Osadmin spikker
Operatsioonisüsteemide administreerimise spikker (V2.0)
| Spikker on abivahend, mida tohib kasutada ITK õppeaine "Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine" praktilisel eksamil. Spikker sobib kasutamiseks neile, kellel enne selle õppeaine läbimist puudus serverite administreerimise kogemus Linux või Unix keskkondades. Spikker annab baasülevaate põhilistest käskudest, mida nimetatud aine laborotoorsetes töödes kaitsti. Siiski ei pretendeeri spikker antud aines õpitud käskude ammendavale loetelule või nende parimale esitlusviisile. Spikri eesmärk on aidata kiiresti leida ainega seotud lihtsamad käsud ning korduva läbiharjutamnise teel need käsud meelde jätta. |
Autor
Kristiina Kaarna
1. Töö failidega
Linux/Unix loeb failideks ka kataloogid, mistõttu käsitlen järgnevaid lihtsamaid operatsioone failide ja kataloogidega üheskoos.
1.1. Loomine
- Faili loomine: touch file
| touch kirjutis.txt |
Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .
või
| touch kataloog1/kirjutis.txt |
Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.
- Kataloogi loomine: mkdir kataloog
| mkdir kataloog1 |
Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse kataloog kataloog1.
- Ühe kataloogi sisse alamkataloogide loomine
| mkdir alam1 alam2 alam3 |
Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse alamkataloogid alam1, alam2, alam3 .
või
| mkdir -p kataloog1/ alam1,alam2,alam3 |
Tulemus: kasutaja kodukataloogi luuakse kataloog kataloog1, mille sees on alamkataloogid alam1, alam2, alam3 .
1.2. Kustutamine
- Faili kustutamine: rm fail
| rm kirjutis.txt |
Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .
- Kataloogi kustutamine: rm -r kataloog
Võti -r tähistab seda, et kataloog kustutatakse koos kõigi selles sisalduvate failidega.
| rm -r kataloog1 |
Tulemus: kustutatakse kataloog1 koos kõigi selles olnud failidega.
1.3. Liigutamine ja ümbernimetamine
- Faili liigutamine: mv MIS_fail KUHU_kataloogi
| mv kirjutis.txt kataloog2 |
Tulemus: fail kirjutis.txt liigutati kataloogi kataloog2
- Kataloogi liigutamine teise kataloogi sisse: mv MIS_kataloog KUHU_kataloogi
| mv kataloog1 kataloog2 |
Tulemus: kataloog1 liigub kataloog2 sisse.
- Kataloogi liigutamine teise kataloogi alamkataloogi
| mv väikekataloog suurkataloog/alam1 |
Tulemus: kataloog väikekataloog liigub kataloogi suurkataloog alamkataloogi alam1 .
- Faili või kataloogi ümbernimetamine: mv VANA_nimi UUS_nimi
| mv kirjutis.txt jutuke.txt |
Tulemus: fail kirjutis.txt nimetatakse ümber failiks jutuke.txt.
1.4. Kopeerimine
- Faili või kataloogi kopeerimine: cp KES KELLEKS
| cp esilagne uus |
Tulemus: fail või kataloog esialgne kopeeriti vailiks või kataloogiks uus .
1.5. Kataloogides liikumine
- Kodukataloogi liikumine: cd
| cd |
Tulemus: kasutaja satub oma kodukataloogi. Administraator satub root-kataloogi.
- Kataloogides taseme võrra ülespoole liikumine: cd ..
- Kataloogides kahe taseme võrra: ülespoole liikumine: cd ../..
- Viimati külastatud kataloogi minek: cd -
- Ühe korraldusega juurikas asuvas kataloogis var oleva alamkataloogi log sisse liikumine
| cd /var/log |
1.5 Vaatamine
- Kataloogi sisu vaatamine: ls -l
- Faili sees vaatamine: less
Näide: Avame less abil kataloogis var/log/ sisalduva faili messages
| less /var/log/messages |
- käsu less käivitamisel kasulikud käsud faili sees opereerimiseks:
|
Faili sees allapoole liikumine: n Faili sees ülespoole liikumine: ? Faili algusesse liikumine: g Faili lõppu liikumine: G Abi lugemine: h Väljumine less-otsingust: CTR+ c Väljumine failist ja less-käsust: q |
Otsimine
1. Leia /var/log kataloogist failid, millede laiendiks on .log
find [kust] [mille alusel] [mida]
find /var/log -name "*.log"
võti -name otsib faili/kataloogi nime või omaniku või muutmiskuupäeva järgi, tõstutundlik
-iname ei ole tõstutundlik
-user leiab antud kasutaja failid
2. Leia /etc/ kataloogist või tema alamkataloogidest fail interfaces
find /etc –name interfaces
3. faili seest otsimine
Grep otsib faili seest.
grep [otsitav] [failinimi]
grep test * --otsib sõna test kõikidest failidest
kui ei soovi täpsustada näiteks failinime, siis võib selle asendada metamärgiga ehk tärniga.
