User:Earus

Erialatutvustuse aine arvestustöö

---

Autor: Egert-Priit Arus Esitamise kuupäev: 1. november 2013 Essee Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust sain teada ... Õpingukorralduse küsimused

---

Küsimus A Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastused

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.3.6. - Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Ja punktile 5.2.12. - Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Õppejõuga, kuna vastavalt punktile 5.3.6. määrab korduseksamite tähtajad ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Vastavalt punktile 5.2.8.1. on Eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis

Mis on tähtajad? Vastavalt punktil 5.2.9. peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastavalt punktile 5.2.7. on korduseksamid ja -arvestused REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu 2013/2014 õppeaastal on REV ja OF tudengitele 20 €.link title

Küsimus 5 Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastused Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? 2.2. Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:

     a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise  
        elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; 
     b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel     
     semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega 
     esimesel semestril;
     c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek 
       kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse         
      saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.

2.3. Õppetoetust ei ole õigust saada üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel. 3.1. Üliõpilasele igal õppekuul makstava õppetoetuse suurus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega.

Mida peab toetuse saamiseks tegema? 2.6. Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus. Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks).

Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? 30 EAP semestris kumulatiivselt, seega võib mõnel semestril võtta vähem aineid ja teisel rohkem, kui EAPde summa semestrite peale jaotatult on vähemalt 30 punkti semestri kohta.

Ülesanne Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X = 28, Y = 27 I semestril 27 – X = -1. -1 < 0 seega 0 EAP ulatuses. 0 x 50 = 0 eurot esimese semestri eest. II semestril 2x27 – (X+Y) = -1. -1 < 0 seega 0 EAP ulatuses. 0 x 50 = 0 eurot teise semestri eest.