SMB/CIFS
Server Message Block, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne Active Directory implementeeimist oli tuntud kui "Microsoft Windows Network") failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.
Ajalugu
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.[1] Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).[2]
Võimalused
• Faili ja kirje tasemel lukustamine
• Failide ja kataloogide muutustest teavitamine
• Unicode tugi
• Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi
• Oplocks
• Üldine kaugsuhtlus: nimega torud, postkastid
• Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi
• Trükkimine
• Võrgu sirvimine
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.[1]
Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.
Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda NetBIOS järelliiteks.[1]
SMB2, SMB3
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf
Turvalisus
UNIX ühilduvus
Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioon 4 on toetatud ja Active Directory.[3]
Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.[4]
Erijuhud (halb sõna)
Dfs — "automounter" SMB otsas
SMB serverid
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Samba Microsoft Windows for Workgroups 3.x Microsoft Windows 95 Microsoft Windows NT The PATHWORKS family of servers from Digital LAN Manager for OS/2, SCO, etc VisionFS from SCO TotalNET Advanced Server from Syntax Advanced Server for UNIX from AT&T (NCR?) LAN Server for OS/2 from IBM
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2
