Linuxi administreerimine
Üldinfo
ECTS: 4 Hindamisviis: Eksam
Õppejõud
Andres Septer
Eeldused ja sihtgrupp
Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (Rangelt soovituslik). Osadmin aines loetava oskamine on antud aine õppimise eelduseks. ÕISis on see eeldus märgitud soovituslikuks, kuna igal aastal on paar inimest, kes suudavad mõlemad ained korraga läbida ja on antud vallas väga pädevad. Linuxi administraatori kursus on mõeldud tugeva infotehnoloogilise põhjaga arvuti-spetsialistile. Kursuse rõhk on eelkõige võrguhalduril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, konfigureerimine ja uute seadmete installatsioon.
Eesmärk ja sisu
Teemad mida käsitleme
- Sissejuhatus ja ülevaade Linuxist
- UNIXi ja UNIXi laadsete süsteemide lühiülevaade ja ajalugu. Linuxi ajalugu.
- GNU projekt
- Ülevaade Linuxi (ja unixilaadsete) ülesehitusest: kernel, moodulid, shell, teenused jne.
- Alglaadimine
- BIOS, UEFI, alglaadurid LILO ja GRUB2
- initrd, grubi seaded (boot partitsioon, root partitsioon), kernel image
- moodulite lisamine initrd-sse, grubi paigaldamine, modifitseerimine ja parandamine, kerneli parameetrid
- Käivitamine
- udev, systemd, init, kerneli moodulid, nende laadimine ja seaded (sysconfig, etc ja udev), runlevelid
- Failisüsteemid ja partitsioonid
- softraid, mdadm, LVM. Levinumad failisüsteemid (kui mahuliselt mahub, siis NFS, fuse), fstab, identifitseerimine erinevate tunnuste "nimi" "label" UUID SCSI-ID jne. järgi.
- Virtuaalsed failisüsteemid /sys /dev /proc nende ülesanded ja mida nende abil teha saab
- loop devices, põgusalt ka varundamisest
- Võrgu seadistamine ja lihtsam tõrkeotsing
- Staatiline vs. dünaamiline IP konfiguratsioon, DHCPCD, utiliidid ifconfig, ip, nslookup, route, netstat
- /etc/interfaces vs. /etc/sysconfig
- /etc/resolv.conf ja dnsmasq
- /etc/hosts
- networkmanager (CLI)
- iptables
- Lihtsam tõrkeotsing route, netstat, ping, ip, tshark/tcpdump, netcat, ngrep
- Teenused ja teenuste keskhaldus puppetiga
Põhirõhk saab olema praktilisel iseseisval tööl ja ülesannete lahendamisel e-lab keskkonnas
Õpiväljundid
Loengud
2015
Esimene loeng-harjutustund
- Esimeses harjutustunnis tehtud tasemetesti hindamise skript, mille abil saab ise oma tulemust hinnata [1]
- Esimese harjutustunni tasemetesti küsimused
- Esimese loengu slaidid
Alates järgmisest loengust/harjutusest tekib meile ka salvestamise võimalus.
Teine loeng-harjutustund
- ETTEVALMISTUS iseseisvaks tööks (linuxi paigaldamine) tuleks ära teha enne loengut (kui jõuad varem v. loengu ajal)
- Töö toimub oma tööjaamas, mitte e-lab keskkonnas
- Veendu, et sinu klassiarvutisse on paigaldatud VirtualBox tarkvara (vajadusel boodi linuxisse, sinna on see paigaldus kindlasti tellitud)
- Veendu, et VirtualBox tarkvara käivitub tõrgeteta
- Lae arvutisse Debiani paigaldustõmmis Debiani lehelt või õppejõu kodulehelt
- Loenguga alustame kell 14.00
- KODUNE ÜLESANNE
- ülesanne on vabatahtlik
- ülesande õigesti lahendanu saab 1p, mis läheb lõpphindamisel arvesse
- Lae alla Unix Haters Handbook
- Leia raamatust mõni tehniline probleem, mis on ka tänapäeval moodsas linuxis akutaalne
- kirjelda lühidalt (aga ammendavalt) probleemi olemust ja lisa põhjendus, miks seda pole ikka veel ära fixitud (põhjendused leiad samuti raamatust)
- varusta oma tekst KORREKTSE viitega ja saada õppejõu e-mailile HILJEMALT 16.09 00.00
- Viitamisel on abiks see juhend. Kasuta jaotises 2.2 toodud viitamissüsteemi. Pane tähele, et tegemist on raamatuga elektroonilisel kujul, seega ei sobi lingiviide!
- hiljem laekunud tööd arvesse ei lähe. ebakorrektse viitamisega tööd arvesse ei lähe, aga kui saadad oma vastuse aegsasti, on võmalik parandada enne tähtaja kukkumist.
Loengu saldid
Harjutuse slaidid
Loengu salvestus. NB! Sissejuhatus on kahjuks ilma helita, sest mikrofon ununes sisse lülitamata. Olulisem osa on õnneks siiski peale saanud.
Kolmas loeng 17.09
- loengu salvestus
- slaidid
- GRUB parandamise demo käskude transcript
- Kes loengust osa võtta ei saanud, siis demoga tutvumine on tungivalt soovitav järgmine harjutustund 24.09 tuleb iseseisev grubi remontimine.
Neljas loeng 24.09 (iseseisev harjutus) GRUBi parandamine
Viies loeng, 01.10
- slaidid
- salvestus
- Kodune ülesanne
- Ülesanne on vabatahtlik
- Võimalik teenida üks lisapunkt
- Leia iseseisvalt mõni loengus käsitlemata failisüsteem mis on Linuxi all toetatud
- Too välja 1-mitu selle failisüsteemi eelist
- Too välja 1-mitu selle failüsteemi puudust
- Leia üks ERIJUHT, kus vaatamata puudustele on just selle failisüsteemi kasutamine õigustatud
- Kindlasti lisa VIIDE kasutatud materjalile
- Näide
- failisüsteem FAT32
- Eelised:
- suhteliselt lihtne ja töökindel
- väga paljude süsteemide poolt toetatud ja jätkuvalt kasutuses
- Puudused:
- Teoreetiline maksimaalne kettajao suurus 8TB, praktiliste implementatsioonide piirang 32GB (ristkasutusel vanemate süsteemidega)
- Maksimaalne failisuuruse piirang 4GB, reaalselt 2GB kui soovitakse ühilduvust vanemate süsteemidega
- Millises olukorras kasutaksin:
- Mälupulgal, kuhu soovin paigaldada Linuxi Live distributiivi ja samas sooviksin, et see mälupulk oleks andmekandjana ristkasutatav Microsofti operatsioonisüsteemi aegunud versioone kasutatavates arvutites nt. Win95 või Win2000
- Allikas Wikipedia https://en.wikipedia.org/wiki/FAT32
Kuues loeng+harjutus, 08.10
- slaidid
- salvestus
- harjutus
- Kodune ülesanne
- hetkel on koduse ülesande virtuaalarvuti tõmmis VIGANE. Esimesel võimalusel paigaldan korrktse image
- vaata kogune ülesanne järele harjutuse juhendi lõpust