Internet Explorer

Sissejuhatus

Esimene Internet Explorer tuletati Spyglass Mosaic-st. Algne Mosaic tuli NCSA-lt ,aga kuna NCSA oli avalikku takvara tootev firma siis pidi see lootma Spyglassile ,kui oma kaubandusliku litsentsi partnerile. Varsti Spyglass toimetas 2 versiooni Mosaic.st Microsofti ,üks baseerus täielikult NCSA koodil ja teine oli loodud nullist ,kuigi konseptuaalselt konstrueritud NCSA mudelil. Lõpuks loodi Internet Explorer kasutades Spyglassi ,mitte NCSA lähtekoodi. Microsofti litsents andis Spyglassile ja seega NCSA-le võimaluse raha teenida ,kuna igas kvartalis maksti maksu plus protsenti antud tarkvara kasumite pealt. Peale seda brauserit täiustati ja lasti välja Internet Explorer 1.0.

Internet explorer 1.0

Toodi välja 1995 aasta Juulis Windows 95 lisana ,kuna huvi interneti vastu oli juba suur. Windows 95 hõlmas endas sissehelistamis võimalust ja TCP/IP protokolli mis on võtme elemendid internetiga ühendamiseks. Kui IE 1.0 Windows 95 lisana välja tuli sai brauser suure populaarsuse osaliseks kuna see võimaldas paljudel kes enne interneti ei kasutand lihtsalt ja mugavalt internetist osa saada. Algse väljalaske ajal oli IE 1.0 lisapaketina installitav ,kuid hiljem lisati see Windows 95-e sisse ,et kasutaja ei peaks tüütuid käsitsi installimisega seotuid toiminguid tegema.

Internet Explorer 2.0

95. aasta Novembris tuli Microsoft välja oma esimese mitme platvormi tuge omava brauseriga. Selleks oli Internet Explorer 2.0 ja seda oli võimalik kasutada nii Macintoshi kui ka Windowsi 32 bitise masina peal. Tänu IE 2.0 le said veebiarendajad ja –disainerid võimaluse luua turvalisi ja meedia rikkaid veebilehti mis võimaldasid jälgimist. Samuti tuli Internet Explorer 2.0-ga ka kaasa SSL ,küpsiste tugi ,VRML (virtuaalse maailma modeleerimis keel) ja ka interneti uudistegrupid.

Internet Explorer 3.0

1996 aasta Augustis lasi Microsoft välja Internet Exploreri täielikult ümbertehtud versiooni milles olid tolle aja kohta täielikult revolutsoonilised muudatused. Windows 95-le loodud 3.0 pakkus uusi võimalusi ,mis kohe kasutajatele meeldima hakkasid, nt: interneti-mail ja uudised 1.0 ,windowsi addressi raamat ja hiljem microsoft NetMeeting ning Media player. Neist muudatustest tingituna suutis brauser nüüd kuvada GIF ja JPG pilte ,esitada MIDI helisid ning samas suutis ka voogesitus faile esitada ilma kõrvalisi programme kasutamata. Veebiarendajatele tõi IE 3.0 paindlikuma programeerimis mudeli läbi skriptimis-keelte. Disaineritele lõi brauser aga võimalusee kasutada CSSi. Internet Explorer 3.0 loodi arvestades veebiarendajate vajadusi veebis kiirete muudatuste tegemisel.

Internet Explorer 4.0

1997 aastal Windows 95 ja 98 ning NTle loodud Internet Explorer 4.0 tehnoloogia oli tunduvalt arenenum kui talle eelnevatel versioonidel. Veebiarendajate jaoks oli dünaamiline HTML järgmine samm veebi arenduses.DHTML andis arendajatele rohkem kontrolli sisu ja stiili üle ja andis võimalused mis ennist olid kätte saadavad ainult eri-tarkvaraga. Koheselt muutusid veebilehed palju interaktiivsemateks :kasutajad said menüüsid ühe hiire klõpsuga laiendada ja pilte ja asju aknas ringi liigutada. Veeb nägi aina rohkem rakenduste ja mängude moodi välja millega inimesed juba harjund olid ja aina vähem suvalise lehtede reana. Koos IE 4.0-ga installiti ka esmakordselt Microsoft Outlook Express 4.0 mis oli uuenduseks Internet Mail and News-le .

Internet Explorer 5.0

Koos 1997. Aasta Septemberiga saabus ka uus IE 5.0. Arendajad said võimaluse luua rikkalikumaid veebi rakendusi. DHTMLi võimalusi laiendati seeläbi andes arendajatele rohkem paindlikkust ja võimsust ,et luua interaktiivseid veebilehti. Isikupärastamine sai võtmesõnaks ,kuna hakkasid tekkima DHTML-il põhinevad veebirakendused. Kasutajad tutvusid rohkete uute rakendustega nt:tuludeklaratsioon suutis automaatselt konfigureerida end kasutaja isikustatud sätetest. Tänu Internet Explorer 5.0-i uuele tehnoloogiale algas uus ajastu e-reklaamis.

