Kettajaod

From ICO wiki
Revision as of 18:27, 21 December 2013 by Ejudanov (talk | contribs)
Jump to navigationJump to search

Erkki Judanov AK41

== Kettajaod ==


Kettajagusid näeb operatsioonisüsteem kui iseseisvaid kettaid ja seega on võimalus neid konfigureerida üksteisest sõltumatult.

Kettajagude (partitsioonide) haldamisel on kaks peamist olukorda:

1. Operatsioonisüsteemi paigaldamisel

2. Hiljem ,muutmine või uue ketta lisamisel sellele jagude moodustamine.

Võimalikud kaks lähenemist:

a. Graafilise liidesega tööriistad nagu: GParted ja QtParted (allpool ei käsitleta)

b. terminalis käsurealt

1. Näide ubuntu server 12.04/12.10/13.04 põhjal , paigalduse käigus.

Vaikimisi moodustatakse paigalduse käigus kaks kettajagu : root ja swap

Loome lisaks veel boot ja home kettajao olukorras, kus kasutada on 32GB kettaruumi ja 1GB RAM’i

Loodav partitsioonitabel oleks järgmine:

Type	Size	Location	FileSystem	Mount
Primary	20 GB	Beginning	ext4	       /
Primary	200 MB	Beginning	ext4	       /boot
Logical	10 GB	End	        ext4	       /home
Primary	2 GB	Beginning	swap	       swap

Paigalduse käigus küsitakse kettajagude moodustamise viisi.

Valime Manual võimaluse ja vajutame Enter

Valime ketta millele operatsioonisüsteem paigaldatakse.

Küsitakse üle valiku kinnitamiseks , vali Yes

Vaata, et oleks valitud see ketas mis kavandatud ja vajuta Enter

Loome /root kettajao:

Kinnitame uue kettajao loomise Enter

Määrame kettajao suuruse (20000M = 20GB). Suuruse valik sõltub kasutatava ketta mahust ja/või muudest teguritest ,siin kasutatavad suurused on näitlikud.

Valime jao tüübi

Valime jao alguse

Valime failisüsteemi , mountpoint’i (/) ja muud seaded ning kinnitame valiku.

Näeme uue kettajao #1 olemasolu

/boot kettajao loomine on eelneva kordus , selle vahega, et algus on eelmise kettajao lõpust ja suuruseks määrame siin 200M ja Mount point on /boot

Kinnitame

Tulemusena näeme #2 kettajao tekkimist

/home kettajao loomine sarnaneb eelnevaga, jao tüübiks valime logical,

Jao alguseks End

suuruseks valime antud juhul 10000M ja mountpoint on /home

Ja tulemus peaks olema

Ilmunud on #5 kettajagu (#5 tuleneb sellest , et primaarsed jaod nummerdatakse #1 – #4 ja loogilised #5 ja edasi )

Swap kettajao loomine

Loome uue jao

Määrame suuruseks 2GB , määrame tüübiks Primary , failisüsteemiks swap

Antud juhul saame teate:

Vajutame Enter ja näeme tulemuseks Loodud kettajagusid ja nende peamisi parameetreid .

Tulemusega nõustumiseks kinnitame tehtu ja kirjutame muudatused kettale.

Küsitakse kindluse mõttes üle , kas ikka kirjutada muudatused kettale

Peale YES valimist on alguses toodud partitsioonid kettale loodud.


2. Terminali kasutamine kettajagude loomiseks .

Terminali tööriist fdisk on kettajagudega manipuleerimiseks. Kasutamiseks peab olema root õigustes.

fdisk –l kuvab olemasolevad kettajaod näiteks:

Olemas on 4 primaarset kettajagu millest neljas on saaleala (swap)

Kui ketas on uus (partitsioneerimata) on tulemus näiteks:

Näha on, et kettajaod puuduvad, on vaid andmed ketta kohta.

