User:Aahven

Erialatutvustuse aine töö

Autor: Ahto Ahven

Esitamise kuupäev:11.10.2016

Essee

Esimine loeng oli sissejuhatus, mis tutvustas kuidas käib õpingukorraldus IT kollezis . Esimeseks esinejaks oli õppekavade arendusjuht Merike Sepitsõn. Merike Sepitsõn tutvustas kõike mis puududab IT kollezi õpingukorraldus seal hulgas ÕIS-i, mis on EAP-d, mis on punase joone päev ja mis meid IT kollezis veel ees ootab. Järgmiseks esinejaks oli Merle Varendi, kes tegeleb kvaliteedijuhina IT kollezis. Tema tutvustas erinevaid stipendiume, millele saab kandideerida ja lisaks soovitas soojalt igal võimalusel anda tagasisidet õppeainete ja õpikeskkonna kohta. Esimese loengu kolmandaks esinejaks oli haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes tutvustas moodle keskkonda ja IT Kollezi wiki lehekülge. Lisaks näitas kust on võimalik näha loengusalvestusi. Esimeseks erialatutvustajaks oli Andres Kütt, kes tegeleb IT valdkonnas arhitektuuriga ja kes on oma karjääri jooksul töötanud väga erinevates ettevõtetes sealhulgas Skype. Praegu töötab riigi infosüsteemide arhitektina. Põnev loeng, sest oli aru saada, et esineja on oma ala üks parimaid ja on kui selline isik töötab riigi infosüsteemidaga saab kindel olla, et probleeme ei tohiks tekkida. Tema loengu üks tähtsaim punkt oli see, et kui inimene töötab mingis firmas, mis ei ole IT firma peab IT inimene ikkagi teadma kuidas see firma töötab. Kütt tõi hea näite oma elust, kus ta töötas pangas ja selleks, et aru saada, mida klient tahab läks ta õppima EBS-i. Ta tõi välja punkti, et kõik IT inimesed ei saa olla kuskil pimedas ruumis ja ainult koodi kirjutada, selleks et saada heaks arhitketiks peab oskama inimestega suhelda.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused

1.Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit.

2.Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga.

3.Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i.

4.Kordussoorituseks peab ennast registreerima vähemalt 2 päeva ennem kordussooritust.

5. Olles riigifinatseeritaval (RF) kohal on kordussooritus tasuta.

6.Kordussooritus tasulisel õppekohal maksab 20 €.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastused

1.1 Tuleb koostada ja kinnitada oma individuaalne õpingukava.

1.2 Kui on soov akadeemilisele puhkusele peab esitama rektorile vabas vormis avalduse.

1.3 Kui soovid et õpingukava arvestaks sinu varasemaid õpinguid/töökogemusi pead dokumendid esitama ennem punase joone päeva

1.4 Kui soovid minna korduseksamile on aega ülejärgmise semestri punase päevani

2. Hinnet on võimalik parandada ühe korra, tulemuslikul korduseksamil läheb arvesse kõrgem hinne