Arvutigraafika

1. Milles seisnes arvutigraafika pioneeride teene.
Arvutigraafika toomine kunstide juurde, see tähendab tutvustada arvutist tulevate abstraktsete joonte kujutamist kompositsioonina, mitte abstraktse väljundina.

2. Milles seisnes Pierre Bezier osa arvutigraafika arengus.
Bezier kõverate loomine, 4 kontroll punktiga joon.

3. Millist aastakümmet võib pidada arvutigraafika alguseks.
50-60
Arvutigraafika ajaloo perioodid.
Pioneeride aeg 1956-1986
Paintboxi aeg 1986-1996
Multimeedia aeg 1996-2006


4. Arvutigraafika jaguneb kahte põhiliiki. Millistesse?
Pikselgraafika ja vektorgraafika. (Vektorgraafika ja rastergraafika)

5. Mis toiming on interpoleerimine?
Kõverjoone punktide koordinaatide pidev määramine mõne etteantud punkti alusel. I-i kasutatakse näit. lõikepinkide programmjuhtimises, kus i-i väljundsignaalid toimivad tööpingi organitele ning panevad need liikuma vastavalt etteantud kõverjoonele või näiteks plotterites graafiliste kujutiste väljastamiseks digitaalarvutist.

6. Milles seisneb vektorgraafika eripära?
Lõikude kirjeldamine ühe vormeli abil. Kõver jagatakse võimalikult väikesteks osadeks, et saavutada võimalikult lähedast aproksimatsiooni. Kasutatakse lineaarset diskreetimist.

7. Mis on Bezier kõvera alamobjektid?
Kontroll punktid, lineaarsed jooned

8. Kirjeldage CorelDRAW joone tugipunktide tüüpe?
Line - Sirge segment kahe tugipunkti vahel
Curve - tugipunktidel kontrollpunktide olemasolu

9. Mis on kompositsioon?
Teose (heli, kirjandus, kunst) paigutuslik tasakaal, st luuakse tasakaal erinevate osade vahel.
Ideede esile toomine, ebaolulise välja jätmine, taha plaanile viimine.


10. Mis on kuldlõige?
Kuldlõige tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline.
Seda suhet saab väljendada matemaatilise konstandiga (fii), mis on irratsionaalarv järgmise ligikaudse väärtusega: 1,61803

11. Millist kirja kasutatakse enamasti teabegraafikas? Miks?
Kaugelt lugemiseks sobivad kirjad, milledel on enamvähem ühejämedused jooned, ehk groteskkirjad, kuna tähe osad on samajämedused ja loetavus säilib.

12. Milline kiri on pikema teksti lugemiseks sobivam? Miks?
Lähedalt lugemiseks mõeldud teksti puhul on vastupidi: kergem on lugeda kui tähe jooned on erineva paksusega – nagu klassikalise antiikva laadsed kirjad. Veel kergendavad lugemist seriifide olemasolu, sest seriifidega tähed on kõik erinevad ja neid on kergem ära tunda.

13. Kirjeldage aditiivset värvimudelit.
Eritugevuselise liitmisega saadakse kõikvõimalikke värvusi.

14. Kirjeldage subtraktiivset värvimudelit.
Põhineb valguse neeldumisel värvides. Me näeme neid värve, mis ei neeldu vaid peegelduvad tagasi.

15. Kirjeldage värviringi. Millised on värviringi põhivärvid?
Värvid asuvad nii, et iga värv asub tema täiendvärvi vastas ja nende värvide vahel, millede segunemisel ta saadi. Põhivärvib: RGB, CMY

16. Miks nimetatakse mingit värviringi tooni vastandvärviks?
Sest vähendades ühe mõju, suureneb teise ehk vastandvärvi mõju.

17. Mis on värvide põhiparameetrid? Värvivärvus, intensiivsus ja heledus. (Hue, Saturation, Whiteness)


18. Kirjeldage pikselgraafika loomist.
Kõigepealt pilt diskreetitakse (jaotatakse osadeks) ning siis kvantitakse (määratakse mingi värvus)

