User:Mmerisal

Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö

Autor: Merilyn Merisalu

Esitamise kuupäev: 16.oktoober 2016

Essee

Enne, kui hüppad pea ees vette, uuri milline on veekogu – justnimelt sellise lausega võib iseloomustada aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ põhiolemust, mille esmaseks eesmärgiks on tudengitele erinevate IT Kolledžis olevate õppesuundade tutvustamine. Teisalt, soovitakse tudengeid kursis hoida IT maastikul toimuvaga, kutsudes loengutesse esinema IKT spetsialiste. Järgnevalt kirjutan igast loengust, analüüsides nende sisu ja leides loengutest ühiseid jooni.

Esimese loengu läbiviijaks oli päevaõppe „Õpingukorralduse ja erialatutvustuse“ õppejõud Andres Septer, kes rääkis „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ aine vajalikkusest, kuidas see aine korraldatud on ning jagas tarkuseterakesi, mis viiksid kooli eduka lõpetamiseni. Õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn, tutvustas õppekorraldust ja kooli puudutavaid seadusi, eeskirju, erinevaid õppevorme, akadeemilist kalendrit, õppeinfosüsteemi keskkonda, ning EAPde arvestamist. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumide liikidest ja kuidas stipendiumile kandideerida, tagasisideküsitlustele vastamisest ning miks tagasiside andmine vajalik on. Haridustehnoloog/multimeedia spetsialist, Juri Tretjakov, tutvustas kooli interaktiivseid keskkondasid ning kuidas saab videosalvestusi õppetoeks tagantjärele vaadata. Kuna olin eelnevalt tutvunud nii õppekorralduse eeskirjaga kui ka IT Kolledži kodulehel oleva infoga, oli enamus kõneldud teemade sisust juba teada kuid nagu ütleb vanasõnagi, kordamine on tarkuse ema. Kindlasti lihtsustab kuuldu järgmiste õppeaastate läbimist.

„Edu aluseks on huvi“ – see lause jäi kõlama teisest loengust, kus esines Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina töötav Andres Kütt. Sarnaselt esimesele loengule, rõhutas ka teise loengu läbiviija, kuivõrd oluline on õppuri enda panus oma haridustee kujunemisel. Samuti ütles ta, et kui suudame leida üles selle, mida soovitakse meis arendada, õpetades esmapilgul erialaga mitte seotud aineid, siis võib ka alguses käänulisena tundunud tee muutuda läbitavaks. Lisaks eelöeldule rääkis kõneleja väljendusoskuse tähtsusest. Sõnal on jõud - oskus väljendada ettepanekuid nii, et ka esialgselt tarbetuna näiva muudatuse vajalikkust näeks ka teised meeskonnaliikmed, on eduka koostöö ja parima tulemuse eelduseks. Sõnum, mida mina antud loengust oluliseks pean, on et õige meetodi ja tahtejõu olemasolul, on võimalik endale püstitatud eesmärgid saavutada.

Julgus, eneseteostussoov ning järjekindlus – need kolm sõna iseloomustavad startupide loojaid. Kolmandas loengus kõnelesid idufirma Testilo asutajad, Kristel Kruustük ja Marko Kruustük sellest, kuidas kaks gümnaasiumist tulnud inimest, kes alguses otsisid oma rada, suutsid tänu pealehakkamisele, sihikindlusele ja eestlaslikule jonnakusele luua idee, millest on tänaseks saanud rahvusvaheline IT ettevõte. Sarnaselt loengusarja teise loenguga, rõhutati ka kolmandas loengus, kuivõrd oluline on meeskonnatöö. Suurte plaanide elluviimiseks on teinekord vaja lisaks oskustele ka teise inimese tuge. Isegi, kui tundub, et tunneli lõpus puudub valgus, tuleb meeles pidada, et igast langusest saab kord tõus. Sageli leiad lahenduse siis, kui tundub, et lained on üle pea kokku löömas. Langusest võivad aidata üle saada lähedased, tuttavad, sõbrad. Kui on soov midagi ära teha, jätkub ka visadust. Minu jaoks oli kolmanda loengu sõnumiks, et tahtejõu olemasolul on iga ettevõtmine võimalik. Kui sul jätkub jõudu pärast ebaõnnestumisi jälle jalule tõusta ning edasi minna, hakkab isegi kõige pimedama tunneli lõpus, paistma valgus.

Isegi väikseim, peaaegu nähtamatuna näiv ja alguses ebaolulisena tunduv detail, võib olla määrava tähtsusega – see lause iseloomustab süsteemiadministraatori töö põhiolemust. Neljandas loengus kõneles oma tööst, kahekümne ühe aastase tööstaažiga, süsteemiadministraator Lembitu Ling. Kuigi selle loengu põhiolemus keskendus pigem süsteemiadministraatori eriala nõuannetele, tulevad saadud nõuanded kasuks ka arendajatele. Oma loengu alguses kõneles esineja sellest, mis on saanud siduvaks lüliks ka eelnevate loengute vahel – huvi olemasolust. Justnimelt huvist mõista, mil viisil asjad töötavad, sai neljanda loengu kõneleja jaoks määravaks, et siduda oma tööelu IT valdkonnaga. Kuna programmeerimine polnud tema kutsumus, sai temast süsteemiadministraator. “Õpi tundma keskkonda, milles töötad“, see oli esimene soovitus, mis antud loengust kõlama jäi. Hea süsteemiadministraator tunneb hästi nii hallatavat süsteemi ning teab ka, kust vajadusel probleemile lahendus leida. „Hinda oma aega, tehes korduma kippuvatest tegevustest skriptid“ – see oli teine nõuanne, mis jäi loengust kõlama. Seda muidugi juhul, kui selline tegevus on kooskõlas ettevõte siseeeskirjadega. Sedasorti „laiskus“ hoiab kokku aega, inimeste tööressurssi ja hoiab ära rutiini tekke. Parimad tulemused sünnivad koostööst. Oma tööd tundev arendataja peab oskama kirjutada programmi, mille logid on reaalselt abiks ka süsteemivigade korral. Süsteemiadministraator omakorda peab saama kasu logides olevast informatsioonist ning oskama ka koodi lugeda. Samuti peavad arendajad ja administraatorid üheselt aru saama kasutusel olevatest ressursi varudest. Kui need tingimust on täidetud, on koostöö sujuv. Minu jaoks olid selle loengu puhul olulisteks märksõnadeks oskus saada aru, millal on mõtet oma aega ja ressurssi korduvtegevustele kulutada ja millal seda mitte teha. Teiseks oluliseks märksõnaks on oskus teha koostööd, vaadates oma loodavat süsteemi ka haldaja pilgu läbi ja hoides niimoodi ära arusaamatusest tekkivaid probleeme, luues nii aluse toimivale töökeskkonnale.