User:Akopolov

Erialatutvustus ISa ja ISd aine arvestustöö

Autor: Aleksei Kopõlov
Rühm: 15
Koodi kaks eelviimane number: 20
Esitamise kuupäev: 16.10.2015

Essee

Igal neljapäeval hommikul meile oli õppetund nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ mille eesmärk oli tutvustada meid meie ärivaldkonnast. Kahe nädala jooksul meile loengule tuli erinevate IT valdkondade esindajad. Tulli erinevad infosüsteemi ja vebi arendajad, proekti juht, programeriajd , süstem admenistraterid ja mõned teised.

Esimene loeng võib nimetada „Sissejuhatus üliõpilaselu“ sest seal räägiti meile kuidas kõik toimub IT Kolledžis ning räägiti ka millisest huviringist ja üretusest on võimalik võtta osa.Minu arvamust see oli kõige olulisem loeng sest sealt ma sain tead et on olemas üks väga head klub nimega „Codeclub“ kus on võimalik arendada oma programerimis oskus ja kus samal ajal andakse tasuta pizza. Tasuta pizza ja võimalus arendada programerimis ,mida sa veel tahab?

Teises loengus meile tuli esineme külestaja süsteemanalitik ja proekti juhataja Tiina Seeman. Enamasti ta rääkis millised probleemid toimuvad rühmatöös.Ta rääkis ,et tihti toimuvad sellised olukorrad kus inimesed ei saa teha oma töö kas tööriiste puudumis põhjust või kas sellepärast ,et teised töötajad pole veel lõpetanud oma ülesande. Samuti rääkis ka töö ja finantside planeerimist ning millised probleemid võib toimuda kui midagi jäi jälgimata.

Kolmandas loengus meile tuli infosüsteemi arendaja ja küberg kaitseja Elar Lang. Kui olla aus siis tema ettekande pettunud mind. Pettunud mind sest tall on tõesti huvitav eriala , kuid aga enamik esitlus ta rääkis mootivatseonist, distsipliinist ning kuidas õppima õppimine.Jah, olen nõus, et inimene peab oskama motiveerida ennast ja arusada, kuidas saavutada maksimaalset võimalikku õpingutest. Kuid aga arvan, et oleks huvitavam ja kasulikum ,kui ta rääkis rohkem oma erialast.

Neljandas loengus meile tuli süstemi admenistrater Taavi Tuisk. Ta rääkis enamasti probleemidest ja nüanssest ,mis on seatud andme basiga ja IT-süsteemiga hooldamisega samuti rääkis probleemidest, mis tekivad, kui töötada tulleb inimesega kellel ei ole teadmisi IT valdkonnas, nagu paljud teised külastajad räägis sellest et üks inimene ei suuda teha kõik töö ,ehk üks inimene ei saa ola surepärane programerija ja samal ajal ola surepärane süstemi admenistrater, mile pärast töö on vaja erinevate spetsialistide. Ausalt tema esitlus jäi mulle mälus kõige halvem. Ainus asi, mis jäi mälus on see, et pole kunagi näpi teiste inimeste faile.

Viies loengus meile tuli infosüsteemi ja vebi arendaja Kert Suvi. Tema esitlus ,minu arvamust, oli väga kasulik kuna ta rääkis erialast mis on präegu kõige prespektivne. Tä rääkis sellest ,et präegu ,IT majandus, on suur IT-süsteemide testija puudus nägu ta ütles see on seatud sellega ,et „Testimine ei ole seksikas“ ehk mite kegi ei taha seda teha. Samuti rääkis ka millised on plussid ja minused töötada testijana ning millised problemid tihti toimuvad selles erialas. Mina ise pole kunagi mõelnud töötada testijana ja muidugi tahan ,et minu tulevik töö oli rohkem seotud krüptograafiaga ja küberkaitsega, kuid arvan esialgus võiks töötada tastijana et saada vähemalt mingisugune töökogemus ja kuna praegu on suur nõudlus testijale siis leida töö selles erialas on mitu korda lihtsam.

