Kettajaod
Erkki Judanov AK41
== Kettajaod ==
Kettajagusid näeb operatsioonisüsteem kui iseseisvaid kettaid ja seega on võimalus neid konfigureerida üksteisest sõltumatult.
Kettajagude (partitsioonide) haldamisel on kaks peamist olukorda:
1. Operatsioonisüsteemi paigaldamisel
2. Hiljem ,muutmine või uue ketta lisamisel sellele jagude moodustamine.
Võimalikud kaks lähenemist:
a. Graafilise liidesega tööriistad nagu: GParted ja QtParted (allpool ei käsitleta)
b. terminalis käsurealt
1. Näide ubuntu server 12.04/12.10/13.04 põhjal , paigalduse käigus.
Vaikimisi moodustatakse paigalduse käigus kaks kettajagu : root ja swap
Loome lisaks veel boot ja home kettajao olukorras, kus kasutada on 32GB kettaruumi ja 1GB RAM’i
Loodav partitsioonitabel oleks järgmine:
Type Size Location FileSystem Mount Primary 20 GB Beginning ext4 / Primary 200 MB Beginning ext4 /boot Logical 10 GB End ext4 /home Primary 2 GB Beginning swap swap
Paigalduse käigus küsitakse kettajagude moodustamise viisi.
Valime Manual võimaluse ja vajutame Enter
Valime ketta millele operatsioonisüsteem paigaldatakse.
Küsitakse üle valiku kinnitamiseks , vali Yes
Vaata, et oleks valitud see ketas mis kavandatud ja vajuta Enter
Loome /root kettajao:
Kinnitame uue kettajao loomise Enter
Määrame kettajao suuruse (20000M = 20GB). Suuruse valik sõltub kasutatava ketta mahust ja/või muudest teguritest ,siin kasutatavad suurused on näitlikud.
Valime jao tüübi
Valime jao alguse
Valime failisüsteemi , mountpoint’i (/) ja muud seaded ning kinnitame valiku.
Näeme uue kettajao #1 olemasolu
/boot kettajao loomine on eelneva kordus , selle vahega, et algus on eelmise kettajao lõpust ja suuruseks määrame siin 200M ja Mount point on /boot
Kinnitame
Tulemusena näeme #2 kettajao tekkimist
/home kettajao loomine sarnaneb eelnevaga, jao tüübiks valime logical,
Jao alguseks End
suuruseks valime antud juhul 10000M ja mountpoint on /home
Ja tulemus peaks olema
Ilmunud on #5 kettajagu (#5 tuleneb sellest , et primaarsed jaod nummerdatakse #1 – #4 ja loogilised #5 ja edasi )
Swap kettajao loomine
Loome uue jao
Määrame suuruseks 2GB , määrame tüübiks Primary , failisüsteemiks swap
Antud juhul saame teate:
Vajutame Enter ja näeme tulemuseks Loodud kettajagusid ja nende peamisi parameetreid .
Tulemusega nõustumiseks kinnitame tehtu ja kirjutame muudatused kettale.
Küsitakse kindluse mõttes üle , kas ikka kirjutada muudatused kettale
Peale YES valimist on alguses toodud partitsioonid kettale loodud.
2. Terminali kasutamine kettajagude loomiseks .
Terminali tööriist fdisk on kettajagudega manipuleerimiseks. Kasutamiseks peab olema root õigustes.
fdisk –l kuvab olemasolevad kettajaod näiteks:
Olemas on 4 primaarset kettajagu millest neljas on saaleala (swap)
Kui ketas on uus (partitsioneerimata) on tulemus näiteks:
Näha on, et kettajaod puuduvad, on vaid andmed ketta kohta.
