Lxc
Sissejuhatus
Linuxi konteinerid ehk Linux Conteiners(LXC) on tehnoloogia mis kasutab Linuxi tuuma control groups(cgroups) funktsionaalsust, mis võimaldab jooksutada mitut isoleeritut Linuxi operatsioonisüsteemi, host masinas ühe jagatud kerneli peal. Lihtsamalt seletades jagab ühe arvuti resursse mitme konteineri vahel ja kasutatakse ühist kernelit. Resursside jagamise eest vastutabki control groupsi funktsionaalsus kernelis. Namespace selle eest, et konteinerid oleksid ükteisest eraldatud, ühe konteineri seest ei saaks ligi teise teenustele. LXC on kasutatav alates kernelist 2.6.24
Taust
Näide, kus masinas jookseb mitu konteinerit ja neis on erinevad teenused. Teenused on ära jagatud konteinerite peale nt: wiki, git, pastebin, proxy server.
|-lvmetad |-lxc-autostart---systemd-+-5*[agetty] | |-cron | |-dhclient | |-mysqld---27*[{mysqld}] | |-rsyslogd-+-{in:imklog} | | |-{in:imuxsock} | | `-{rs:main Q:Reg} | `-systemd-journal |-lxc-autostart---systemd-+-5*[agetty] | |-cron | |-dbus-daemon | |-dhclient | |-gogs---9*[{gogs}] | |-nginx---2*[nginx] | |-postgres---7*[postgres] | |-rsyslogd-+-{in:imklog} | | |-{in:imuxsock} | | |-{rs:action 10 qu} | | `-{rs:main Q:Reg} | |-sshd---sshd---sshd | |-systemd-journal | `-systemd-logind |-lxc-autostart---systemd-+-5*[agetty] | |-apache2---6*[apache2] | |-cron | |-dbus-daemon | |-dhclient | |-mysqld---34*[{mysqld}] | |-php-fpm7.0---2*[php-fpm7.0] | |-rsyslogd-+-{in:imklog} | | |-{in:imuxsock} | | |-{rs:action 10 qu} | | `-{rs:main Q:Reg} | |-sshd | |-systemd-journal | `-systemd-logind |-lxc-autostart---systemd-+-5*[agetty] | |-apache2---5*[apache2] | |-cron | |-dbus-daemon | |-dhclient | |-logger | |-mysqld_safe-+-logger | | `-mysqld---23*[{mysqld}] | |-rsyslogd-+-{in:imklog} | | |-{in:imuxsock} | | |-{rs:action 10 qu} | | `-{rs:main Q:Reg} | |-sshd | |-systemd-journal | `-systemd-logind |-lxc-autostart---systemd-+-5*[agetty] | |-cron | |-dbus-daemon | |-dhclient | |-gunicorn---gunicorn | |-nginx---2*[nginx] | |-nrpe | |-rsyslogd-+-{in:imklog} | | |-{in:imuxsock} | | |-{rs:action 10 qu} | | `-{rs:main Q:Reg} | |-sshd | |-systemd-journal | `-systemd-logind |-lxc-autostart---systemd-+-5*[agetty] | |-cron | |-dbus-daemon | |-dhclient | |-nginx---2*[nginx] | |-rsyslogd-+-{in:imklog} | | |-{in:imuxsock} | | |-{rs:action 0 que} | | `-{rs:main Q:Reg} | |-systemd-journal | `-systemd-logind |-lxcfs---10*[{lxcfs}] |-mdadm
Kindlasti tähelepanu tõmmata sellele, et mis teenused juba vaikimisi töötavad nagu näiteks ssh server.
Masinate juurfailisüsteem asub vaikimis kaustas.
/var/lib/lxc/masinanini
Installitud masinate puhver asub kaustas /var/chache/lxc/ Seda kasutatakse siis, kui luuakse sama distributsiooniga konteinerid, siis pole vaja uuesti uut konteinerit seadistada vaid tõmmatakse vajalikud failid puhvrist.
Vajalikumad käsud
lxc-create - tehakse uus konteiner lxc-start - käivitatakse konteiner lxc-console - ühendab konteineris oleva masina terminaliga. lxc-attach - alustab protsessi konteiner masinas, kui ühtegi parameetrit juurde ei anta, siis võetakse host masina konsool ja ühendatakse see konteineriga. Näiteks oled host masinas juurkasutajaga sisse logitud, siis tuleb ette juurkasutaja konsool ka konteineris(ehk konteineris peab olema selline kasutaja). lxc-stop - sulgeb masina
Seadistamine
Paigaldamine
Installime linux konteineri ja mallid millega teha konteinereid.
