Awk
Sissejuhatus:
AWK on Belli laboris 1977 välja töötatud programmeerimiskeel, mis on loodud tekstitöötluseks. AWK-s võetakse sisendandmed kas tekstifailist või standardsisendist.
Keele nimi "AWK" on tuletatud keele autorite perekonnanimedest Alfred Aho, Peter Weinberger ja Brian Kernighan, kuid tavaliselt seda ei hääldata nagu tähtede järjendit (A-W-K), vaid pigem [ook] nagu alk, mis on inglise keeles auk. Alk on ka AWK vapilind, näiteks raamatu "The AWK Programming Language" kaanel - sellele raamatule viidatakse tihti, kasutades lühendit TAPL). Väiketähtedes kirjutatuna viitab awk UNIXis või Plan 9-s kirjutatud programmile, mis jooksutab teisi AWKis kirjutatud programme. AWKis kirjutatud arvutiprogrammi käivitamiseks UNIXi käsurealt tuleb AWK-programmi nime ette kirjutada käsk awk).
"AWK on tekstifailide töötlemise keel. Faili käsitletakse kirjete jadana ja vaikimisi on iga rida eraldi kirje. Iga rida jagatakse omakorda väljadeks, mis tähendab, et rea esimene sõna on esimene väli, rea teine sõna teine väli ja nii edasi. AWKi programm koosneb muster-käsklausetest. AWKi programm loeb sisendit reakaupa. Sisse loetud rida võrreldakse programmis iga mustriga ja iga sobiva mustri korral täidetakse mustrile järgnev käsk." - Alfred Aho[1]
AWK on näide programmeerimiskeelest, mis kasutab laialdaselt sõne andmetüüpi ja regulaaravaldisi. Algse AWKi võimsus, lakoonilisus ja piirangud inspireerisid Larry Walli kirjutama Perli. Samas defineeriti AWKi võimsamad variandid POSIX AWK ja gawk (GNU AWK). Kuigi AWK ja sed projekteeriti algselt üherealiste programmide loomiseks, kirjutati isegi Belli laborites suuri ja hästi struktureeritud AWKi programme.
AWK oli üks väheseid vahendeid, mis oli saadav UNIXi seitsmendas versioonis ja kogus populaarsust UNIXi "torule" (pipeline) arvutuslike lisavõimaluste lisamise vahendina. Peaaegu igale moodsale UNIXi-laadsele operatsioonisüsteemile on sisse ehitatud mingisugune AWKi versioon. AWKi peetakse UNIXi-laadse operatsioonisüsteemi kohustuslikuks osaks. Lisaks Bourne'i shellile on AWK ainus standardses UNIXi keskkonnas kättesaadav skriptimiskeel.
Artikli autor ja logi
Nimi: Reigo Savolainen
Grupp: AK31
Viimati muudetud: 01.05.2010
Versioon Lisatud Kommentaar 0.1 26.01.2010 Artikli loomine 0.1.1 30.01.2010 Esialgne sisu sisestus 0.1.2 30.01.2010 Artikli täiendamine 0.1.3 30.01.2010 Valmis
AWKi programmide struktuur
AWKi programm on muster-tegevus-paaride seeria, mis on kirjutatud kujul
muster { tegevus },
kus muster on tavaliselt avaldis ja tegevus on käskude jada.
Iga sisendirida võrreldakse kõikide mustritega järgemööda ja tegevus täidetakse iga mustri kohta, mille avaldis on tõene.
Nii mustri kui ka tegevuse võib ära jätta. Mustri puudumisel sobib iga sisendrida. Vaikimisi tegevus on sisendirea väljastamine standardväljundisse.
Lisaks lihtsale AWKi avaldisele võib muster olla ka BEGIN või END, mille tulemusel täidetakse tegevus vastavalt kas enne või pärast sisendist kõikide ridade lugemist, või muster1, muster2, mis võtab terve hulga sisendridasid alates reast, mis sobitub muster1ga, kuni reani, mis sobitub muster2ga, enne kui võrdleb järjekordset sisendirida muster1ga.
