Kali Linux
Mis on Kali Linux?
Kali Linux on avatud lähtekoodiga projekt, mis on loodud Offensive Security poolt. Kali Linux põhineb Debian GNU/Linux distributsioonil. Selle peamine kasutusala on sissetungirünnete imiteerimine turvameetmete toimivuse kontrollimiseks, sageli süsteemi sertifitseerimistestimise osana ja isiklike süsteemide turvataseme välja selgitamine. Kali tagab kasutajale kiire juurdepääsu tuntumatele turvalisust tagavatele tööriistadele. Live CD ja Live USB funktsionaalsus lubab kasutajal jooksutada Kali Linuxit kaasaskantaval meedial ilma Kali Linuxit installeerimata. Võimalus on seda ka püsivalt masinasse paigaldada. Kali Linux on toetatud platvorm Metasploit projekti raamistikule, millega saab arendada ja käivitada koodi, mida kasutatakse kaugmasina ründamiseks. See hõlmab endas ka järgnevaid turvalisust tagavaid tööriistu: Wireshark, John the Ripper, Nmap ja Aircrack-ng. [1]
Tunnused
Kali on uuesti üles ehitatud BackTrack Linux'ist ja ta järgib täielikult Debian arenduse standardeid. Loodud on uhiuus infrastrukuut, kus kõik tööriistad on üle vaadatud. Eemaldatud on palju tööriistu, mis ei töötanud või olid sarnase funktsionaalsusega. Kali Linux on täiesti tasuta. Kali Linuxi loojad on avatud lähtekoodiga tarkvara suured pooldajad ja Kali Linuxi arendus on avalikult kõigile nähtav. Kali Linux toetab võimalikult paljusid traadita seadmeid. Seega ta töötab tõrgeteta erineval riistvaral ja on ühilduv arvukate USB seadmetega.
BackTrack 5 ja Kali Linux erinevused
Kali Linux'i arendajad tegid alguses nimekirja uutest teenustest ja vanadest aukudest, mis olid ajaga BackTrack Linux'isse lisandunud. Arendajad mõtlesid, et kiirem on teha kõik uuesti uuel platvormil kui päästa vana versioon. Uus distributsioon otsustati teha Debian'i baasil, mis tagas uue tehnoloogia kasutuselevõtu ja süsteemi kaasajastamise. Kali Linuxis on võimalik kõiki tööriistu välja kutsuda kui rakendust. Üks suuremaid eeliseid on see, et ta toetab ARM arhitektuuril põhinevaid protsessoreid. Seega saab seda kasutada Raspberry Pi ja Chromebook seadmetel. BackTrack iso oli 3GB ja Kali Linux iso on 2GB. Firefox'i asemel on brauseks võetud Iceweasal.
Kali Desktop muutmine
Kuigi Kali Linux kasutab vaikimisi töölaua keskkonnana Gnome'i, siis on kasutajal võimalik töölaua keskkonda endale meelepäraseks muuta.
Installeerime live-build ja cdebootstrap paketid:
apt-get install git live-build cdebootstrap
Kloonime Kali cdimage Git repository:
git clone git://git.kali.org/live-build-config.git
Sellises faasis saab kujundada Kali Linux'i image sisu (mida installeerida, mida mitte). Näiteks muudame töölaua keskkonda KDE'ks.
Selleks liigume pakettide konfiguratsiooni kausta, kus meil avaneb nimekiri kõikidest installeeritavatest pakettidest:
cd live-build-config/config/package-lists
Avame nimekirja vabalt valitud tekstiredaktoriga:
nano kali.list.chroot
Listist otsime välja rea: "# Graphical desktops depending on the architecture", peale mida tuleks lisada järgmised read:
# Graphical desktops depending on the architecture kali-defaults kali-root-login desktop-base kde-plasma-desktop
Lisaks on võimalik kasutada ka teisi töölaua keskkondi, sh LXDE, XFCE, I3WM, MATE: http://docs.kali.org/live-build/customize-the-kali-desktop-environment
Viimase sammuna tuleks valmistada ISO.
Kui soovime 32-bitisel Kali Linux'il 64-bitist ISO image't teha, siis:
dpkg --add-architecture amd64
apt-get update
Konfigureerime live-build'i vastavalt 64 või 32-bitisele ISO-le:
lb config --architecture amd64
lb config --architecture i386
lb build
Kasulikud lingid
- Kali Linux koduleht: http://www.kali.org/
- Kali Linux allalaadimine: http://www.kali.org/downloads/
- Kali Linux dokumentatsioon: http://www.kali.org/official-documentation/
- Kali Linux .ova asub siin: http://elab.itcollege.ee:8000/kali-64bit.ova
Viited
Autorid: Liis Mironova A22, Sten Reimer A21 Kuupäev: 22.05.2013