Kuues loengus meile tuli infosüsteemi arendaja Targo Tennisberg. Esialgus ta tegis väke ajaloline esitlus kus ta räägis alkeemiast ning mida on alkeemias ja programmeerimes üldine .Peale seda ta rääkis kuidas IT- valdkond on muutunud viimase aja jooksul ,millised problemid oli esialgus kui ,IT-valdkond oli suhteliseld noor, ja millised on olemas praegu. Räägis ka oma erialas ning millised problemid juhtuvad tihti tööle ,räägis ka sellest ,et maailma infosüsteem on väga suur ja keruline mille pärast üks inimene füüsiliselt ei saa jälgida ja regulerida kõik asju. Samuti rääkis ka IT majanduses ja selgitas millised finanselised problemid võib juhtuta kui alustata oma ettevõtte.

Seitsemes loengus meile tuli iseõppinud programmeerija Tanel Unt. Minu arvamust tema esitlust oli kõige parem ja põhjus on väga lihtne .See on minu teine kõrgharidus ja palju asju mis selgitasid teised külastajad oli kas treviialsed või oli mull juba tuntud. Mis mull melldis oli see et, ta mite ainult räägis sellest ,et millised problemid võiks juhtuda rühmatöös või töös üldse, nägu mõned teised külastajad räägisid, kuid, ta räägis ka mida ta pidi tegema ,et lähendada mõned need problemid. Samuti räägis ta ka oma elukogemust ja huvitavast ollukoras ,mis tal oli, rääkis sellest ,et tal oli mõni kord sellised finanselised problemid ,kus ta pole maksnud endale palka. Mulle ise väga meeldis tema „Kosovo seiklus“ jutu.

Viimasel loengus meile tuli kaks külestajad esimene oli matematik-programerija Oleg Bogdanov ja teine oli IT arendaja ja analüütik Oliver Kadak. Enamikul nad räägisid analüütikast ja sattistikast ning milline roll nad mängivad ,mitte ainult IT valtkonnas kuid ka teistes tööstusharudes ja mida võiks juhtuda kui sa ei võta analüütika ja sattistika arvesse. Räägisid ka oma elukogemust ,porblemist mis tal juhtunud oma töös ning ,kuidas nad lähendasid neid, Oliver Kadak räägis ka oma häkkimist seiklustest lapsepõlves. Sammuti andis nõu neile, kes plaanivad alustada oma äri tulevikus, ning antsid ka mõne ari idee.

Nägu ennem ma juba mainesin see on minu teine kõrgharidus ,mis põhjus palju asju mis selgitasid meie külastajad oli mull juba tuntuv. Näiteks problemid mis toimuvad rühmatöös või ettevõtes on igas valdkonas peagu samad : tööriste või materjale puudus, finants piirangut, töökatkestused, mis on põhjustatud kas halbade töötulemuste teiste kolleegidega või ültse valmistoode puudumisest, võimetus ette näha kõiki olukorde ja mõneed teised probleme. Samuti idee et inimene peab kogu aeg arendada, mis räägisid kõik külastajad ,on mulle ka pole uus, kuna IT valdkond kogu aeg muutub siis arvan ,et inime lihtsalt ei suuda töötada selles valdkonnas samal teadmisega kogu aeg .Muidugi ma ei saa öelda et need loengud oli täesti mõttetu ei, plaju asju millest rääkisid meie külastajad oli mulle ka uus ja kuulada neid kõik oli mitte ainult huvitav , vaid ka kasulik. Nägu öeldakse „Loll õpib oma vigadest, ja tark välis“.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral (Õppekorralduse eeskiri §5 Õpisooritused artikel 2.14).
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele ehk 1 põhieksam ja 2 kordussooritused (Õppekorralduse eeskiri §5 Õpisooritused artikel 2.12).
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. REV/OF õppekohal, kordussoorituse tuleb maksta tasu 20 € (Õppekorralduse eeskiri §5 Õpisooritused artikel 2.7).

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse (Õppekorralduse eeskiri §7 Akadeemiline liikumine artikel 2.1).
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid (Õppekorralduse eeskiri §1 Õppetegevuse alused artikel 3.6.).
Kui oled deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra,siis tuleb selle est maksta.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

EIKs toimub täiskoormusega õpe, osakoormusega õpe ja eksternõpe.Täiskoormusega õpe on tasemeõpe, mille korral üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75%(Õppekorralduse eeskiri §1 Õppetegevuse alused artikel 3.2.).
Õppekava täitmine täies mahus – õppekava täitmine nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada (Kõrgharidusreform).

Esimese semestri lõpuks(X) on 21 EAP. Teise semestri alguses esitatakse õppemaksu arve 27-21=6 EAP eest ehk Template:Math
Teise semestri lõpuks(Y) on 19 EAP.