apt-get install lxc lxc-templates bridge-utils
Konteinerite tegemine
lxc-create -n test -t ubuntu -- -r xenial -n masina nimi -t Millise malli põhjal tahad teha -- malli seadistused -r väljalaske kood nimetus Näha milliseid seadistusi mall toetab kasutada käsku lxc-create -t MALL -h
Haldamine ja seadistamine
Konteineri kävitaimnine
lxc-start -n test -d
Konteineriga on võimalik ühendda kahte moodi
lxc-attach -n test
või, kus võetakse ette konteineri konsool ja tuleb kasutajaga sisselogida.
lxc-console -n test
Nimekiri konteineritest ja mis seisus konteinerid on. Võtmega f saab ilusa tabeli.
lxc-ls -f
LibreNms RUNNING 1 - 172.16.2.106 fd43:5a19:3963:0:216:3eff:fed0:db66 git-service RUNNING 1 - 172.16.2.171 fd43:5a19:3963:0:216:3eff:fe7f:1d7b mediaWiki RUNNING 1 - 172.16.2.30 fd43:5a19:3963:0:216:3eff:feaa:49d7 ownCloud RUNNING 1 - 172.16.2.240 fd43:5a19:3963:0:216:3eff:fe4e:ea58 pasteBun RUNNING 1 - 172.16.2.20 fd43:5a19:3963:0:216:3eff:fe56:cd2f proxy RUNNING 1 - 172.16.2.100 fd43:5a19:3963:0:216:3eff:feb5:4e8b test STOPPED 1 - - -
Masinate sulgemiseks kasutada käsku.
lxc-stop -n test -r,--reboot teeb restardi. -k,--kill masin suletakse jõuga, ei tehta korraliku sulgemist.
Malli seaded
Vaikimisi malli seaded asuvad failis. Need seadistused rakenduvad uutele konteineritele mis tehakse, näiteks kui tahad, et masin kasutaks vaikimis teist võrgu liidest, siis muudad liidese ära.
/etc/lxc/default.conf
Lisades rea
lxc.start.auto = 1
Läheb konteiner automaatselt tööle, kui host masin on ka tööle läinud.
Iga masina seaded asuvad eraldi failis
/var/lib/lxc/masinanimi/config
Mallid asuvad kaustas:
/usr/share/lxc/templates/
Vaikimis tuleb kaasa erinevate linuxite mallid.
lxc-alpine lxc-centos lxc-fedora lxc-oracle lxc-sshd lxc-altlinux lxc-cirros lxc-gentoo lxc-plamo lxc-ubuntu lxc-archlinux lxc-debian lxc-openmandriva lxc-slackware lxc-ubuntu-cloud lxc-busybox lxc-download lxc-opensuse lxc-sparclinux
Võrgu seadistamine
Vaikimisi tehakse uus sild nimega lxcbr0, kuhu külge tulevad konteinerite liidesed. Kus töötab oma dhcp server ja dns kirjed saadakse host masinast.
Dhcp spooli fail asub
/etc/default/lxc-net
Siin on vaikimisi faili sisu, kui tahate muuta spooli suurust, siis siit saab muuta.
# This file is auto-generated by lxc.postinst if it does not # exist. Customizations will not be overridden. # Leave USE_LXC_BRIDGE as "true" if you want to use lxcbr0 for your # containers. Set to "false" if you'll use virbr0 or another existing # bridge, or mavlan to your host's NIC. USE_LXC_BRIDGE="true" # If you change the LXC_BRIDGE to something other than lxcbr0, then # you will also need to update your /etc/lxc/default.conf as well as the # configuration (/var/lib/lxc/<container>/config) for any containers # already created using the default config to reflect the new bridge # name. # If you have the dnsmasq daemon installed, you'll also have to update # /etc/dnsmasq.d/lxc and restart the system wide dnsmasq daemon. LXC_BRIDGE="lxcbr0" LXC_ADDR="10.0.3.1" LXC_NETMASK="255.255.255.0" LXC_NETWORK="10.0.3.0/24" LXC_DHCP_RANGE="10.0.3.2,10.0.3.254" LXC_DHCP_MAX="253"
Selleks, et saaksime konteineritele anda ka sisevõrgu ip, teeme host masina uue võrgu silla mis on kokku sillatud füüsilise võrgu liidesega.
Selleks on vaja kindlasti installida järgnev pakett.
apt install bridge-utils
Teeme vajalikud muudatused failis /etc/network/interfaces
auto lo iface lo inet loopback #Kindlasti tählepanu pöörata eth0 liidesele, neid nimesid enam ei kasutata. auto br0 iface br0 inet dhcp # Lisa füüsiline eth0 silla koosseisu bridge_ports eth0 # Eemalda võrguliidese definitsioon füüsilise võrguliidese jaoks: #auto eth0 #iface eth0 inet ...
Turvalisus
Väga oluline on meeles pidada, et konteineri turvalisusele peab sama palju tähelepanu pöörama, kui eraldiseisvale füüsilisele masinale. Konteineris olevat tarkvara peab ka uuendama, suhtumine et mul asjad jooksevad konteineris las murravad sisse on väga vale suhtumine.