User:Alsepp

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aleksandra Sepp

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Läksin esimesele Õpingukorralduse loengule huviga, kuid samal ajal ei oodanud midagi väga põnevat. Omandasin oma esimest kõrgharidust majanduse erialal 12 aastat tagasi TTÜ's ning väga hästi mäletasin et sama aine seal oli pigem formaalsus. Olid kohal - saidki arvestust. Lihtne. Loeng toimus üsna elavas tempos, saime teada palju kasuliku infot. Kõige rohkem jäid meelde rektor Peeter Lorentsi sõnad ajuholograami joonest ja õnnitlusest ellujäämise otsustamise puhul. Jah, see oli üks põhjusest, miks ma läksin õppima täiesti tundmatu minu jaoks IT-maailma - et trennida aju ja avada varu ust tulevikku.

Peale teist loengu , kus sain teada, et arvestuse saamiseks tuleb varuda aega ja kannatust, sain ka infot, et diplomi kaitsmist transleeritakse ning küsimusi võib tulla Skype'i kaudu suvalistelt inimestelt-see tekitas mõteid. Positiivne oli see, et õppejõud jagas enda kogemusi ja igati julgustas rääkida õppeosakonnaga, õppejõududega küsimuste ja probleemide lahendamiseks.

Alustasin videote vaatamisega, samal ajal mõeldes, et ei saagi rakendada õppejõu K.Karmo soovitusi tegeleda eelkõige Javaga ja muude oluliste ainetega, kuna arvestuse aeg pidi kohe käes olema. Selleks, et ennast natuke motiveerida, alustasin ma sellest loengust, mille teema pakkus mulle kõige rohkem huvi. Teemaks oli IT ja Turundus . Kuna praegu tihedalt töötan turunduse tiimiga ning IT on mu uus eriala, siis mõtlesin, et antud loeng saab olema kasulik igas mõttes. Ja mul oli õigus! Esiteks, olles panganduse taustaga, oli väga põnev kuulata, kuidas oli läbiviidud IT ja Äri poolte kokkuviimine. Teiseks, kuna olen seotud sihitud pakkumistega, oli huvitav piltlik näide üldistatava targeteerimise kohta, mille tulemuseks kõnetatavateks klientideks osutusid prints Charles ja Ozzy Osbourne. See oli naljakas, väga illustreeriv ja selletõttu ka natuke kurb, sest osaliselt vastab päriselule.Loeng tekitas minus erinevaid emotsioone, mida ka jagasin järgmisel tööpäeval oma kollegidega ning mille tulemusena tekkis paar huvitav mõtet.

Nii leidsin ma selle aine iva - enam polnud tunnet, et pean seda igaljuhul ära tegema, sest et on kohustuslik, vaid tekkis soov vaadata kõiki loenguid ära, et saada rohkem aru IT inimestest, võimalikkest perspektiividest, saada uusi mõtteid praeguse tööala jaoks ja inspiratsiooni.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused:

1. registreeruda korduseksamile ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”;
2. registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva;
3. ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.

Korduseksami õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal tudengile on korduseksam tasuta, tasulisel (OF) õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. Mõlemal juhul registreerimine korduseksamile on kohustuslik.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal on võimalik taodelda tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks. Selleks tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi. Maksimaalne puhkuse aeg on kuni 3 aastat kuid seda juhul, kui põhjuseks on lapse hooldamine – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitõendi. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada õppeosakonda vastav taotlus hiljemalt puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a. erijuhud) ning ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile (22) ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile (23).

Lahendus

Vastavalt minu üliõpilaskoodi numbritele, ülesanne algandmed on järgmised: esimese semestri lõpuks on 22 EAP ja teise semestri lõpuks on 23 EAP. Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.

1. (27-22)*2+(27-23)=5*2+4=14 EAP ulatuses tuleb hüvitada õppekulud aasta lõpuks
2. 14*50= 700 eurot