõnast fantaasia end ära hirmutada või tekitada muljet, et raamat koosneb väikestest rohelistest mehikestest, kes jooksevad 'stun phaseritega' ringi. Sisu räägib hoopis läbi õnnetuse marsile jäänud astronaudi ellujäämispüüdlustest. Lühidalt Robinson Crusoe kohtub Apollo 13-ga - kõik mis võimaldab elu pikendada läheb kasutusse, olenemata tehnika originaalsest kasutusotstarbest. Tegu on väga teadusliku raamatuga raamatuga, kus ei ole midagi, mis ei oleks praeguse tehnikaga saavutatav. Probleemilahendus, huumor ja teadus ning kosmos! Audiobook oli väga hästi loetud, kuna enamus raamat on läbi astronaudi enda pilgu. *mic off* *cough* sinutoru.kom *mic on* Kui kosmos ja MacGyverlikud lahendused pakuvad huvi, soovitan uurida/lugeda.

Kodus äsja ära vaadanud Janika Liiva ja Carolyn Fischeri loengud. Jäi mulje, et mõlemad naised on rahul oma saavutustega, kuigi esialgsed sihid olid neil täiesti erinevad. Liiv polnud üldse aimu, mis IT arendus endast kujutab, kuid olles üks ainsaid võimalusi peale keskkooli ja soovist midagi oma kätega ära teha, valis ITK. Võrdluseks teadis Ficher juba enne lõpetamist, et IT on see ala, kuhu ta soovib kindlalt minna. Ise samastun rohkem Liiviga ning seda kinnitab ka hiljutine erialavahetus bioloogiast IT arenduse peale. Viimase pooleteise aastaga olen hakanud palju enam õppima ja ülesannetega pusimist, sest ained on palju praktilisemad, kus on pidevalt kodutööd ja ülesanded. Vastupidine eelnevalt väljatoodud olukorrale bioloogias, kus suurem rõhk oli teoorial. Mõlema jutust kostus läbi eneseteostus ja tunne, et sa saavutad ja oled võimeline nullist midagi 'käega katustavat' ära teha. Tähtis pole mingi kindla keele või meetodi kasutamine, vaid tahe ja mõistmine, et mõtlemine ja probleemi kallal töötamine viib saavutusteni. Kuigi mõlemal olid oma lemmikud nii keeltes kui vaadetes, siis olid nad üksteisega samal meelel, et tasub olla võimalikult paindlik ja pealehakkaja ning ei tasu enne proovimist rätikut nurka visata.

Kristjan Karmo loeng teemal 'Testimine ja tarkvara kvaliteet' avas päris huvitavalt teema kohta silmi. Pean tunnistama, et ise olin väga mitmetes valearvamuste lahtris testijate suhtes. Enda programme olen küll testinud moodulite tasemel, kuid kuni teeb mida mina temalt eeldab, siis sellega piirdun. Kuid peaks testima palju laiemalt, sest kunagi ei tea, mis sinna programmijuppi tulevikus ette söödetakse.