19. Mis toiming on diskreetimine?
Kujutise osadeks jaotamine ning osale asukoha andmine

20. Mis toiming on kvantimine?
Igale diskreetitud osale mingi väärtuse andmine

21. Seletage lahti mõiste “värvisügavus”.
Kvantimisel loodud tabelite "üksteise taha/sügavuti" paigutamine biti kaupa.

22. Seletage lahti mõiste “resolutsioon”.
Diskreeditud elementide hulk mingi mõõtühiku kohta.

23. Kuidas tekib monitorile värviline pilt.
Värvimonitori elektronkiiretoru sisaldab kolme elektronkahurit, ekraani siseküljel mosaiigi kolmevärvilistest täppidest luminofooriga (R- punane, G- roheline ja B- sinine) ja varimaski (shadow mask) nende vahepeal. Maskis olevad avad (ümmargused või piklikud) lasevad läbi ainult ühe kindla elektronkiire temale vastava luminofoori täpile. Ekraani väliskülg on kaetud erilise kihiga, et vähendada peegeldumisi ja helkimist, ilma et kuva kvaliteet selle all kannataks. Nagu öeldud tehakse värvilise kujutise saamiseks luminofoortäpid kolme värvi: punased, rohelised ja sinised. Nende omavahelisel kombineerimisel saab siis moodustada ülejäänud värvusi (kui asja peenemalt uurima hakata, näiteks fototöötluse ja trükiettevalmistuse jaoks, siis selgub et siiski mitte päris kõiki värvusi; "tavakasutaja" jaoks pole sellel aga suuremat tähtsust).

24. Milles seisneb pikselgraafika eripära?
Kahemõõtmeline. Pilt koosneb ühesuurustest ruutudest ehk pikslitest.

25. Seletage lahti mõiste “antialias”.
Anti alias laseb pildi ära siluda; Silumisel aetakse segi ääre ja tausta kokkupuute ala.

26. Milleks kasutatakse pikselgraafikas maske?
Pildi osade muust pildist eraldamiseks. Maski eelis selekteeritud ala ees on selles, et maski ala saab säilitada ja redigeerida, kuna mask on ise ka kui pilt. Lisaks saab maski muuta selekteeritud alaks ja vastupidi.

27. Milleks kasutatakse pikselgraafikas kihte?
Erinevate alade loomiseks ja eristamiseks redigeeritaval objektil

28. Mida peab arvestama värvide valimisel-määramisel?
Seadme eripära, et toonid jääksid vastava seadme värviruumi sisse.

29. Milliseid värviruume kasutatakse arvutigraafikas?
RGB, CMYK, HSB, Lab

30. Miks ei soovitata pikselgraafikas pildi olemasolevat resolutsiooni suurendada?
Pildi suurendamiseks tehakse lihtsalt pikslidest koopiad ning sellega seoses halveneb pildi kvalideet.

31. Kuidas teha kindlaks kas pildil on värvid õiged või valed? Kasutatakse subjektiivset (isikliku taju ja esteetika alusel, kujutatakse ette kuidas võiks parim tulemus välja näha) või objektiivset hindamist (kasutatakse histogrammi, erinevaid graafikuid et hinnata pildi värve).

32. Milleks on olemas värvi kanalid? Pildi värvide korrigeerimiseks. Igas kanalis on unikaalne informatsioon tervikpildi kohta ning kanalite abil on võimalik korrigeerida pilti.

33. Mis määrab kihtide segustamise tulemuse? Baas värvi ning segustatava värvi ning nende omavahelise läbipaistvuse ja täidetuse kooskõla.

34. Kuidas luuakse 3d graafika? Hulknurgad lammutatakse videokaardi ning draiverite poolt lihtsatakse kolmnurkadeks, nende tipud ühendatakse omavahel joontega ning saadakse tasapind. Tippude koordinaadid salvestatakse ning projitseeritakse vaatetasapinnale, mille tulemusel tekib kolmemõõtmelisuse illusioon.

35. Mis loob pildi 3d illusiooni? Pildi 3d illusiooni loob pildile erinevate varjude andmine, tekstuuride loomine ning paigutamine 2d pinnal nii, et me tajuksime neid kaugemal/eespool seisvatena ning tunnetus tekib meie kogemusest, mis on tekkinug meid ümbritsevast keskkonnast.

36. Mis on 2d ja 3d graafika erinevused? 2d puhul kasutatakse objektil kahte telge (X ja Y), 3d puhul määratakse objekt 3 teljega (X,Y,Z)

37. Kuidas luuakse 3ds Max’is Loft objekte? Loft meetodi puhul luuakse objekt nii, et ristlõige asetatakse pikki trajektoori.

38. Seletage lahti mõiste “animatsioon”. Animatsioon on illusioon liikumisest, kus objekti parameetreid ja/või omadusi muudetakse mingi aja jooksul. Ühe ajaühiku jooksul toimub objektiga mingi muutus ning teise ajaühiku jooksul teine, need omavahel kokku liites saame illusioon, et tegemist on liikumisega.

39. Millistest alamobjektidest koosneb 3ds Max võreobjekt? Tipud - Vertex, servad - edge, tahud - face, polügonid - polygon, kogu objekt - element.

40. Mis on normaal? Milline osa on tal 3d graafikas? Normaal on kolmnurga, e tahu geomeetrilisest tsentrist, risti tahuga olev joon. Selle kalde abil arvutatakse tahu värving (eespool heledam, taga tumedam) või see, kas teda üldse kuvama peaks.