Kasutatavd võtmed on:

p kuvab olemasoleva kettajagude tabeli (fdisk p)

n uue kettajao loomine (fdisk n)

d Jao kustutamiseks

q väljumiseks ilma muudatuste salvestamiseta

w väljumine koos tabeli salvestamisega kettale

m juhend (võimalikud käsud)

Uue kettajao loomine.

fdisk käivitamise süntaks : fdisk /dev/<ketta nimi> näiteks : fdisk /dev/sda

Peale käivitamist sisestame käsu n = uue jao loomine

Kuvatakse

Valikud e = extended (laiendatud kettajagu – siia sisse saab hiljem teha loogilisi kettaid)

P = primaarne kettajagu nr.1 – nr.4

Valime primaarse jao p ja seejärel numbri 1

Küsitakse jao alguse silindri numbrit, kui ei ole teadliku eelistust alguse silindrile,

siis on soovitav jätta tühjaks ja vajutada lihtsalt Enter

Siin küsitakse jao lõppu silindri järgi või mahu järgi ,

ehk sisuliselt jao suurust , sisestades +<jao suurus><ühik K=kilo ,M=mega,G=giga>,

näiteks +10G annab jao suuruseks 10GB, vajutades lihtsalt Enter ilma suurust määramata ,

luuakse kogu vaba osa suurune jagu.

Kuvatakse taas

Siinkohal saab alustada järgmise jao loomist,

näiteks valides seekord e , loome juurde laiendatud jao.

Peale kõigi eelpool kuvatud sammude läbimist, tekib valikusse ka loogiliste ketaste võimalus

Laiendatud jagu enam ei pakuta , sest neid saab olla vaid üks ühel füüsilisel kettal.

Kasutades l võtit loome loogilise kettajao , mille numeratsioon algab numbrist 5 , ülejäänud sammud on analoogsed eelnevaga.

Kui soovitud jaod (partitsioonid) on loodud , kontrollime tulemuse üle võtmega p

Ja tulemus peaks olema umbes selline, kus nähtub peale füüsilise ketta andmete veel see,

et olemas on üks primaarne (sda1) , üks laiendatud (sda4) ja üks loogiline jagu (sda5).

Kui tulemus on ootuspärane , kirjutame tabeli kettale käsuga w ja väljume fdisk’ist käsuga q .

Igale kattajaole tuleb luua failisüsteem tööriistaga mkfs –t , süntaks : mkfs –t <failisüsteem><kettajagu>

Näiteks: mkfs –t ext4 /dev/sda1 (teeb jaole sda1 ext4 failisüsteemi)

Iga jagu saab ühendada (mountida) mingi olemasoleva kataloogi külge. Käsuga mount , näiteks mount /dev/sda1 /var/123 ,

ühendab jao sda1 kataloogiga /var/123

Lahtiühendamine toimub käsuga umount , süntaks: umount <kettajagu> , näiteks : umount /dev/sda1

Lahtiühendamine on vajalik kindlasti enne, kui on plaanis olemasolevasse partitsioonitabelisse täiendusi / muudatusi teha .

Selleks, et loodud kettajaod oleks peale alglaadimist kohe kasutatavad tuleb teha muudatus faili /etc/fstab .

Selleks tuleb /etc/fstab avada mõnes tekstiredaktoris , näiteks nano .

fstab failis on kuus tulpa , kus kirjeldatakse igat süsteemi eraldi.

<file system> partitsiooni nimi

<dir> kataloog kuhu on failisüsteem ühendatud (mount)

<type> failisüsteemi tüüp , võimalikud : ext2, ext3, ext4, btrfs, reiserfs, xfs, jfs,

smbfs, iso9660, vfat, ntfs, swap and auto.

<options> kasutusvõimalused (täpsemalt [1] )

<dump> varukoopiate tegemise juhis (0 / 1)

<pass> süsteemi kontrollimise prioriteet (0 / 1 / 2 ) ([2] )

Saaleala loomine (swap)

Kui saaleala jaoks pole jagu varem valmis tehtud , vaata eelnevast jagude tegemist, kui jagu on olemas,

siis kasutame käsku mkswap ( lisaks jagude umount protseduurile , tuleks ka juba olemasolevad

saalealad lahti ühendada käsuga swapoff (swapoff <kettajagu>).

mkswap <kettajagu> eraldab kettajao swapile näiteks : mkswap /dev/sda5

Ka saaleala tuleb kirjeldada fstab failis.

Saaleala kirjeldus fstab’is

Selleks et saaleala töötaks, tuleb ta sisse lülitada käsuga swapon –a

teostatakse fstab failist andmete lugemine.

Swapon -s näitab olemasolevaid saalealasid.


Kasutatud on internetis saadaolevaid ekraanitõmmiseid aadressilt http://ubuntuserverguide.com