IT - haridus ja - haritus
IT-haritus
IT on ala, kus paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.
Haridus versus haritus
Skaala. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. ...//lisada pilt//....
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist. ...//lisada pilt//...
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt.
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?
Infotehnoloogid
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi.
Arendajate puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemiston ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa [1], palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused.
Süsteemianalüütikud seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemianalüütiku puhul on tema tehnilised teadmised [2] [3]. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid kogemustega, kuid õpingud annavad asjale palju juurde.
Testija puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kindgadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi [4] [5] [6] [7].
Analüütiku puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake.
Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid.
Õppejõu puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Koreleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotenholoogiast seetõttu, et õpetatav on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises. Samas ei ole harv juhus, et it-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Samas kui koolis pööratakse suuremat tähelepanu pigem ühe eriala selgeks tegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised it-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid.
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka häkkeri, kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust maailma vabana hoidmisele, ei tohiks neid kuidagi alahinnata.
Samalaadne arenduse alla käiksid ka arhitektid, kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Samas läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale.
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab ka ametiposti „kõrgus“. Juhtivamatel positsioonidel võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.
