LVM

Artikkel on veel pooleli!

Sissejuhatus

Järgnev artikkel on kettajagude(?) haldustööriistast LVM. Eesmärgiks on tutvustada lugejale vahendi tööpõhimõtteid ning näidata praktilist väärtust. Teen ka juhendi Ubuntu Server x.x all kuidas lisada kodukataloogile uue kettaga mahtu juurde.

Eeldused:

LVM on sisseehitatud enamustele Linuxi distributsioonidele, seetõttu mingid lisavahendeid või rakendusi pole vaja installeerida. Kuid kui mingil põhjusel puudub, on pakk ja täpsemad juhised võimalik soetada siit : [1]

Kasutaja võiks olla Linux - keskkonnaga tuttav ning kuna tegevus toimub terminalis, seega ka terminalikäskude tundmine oleks vajalik eeldus.

Samuti peaks arvestama, et partitsioonitabelite muutmisega võib kaasneda andmete hävinemine.

Mis on LVM ?

LVM (Logical Volume Manager) on kettajagude haldusvahend Linuxikeskkonnas.

Ta on loodud kihina ketaste ja failisüsteemi vahele ning ettekujutus oleks selline:

Failisüsteemid
LVM
RAID
Füüsilised plokkseadmed (kõvakettad)

Lihtsustatult võiks öelda, et ühe LVM-kihiga saab hallata korraga mitu kettajagu, mis koosnevad omakorda mitmest füüsilisest salvestusüksusest(kõvaketas, mingi muu kirjutav/lugev draiv).

Võimalused

Muuta olemasoleva failisüsteemi suurust, eeldusel et failisüsteem seda toetab
Tekitada kõvakettale partitsioone juurde, neid eemaldada. Sealjuures ei ole kasutusel olevate partitsioonitabelite muutmisel vaja opsüsteemi alglaadida.
Hiljem partitsioonide suurusi muuta ilma andmekadudeta.
Ühendada kokku väiksemaid füüsilised plokkseadmed üheks suuremaks loogiliseks seadmeks

LVM on kasutatav lisaks veel paljudeks tegevusteks. Sealhulgas:

failisüsteemide snapshottide tegemine ja kasutamine
loogiliste ketaste triibutamine sarnaselt RAID-0 -le
tervete ketaste või osade peegeldamine sarnaselt RAID-1 -le
ketaste liigutamine ja ühendamine üle võrgu

Negatiivsed küljed

Süsteemi taastamine võib osutuda väga keeruliseks.
Alglaadimisaeg võib muutuda pikemaks
Ajapikku võib probleemiks osutuda loogiliste kettajagude fragmenteeritus, mis muudab I/O jõudlust negatiivselt. See tuleneb sellest, et salvestusseadmed ei eralda vajalikku mahtu järjest.

Kasutamine

Pahatihti on vaja tööjaamale, serverile kettaruumi juurde. Üks võimalus on uue kettaga lisada kodukataloogile juurde lisamahtu.

Partitsioonide info saab käsuga

   [root@ubuntu]# df -k
   Filesystem           1K-blocks      Used Available Use% Mounted on
   /dev/sda3               505636    118224    361307  25% /
   /dev/sda1               101089     14281     81589  15% /boot
   none                     63028         0     63028   0% /dev/shm
   /dev/sda5               248895      6613    229432   3% /tmp
   /dev/sda7              3304768   2720332    416560  87% /usr
   /dev/sda2              3304768   3300536      4232  99% /var
   [root@ubuntu]#

Pärast ketta lisamist masinasse tuleb see partitsioneerida ning seejärel saab partitsiooni peale failisüsteemi teha.

Selleks kasutame fdiski

   [root@ubuntu]# fdisk /dev/sdb


   Disk /dev/sdb: 80.0 GB, 80026361856 bytes
   255 heads, 63 sectors/track, 9729 cylinders
   Units = cylinders of 16065 * 512 = 8225280 bytes

      Device Boot      Start         End      Blocks   Id   System

   Command (m for help):

Manuali on võimalik näha, vajutades m. Kõiki võimalikke partitsioone näeb p-d vajutades.

bla

Teiseks ...

Kui kettamahtu on järgi, kuid partitsioon hakkab failisüsteemi jaoks väikeseks jääma, on teiseks võimaluseks keerata LVM abil olemasoleva partitsiooni mahtu suuremaks.

If you need to change the size of an underlying block device for any reason, use the pvresize command to update LVM with the new size. You can execute this command while LVM is using the physical volume.