Lisaks tavalistele aritmeetika ja loogika tehtemärkidele on AWKi avaldistes ka tilde-tehtemärk ~, mis võrdleb regulaaravaldist sõnega. Kasuliku süntaktilise suhkruna võrdleb /regexp/ (regulaaravaldis) ilma tilde-tehtemärgita käesoleva sisendreaga.
Git repositooriumi serveri paigaldus Ubuntu keskkonnas (kasutades Gitosist):
Gitsosise installeerimine:
Gitosis on pythonil baseeruv programm, mis oskab hallata git repositooriumeid. Kõigepealt veendume, kas python setup tool’s on paigaldatud.
sudo apt-get install python-setuptools
Nüüd sikutame gitosise, kloonides ta originaalpaigast uude töökohta (../src). Peale seda installeerime.
cd ~ && mkdir src && cd src git clone git://eagain.net/gitosis.git cd gitosis python setup.py install
Järgmiseks tekitame git kasutaja, kes saab manageerida repositooriume.
sudo adduser \ --system \ --shell /bin/sh \ --gecos 'git version control' \ --group \ --disabled-password \ --home /home/git \ git
Kui kõik hästi läheb siis on tulemus midagi sarnast:
Adding system user `git'... Adding new group `git' (211). Adding new user `git' (211) with group `git'. Creating home directory `/home/git'.
Jätkamiseks on meil vaja avalikku SSH võtit.
ssh-keygen -t rsa
Avalik võti peab olema $HOME/.ssh/id_rsa.pub. Kopeeri see serverisse, näiteks SCP-ga, vms, (soovitavalt näiteks kataloogi /tmp, kuna sellisel juhul ei teki õiguste probleeme), kus jookseb Gitosis, ning lisa see authorized keys listi.
sudo -H -u git gitosis-init < /tmp/id_rsa.pub
Õnnestumise korral annab sellise teate:
Initialized empty Git repository in ./ Initialized empty Git repository in ./
Järgnevalt kontrollime konfiguratsiooni ja muudame seda pisut:
git clone git@YOUR_SERVER_HOSTNAME:gitosis-admin.git cd gitosis-admin sudoedit gitosis.conf
Võib lisada vabalt valitud gruppe, kes saavad lugeda/kirjutada repositooriumis. Praegusel juhul, kirjeldame uue projekti, ning anname kasutajale selles grupis õigused.
[group test] members = user@email.com writeable = test_project daemon = yes
Kui fail on salvestatud ja repositooriumiga ühendatud, siis...
commit -a -m "Added group test and test_project in group test."
...siis Gitosis tekitab automaatselt uue repositooriumi. Viimane parameeter ’daemon’ näitab, et git-daemon võib vabalt kuvada käesolevat repositooriumit. Võib testida:
sudo -u git git-daemon --base-path=/home/git/repositories/ --export-all
Nüüd peaks sul olema võimalik ligi pääseda oma lokaalsest masinast, näiteks kloonides projekti.
Git-daemoni konfigureerimine Ubuntus
sudo apt-get install git-daemon-run sudo runsvdir /etc/service & sudo vi /etc/sv/git-daemon/run -> changed the exec line to look like this: -> exec git-daemon --verbose --base-path=/var/git sudo /etc/init.d/git-daemon-run start touch /var/git/myrepo.git/git-daemon-export-ok git clone git://my-box/myrepo.git myrepo
Nüüd peaksid saama teha tööd oma git serveris aadressil git://sinuserver/sinu_repositoorium.git
Lingid
http://book.git-scm.com/ http://git.wiki.kernel.org/index.php/GitLinks http://progit.org/book/ http://jonas.nitro.dk/git/quick-reference.html http://www.youtube.com/watch?v=4XpnKHJAok8
--Rsavolai 13:20, 30 January 2010 (EET)
