LVM
Artikkel on veel pooleli!
Sissejuhatus
Järgnev artikkel on haldustööriistast LVM. Eesmärgiks on tutvustada lugejale vahendi tööpõhimõtteid ning näidata praktilist väärtust. Näited on tehtud Ubuntu Server x.x all.
Eeldused:
LVM on sisseehitatud enamustele Linuxi distributionitele, seetõttu mingid lisavahendeid või rakendusi pole vaja installeerida. Kuid kui mingil põhjusel puudub, on pakk ja täpsemad juhised võimalik soetada siit : [1]
Kasutaja võiks olla Linux - keskkonnaga tuttav ning kuna tegevus toimub terminalis, seega ka terminalikäskude tundmine oleks vajalik eeldus.
Samuti peaks arvestama, et partitsioonitabelite muutmisega võib kaasneda andmete hävinemine.
Mis on LVM ?
LVM (Logical Volume Manager) on füüsiliste salvestusüksuste (volumes) haldusvahend Linuxikeskkonnas.
Ta on loodud kihina ketaste ja failisüsteemi vahele ning ettekujutus oleks selline:
* Failisüsteemid * LVM * RAID * Füüsilised plokkseadmed (kõvakettad)
Võimalused
LVM-i kasutatakse tavaliselt, et:
* Muuta olemasoleva failisüsteemi suurust, eeldusel et failisüsteem seda toetab * Tekitada kõvakettale partitsioone juurde, neid eemaldada. Sealjuures ei ole kasutusel olevate partitsioonitabelite muutmisel vaja opsüsteemi alglaadida. * Hiljem partitsioonide suurusi muuta ilma andmekadudeta. * Ühendada kokku väiksemaid füüsilised plokkseadmed üheks suuremaks loogiliseks seadmeks *
LVM on kasutatav lisaks veel paljudeks tegevusteks. Sealhulgas:
- failisüsteemide snapshottide tegemine ja kasutamine
- loogiliste ketaste triibutamine sarnaselt RAID-0 -le
- tervete ketaste või osade peegeldamine sarnaselt RAID-1 -le
- ketaste liigutamine ja ühendamine üle võrgu
Kasutamine
Järgnevalt ühendame kaks partitsiooni üheks LVM abil. Kõik andmed ketastelt kaovad, seega tagavarakoopia on soovituslik.
- asdasdfaf
asfafaf
asfadfadf
asfdaf
- asfdasfaf
Kasutatud kirjandus
http://www.gnu.org/software/parted/manual/html_chapter/parted_7.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Logical_Volume_Manager_%28Linux%29