Internet Explorer 6.0

Toodi turule 2001 aastal Windows XP ja Server 2003 põhi-komponendina. Samuti oli seda võimalik installida NT 4.0, Windows 98(SE),Windows ME ja Windows 2000-le.Kuigi IE 6.0 on uuemate versioonide poolt väla tõrjutud ,Microsoft pakub sellele barauselile tuge Windows XP sp3 kooseisus. IE 6.0-i on tänu oma turvaprobleemidele nimetaud ka kõige halvemaks programmiks samuti ka kõige ebaturvalisemaks programmiks maailmas. Nüüd kus selle brauseri välja laskmisest on möödas 9 aastat ,tuleb peaaegu iga kuu sellele veel uusi turva uuendusi. Tingituna sellest kõigest on paljud lehed IE 6.0 toe välja jätnud nt:Google osasi oma lisadest ei luba IE 6-ga kasutada. Kuigi sellel oli parandatud tugi CSS-le ja tänapäevani on IE 6 kõige suurema turuosaga Internet Explorer üldse kuna oma hiilgeajal hõlmas see 90% kogu turust.

Internet Explorer 7.0

5 aastat peale IE 6.0 väljastamist 2006 aasta Oktoobris jõudis turule Internet Explorer 7 ,see brauser oli sisse ehitatud Windows Vistasse ja Windows Server 2008-sse. IE 7-t on tihti pakutud asendama IE 6-t ,aga hetkel on ta ülemaailmne turuosa 14-19%. Uuteks võimalusteks on :tab-dega lehitsemine,lehekülje suurendamine,intregeeritud otsingu kast,uudisevoolugeja ja parem veebi standardite tugi. Turvalisuse poole pealt on lisatud tugevam krüpteering ja on lisatud ka nupp ,et saaks kiirelt külastus info kustutada.

Internet Explorer 8.0

Väljastati 2009. Windows XP,Server 2003,Vista,Server 2008 ja Windows 7-le ,ning saadaval on nii 32 bitine kui ka 64 bitine versioon. IE 8 on esimene IE-de perekonnas mis läbid Acid2 brauseri testi ,aga Acid3-st sai see ainult 20/100-st. Microsofti väitel olid IE 8 loomisel prioriteetideks :turvalisus,kasutaja mugavus,RSS,CSS ja Ajax-i tugi. Internet Explorer 8 on viimane brauser mida XP toetab kuna IE 9 ei hakka XP-d toetama. Prioriteetide alusel lisati palju uusi funktsioone: 1. automaatselt muutuste lõpetamine (sisestades mingi URL-i pakub selle domeeniga seoses olevaid linke millel oled käinud ja kuvab neid pea domeenist erineva värviga) 2. Automaatne tab-i kokkujooksmise taastamine (kui Tab või lisa põhjustab vea siis ei hangu kogu brauser vaid ainult kindel vigane Tab) 3. Arendaja tööriistad (võimaldavad arendajal HTML,CSS või siis JavaScripti otse brauseris parandada) 4. Lemmikute riba (võib sisaldada veebi linke,vooge,dokumente) 5. Veebilehe sisene otsing (võimaldab otsida peale CTRL + F-i vajutamist leheküljelt sõnu samal ajal kasutajal lastes tavalist veebilehitsemist jätkata) 6. Privaatne lehitsemine (kasutades seda ei jää lehitsemisest ajalukku jälgi) 7. Suurendamine ja pildi suuruse muutmine (lehte suurendades ei teki enam horisontaalseid kerimis ribasid, uus lujutise töötlus tehnoloogia aitab luua paremini välja paistvad kujutised. Samas eemaldati ka osad eelmistes versioonides olnud funktsioonid.

Internet Explorer 9

Hetkel kätte saadav beta versioonina ,mis toodi avalikkuse ette 15. Septembril 2010. IE 9 toetab kõiki CSS 3-e varjante,parandatud on JavaScripti võimsus. Samas on sel ka riistvara-kiirendatud graafika esitlus ,kasutades Direct2D-d. Riistvara-kiirendatud teksti esitlus kasutades DirectWrite-i. See brauser hakkab ka toetama HTML5 video ja audio silte.Saadaval hakkavad olema nii 32 kui ka 64 bitine versioon ja nagu enne mainitud XP-d toetatud Microsofti operatsiooni süsteemide seas ei ole,küll on Vista kui on olemas SP2.