User:Mjarvpol

Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)

Autor: Madis Järvpõld

Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2015

Essee

Esimeses loengus anti ülevaade, kuidas toimub õppekorraldus IT Kolledžis, millised on kooliväliste tegevuste võimalused IT Kolledžis ning kuidas käib vastava aine läbimine. Anti erinevaid soovitusi, kuidas enda koolitee läbimine võimalikult lihtsaks teha, et mitte varieerida liiga tugevalt ainete võtmistega teistelt kursustelt ning raskemad ained esimesel võimalusel ära teha.

Teises loengus rääkis Tiina Seeman, kelle erialane taust hõlmab töökogemusi mitmetes erinevates tuntud Eesti firmades, kus ta on juhtinud suuri ja väga varieeruvaid meeskondi, IT projektide juhtimisest. Tänu väga laialdasele tööbaasile oskas ta tuua näiteid nii IT poole ja ka ärijuhtimise valdkonnast väga elulistele näidetele tuginedes. Tehes kenasti selgeks, millele peab projketijuhtimises tähelepanu pöörama ning miks on kliendi poolsetest soovidest aru saamine väga oluline. Vastasel korral võib juhtuda, et räägitakse teineteisest mööda ja seeläbi ei saa ka tooted soovitud tähtaegadeks valmis. Olulise aspektina tõi ta välja meeskonna hea klapi, meeskonna motiveerimise ja ajaplaneerimise tähtsuse.

Kolmandas loengus rääkis Elar Lang õppimisest, tuginedes enda kogemusele Tallinna Polütehnikumi, IT Kolledži ja Tallinna Tehnikaülikooli baasil. Antud teemakäsitlus oli ilmselt olulisem otse gümnaasiumipingist ülikooli tulnutele, kes ei ole harjunud tegelema ajaplaneerimisega ning enda tundma õppimisega. Olulise oskusena, mida inimene ülikoolist kaasa peaks saama, on õppima õppimine, sest nagu ta nimetab, et kui elu on raamat, siis ülikool ainult sisukord, mis aitab selle raamatuga tutvuda. Kooli eduka läbimise tähtsa eeldusena tõi ta välja suhtumise, sest kui suhtumine töösse/kooli ei ole paigas ja sinu soov areneda pole siiras, siis on raske ka edukalt kooli läbida või tulevikus erialases töös kaugele jõuda.

Neljandas loengus oli kutsutud rääkima Taavi Tuisk, kes töötab süsteemiadministraatorina ettevõttes GrabCad, kuid varasem töökogemus hõlmab endas ka Skype suuruse tehnoloogiahiiu juures töötamist. Ta rääkis lähemalt süsteemihaldurina töötades tarvilikust omadustest nagu võimekus jääda pinge all rahulikuks ning väikse tervisliku paranoia kasulikkusest, mis aitab suhtuda kriitiliselt erinevate lahendustesse ning seeläbi enda töö resultaati ka parendada. Ta tõi huvitavaid näiteid eelmise sajandi lõpust, mil produkti arendamine oli palju vaevalisem ja koosnes mitmest erinevast etapist, samas kui nüüd on koos töövahendite paranemisega viidud tootmine üle tiimidesse, kus kõik omavad projekti staatusest paremat ülevaadet ja seeläbi muutub ka töö stressivabamaks ja kiiremaks.

Viiendas loengus rääkis Kert Suvi tarkvara testimisest ja selle tarvilikusest ning põhjustest, miks ettevõtted testivad liiga vähe. Peamisteks põhjusteks on möödalaskmised ajaplaneerimises ning erinevate koolkondade vaadete erinevused. Pahatihti testitakse vähe ka testijate vähese hulga tõttu, mida omakorda võimendab haridussüsteemi puudulikkus, kus ainsaks taste näitavaks paberiks tänapäeval ongi erinevate sertifikaatide tegemine. Lõppkokkuvõttes võib kõiki rakenduste kasutajaid ja tootmises osalejaid nimetada ka testijateks, sest kõik peavad kasutama mingitki osa antud projektist. Sisuliselt rääkis väga laiast valdkonnast IT maailmas, kus on töökäsi tugevalt vaja, kuigi motivaator palganumbri ja huvitava töö näol on kindlasti olemas.

Kuuendasse loengusse oli kutsutud Targo Tennisberg, kes rääkis kuidas tarkvara maailmas ellu jääda. Ta rõhutas olulise osana IT maailmas hakkama saamise juures olla hea tiimitöötaja, omada silmapaistvaid saavutusi ja võime õppida. Lihtsa viktoriini näitega selgitas ta kui raske on tarkvara arendajal enne projektiga peale hakkamist ennustada ükskõik mis projektile kuluvat aega ning seeläbi ongi tarkvara maailmas raske prognoosida töödele kuluvat aega ja seeläbi ka projektile kuluvat ressurssi.

Seitsmendas loengus rääkis Tanel Unt IT ettevõtte loomisest ja takistustest, mis eduka ettevõtte kujundamisel ette tuleb oma ettevõtte Navirec näitel. Ta rääkis ka sellele eelnenud ettevõtmistest, mis ei osutunud niivõrd edukaks, nagu Navirec, aga mis andsid ettevõtte arendamiseks väärtuslikke kogemusi ning meeskonnatöö oskuski. Meeskonna moodustamine ja meeskonna omavaheline klapp olid olulisteks pidepunktideks, mis taaskord välja toodi. Lisasoovitusena tõi ta välja, et mida hiljem ettevõttesse võõrast raha sisse tuua, seda parem, sest siis jäävad omaniku käed vabamaks ning hilisemalt saab soovi korral ettevõtte kasumlikumalt maha müüa.

Kaheksandas loengus olid kohal Oleg Bogdanov ning Oliver Kadak, kes rääkisid andmekaevest ning analüütikast. Tuues elulisi näiteid kuidas statistika ja turu-uuring on tänapäeva ettevõtlusmaailmas väga olulise tähtsusega, andes kõiksugu toodete ja pakkumistega väljatulekule oma sisendid. Mida, kus, millal ja kas üldse toota või pakkuda selgitatakse lõviosal juhtudest välja pikaajalise eeltöö tulemusena, millest lihtsal tarbijal ei pruugigi aimu olla ning mille tagamaade mõistmine nõuab tugevat süvenemist.

Aine avardas kahtlemata silmaringi ning nii mõndagi loengu oleks meelsamini kuuland ja vaatand kohapeal kui hiljem videoloengu näol kordust, aga kaugõppe auditoorse töö mahu juures ei olegi kõik võimalik. Oli mitmeid huvitavaid rääkijaid.

Esimesest loengust sain teada ...

Refereerimist saab teha <ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref> märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: <references />

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt.

Notes

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...