Kasutatavd võtmed on:
p kuvab olemasoleva kettajagude tabeli (fdisk p)
n uue kettajao loomine (fdisk n)
d Jao kustutamiseks
q väljumiseks ilma muudatuste salvestamiseta
w väljumine koos tabeli salvestamisega kettale
m juhend (võimalikud käsud)
Uue kettajao loomine.
fdisk käivitamise süntaks : fdisk /dev/<ketta nimi> näiteks : fdisk /dev/sda
Peale käivitamist sisestame käsu n = uue jao loomine
Kuvatakse
Valikud e = extended (laiendatud kettajagu – siia sisse saab hiljem teha loogilisi kettaid)
P = primaarne kettajagu nr.1 – nr.4
Valime primaarse jao p ja seejärel numbri 1
Küsitakse jao alguse silindri numbrit, kui ei ole teadliku eelistust alguse silindrile,
siis on soovitav jätta tühjaks ja vajutada lihtsalt Enter
Siin küsitakse jao lõppu silindri järgi või mahu järgi ,
ehk sisuliselt jao suurust , sisestades +<jao suurus><ühik K=kilo ,M=mega,G=giga>,
näiteks +10G annab jao suuruseks 10GB, vajutades lihtsalt Enter ilma suurust määramata ,
luuakse kogu vaba osa suurune jagu.
Kuvatakse taas
Siinkohal saab alustada järgmise jao loomist,
näiteks valides seekord e , loome juurde laiendatud jao.
Peale kõigi eelpool kuvatud sammude läbimist, tekib valikusse ka loogiliste ketaste võimalus
Laiendatud jagu enam ei pakuta , sest neid saab olla vaid üks ühel füüsilisel kettal.
Kasutades l võtit loome loogilise kettajao , mille numeratsioon algab numbrist 5 , ülejäänud sammud on analoogsed eelnevaga.
Kui soovitud jaod (partitsioonid) on loodud , kontrollime tulemuse üle võtmega p
Ja tulemus peaks olema umbes selline, kus nähtub peale füüsilise ketta andmete veel see,
et olemas on üks primaarne (sda1) , üks laiendatud (sda4) ja üks loogiline jagu (sda5).
Kui tulemus on ootuspärane , kirjutame tabeli kettale käsuga w ja väljume fdisk’ist käsuga q .
Igale kattajaole tuleb luua failisüsteem tööriistaga mkfs –t , süntaks : mkfs –t <failisüsteem><kettajagu>
Näiteks: mkfs –t ext4 /dev/sda1 (teeb jaole sda1 ext4 failisüsteemi)
Iga jagu saab ühendada (mountida) mingi olemasoleva kataloogi külge. Käsuga mount , näiteks mount /dev/sda1 /var/123 ,
ühendab jao sda1 kataloogiga /var/123
Lahtiühendamine toimub käsuga umount , süntaks: umount <kettajagu> , näiteks : umount /dev/sda1
Lahtiühendamine on vajalik kindlasti enne, kui on plaanis olemasolevasse partitsioonitabelisse täiendusi / muudatusi teha .
Selleks, et loodud kettajaod oleks peale alglaadimist kohe kasutatavad tuleb teha muudatus faili /etc/fstab .
Selleks tuleb /etc/fstab avada mõnes tekstiredaktoris , näiteks nano .
fstab failis on kuus tulpa , kus kirjeldatakse igat süsteemi eraldi.
<file system> partitsiooni nimi
<dir> kataloog kuhu on failisüsteem ühendatud (mount)
<type> failisüsteemi tüüp , võimalikud : ext2, ext3, ext4, btrfs, reiserfs, xfs, jfs,
smbfs, iso9660, vfat, ntfs, swap and auto.
<options> kasutusvõimalused (täpsemalt [1] )
<dump> varukoopiate tegemise juhis (0 / 1)
<pass> süsteemi kontrollimise prioriteet (0 / 1 / 2 ) ([2] )
Saaleala loomine (swap)
Kui saaleala jaoks pole jagu varem valmis tehtud , vaata eelnevast jagude tegemist, kui jagu on olemas,
siis kasutame käsku mkswap ( lisaks jagude umount protseduurile , tuleks ka juba olemasolevad
saalealad lahti ühendada käsuga swapoff (swapoff <kettajagu>).
mkswap <kettajagu> eraldab kettajao swapile näiteks : mkswap /dev/sda5
Ka saaleala tuleb kirjeldada fstab failis.
Saaleala kirjeldus fstab’is
Selleks et saaleala töötaks, tuleb ta sisse lülitada käsuga swapon –a
teostatakse fstab failist andmete lugemine.
Swapon -s näitab olemasolevaid saalealasid.
Kasutatud on internetis saadaolevaid ekraanitõmmiseid aadressilt http://ubuntuserverguide.com