Õigused
s-bitt ehk sticky bitt võimaldab faili käivitada biti lisaja õigustes.
t-bitt kirjutab õigused üle selliselt, et faili saab kustutada ainult tema looja, isegi kui teistele on vastavad õigused antud.
drwxr-xr-x student student – antud faili puhul on tegu kataloogiga, mille kasutaja on student, kuulub ta gruppi student. Kasutajal on õigus lugeda, kirjutada, siseneda. Grupp ja ülejäänud maailm saavad õiguse kausta siseneda ja sseda lugeda, kuid kummalgi pole lubatud sinna kirjutada.
| fail/kataloog | kasutaja | grupp | muu maailm | kasutaja | grupp | kataloog |
| d/- | rwx | rwx | rwx | kala | kala | kataloog |
1. loo kataloog 01
mkdir 01
2. võta grupilt õigus sinna kataloogi siseneda ja kirjutada
chmod g-xw fail
g=group, u=user, a=all, o=other
r=read, x=execute, w=write
kausta puhul execute ehk käivitusõigus annab õiguse kausta siseneda
chmod ehk change mode
3. Loog grupp audio2
addgroup audio2
4. muuda kataloogi grupp audio2-ks
sudo chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]
chgrp ehk change group
5. muuda kataloogi omanik
sudo chown [system_username] [location_of_files_or_folders]
chown ehk change owner
Töö protsessidega
kill -9 korraldus tapab protsessi kohe ära. Kill -15 saadab aga protsessile signaali ja viimane paneb end ise kinni (näiteks DB lõpetab oma töö ilusti ära)
1. Käivita protsess topp
top
2. Sunni top seisma (klahvikombinatsioon)
<ctrl> z
3. too top esiplaanile tagasi
fg
4. kuva tööde nimekiri
jobs
5. tapa töö (top)
kill -9 [process id]
protsessi ID leiad ps –ef käsuga, PID tulbast
6. kuva kõikide protsesside nimekiri
ps -ef
7. suuna tulemus grep sisendisse ja otsi root stringi sisalduvaid ridu
ps –ef | grep root
Protsessi väljundit saab suunata teise protsessi sisendisse toru ehk | abil
8. käivita top tagaplaanil
top &
9. too top esiplaani
fg
10. käivita korraldus ls -l ja suuna selle protsessi väljund faili õigused.txt
ls –l >> õigus.txt
Kasutajate haldamine
man usermod annab lisainfot erinevate võtmete ja nende kasutamise kohta
1. loo kasutaja kala
adduser [kasutajanimi]
2. loo grupp kalad
addgroup [uue grupi nimi]
3.lisa kasutaja kala gruppi kalad
adduser [kasutaja] [grupp]
4. pane kasutaja kala parool lukku
usermod -L [lukustatav kasutaja]
5. muuda kasutaja kala kasutajanimi kala2-ks
usermod -l [uuskasutaja] [ muudetav kasutaja]
usermod –l kala2 kala
6. muuda kasutaja kala2 kodukataloog kala2-ks (failid peavad vanast kataloogist kaasa tulema)
usermod -l [uuskasutaja] -d [uus kodukataloog] -m [vana kasutaja] << selle käsuga kaks eelmist ühe hoobiga!
usermod –d /home/kala2 kala
-d on kodukataloogi muutmiseks
-l on kasutajanime muutmiseks
-m on vana kasutaja eemaldamiseks
7. lase kasutaja kala2 parool lukust lahti
usermod -U [kasutajanimi]
8. kustuta kasutaja kala2
userdel [opt] kasutaja
userdel -r [kasutajanimi]
võti –r kustutab ära ka kasutaja kodukataloogi
Tarkvara haldamine
/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. tarkvara paigaldamisega tehtavad toimingud nõuavad root õigusi.
1. paigalda programm nano
sudo –i apt-get install nano
apt-get install firefox –s
võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada
2. leia programmi nano version
apt-cache policy pakinimi
apt-cache policy nano
3. leia mis tarkvarast nano sõltub
apt-cache showpkg pakinimi
apt-cache showpkg nano
4. värskenda tarkvara nimekirja (hoidlatest)
sudo apt-get update
5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"
apt-cache search kirjeldus
apt-cache search monitoring
6. uuenda süsteemi
apt-get upgrade
Partitsioneerimine
Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab
mkdir /var/opt/lab
Määra kausta lab grupiks lab.
chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]
chgrp lab lab
võta kasutusele ketas /dev/sdb
loo sellele 1 primaarne (1GB) partitsioon ja 2 loogilist (512MB) partitsiooni
loogilised partitsioonid on alati laiendatud (extended) partitsiooni sees
primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4
sdb1 -- primaarne e primary
sdb2 -- laiendatud e extended
sdb5 -- esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.
loo 1 primaarne (1gb partitsioon)
loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)
loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem
mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]
mkfs –t ext3 /dev/sdb1
mkfs ehk make filesystem
seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab
nano /etc/fstab
# <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass>
/dev/sdb1 /var/opt/lab ext3
täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab
mount –t ext3 /dev/sdb1 /home
moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]
käsuga umount ühendatakse kettaseade lahti
Kontrolli seda mount -a korraldusega.
Sisene kataloogi /var/opt/lab ja loo sinna kataloog data
määra kataloogi grupiks lab
anna kataloogile data õigused, et grupi lab inimesed saaks sinna kataloogi kirjutada
Swap
loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks
määra loodud kettajagu swapiks
mkswap /dev/sdb5
swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse) swapon -s näitab külgeühendatud swape
määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel
Teenused
Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all
1. peata mysql teenus
/etc/init.d/mysql stop
2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel
/etc/init.d/ ssh
*usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}
Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse.
3. käivita mysql teenus
/etc/init.d/mysql start
Webmin install
Installimisi saab lihtsustada, kui pöördud VM poole ssh-ga. Siis on copy/paste võimalik kasutada
1. Otsi üles webmin koduleht
power of google
2. Lae alla webmin debian package (wget http: //siia pane link.deb)
wget gttp://kus_on_fail.deb
3. installeeri alla laetud deb fail
dpkg -i allalaetudfail.deb
4. lahenda sõltuvusprobleemid
apt-get install –f
sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine
sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid
