User:Jkindlam

Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

Autor: Jana Kindlam
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Inimesi, kes tegelevad kirega mis-tahes-asjaga, on alati huvitavad kuulata. Palju oli külalislektorite loengutes sellist, mida endale meelde jätta ning mida valikute tegemisel arvesse võtta.

Esimesena salvestistest kuulasin päevaõppele mõeldud loengut erialatutvustusest ja õppekorraldusest. Esinejateks olid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer .

IT Kolledži õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn nimetas IT kolledži ühe eripärana fakti, et sageli tulevad siia õppima inimesed, kes on juba mõnel alal kõrghariduse omandanud. Tema loenguosa käsitles lähemalt õppekorraldust. Huvitav oli teada saada, et hetkel õpib IT Kolledžis üle 1000 inimese ning kinnistatud sai teadmine, et õppekorralduse eeskiri on koolis kõige tähtsam eeskiri. Oluline oli ka teada saada, et akadeemiliste puhkuste taotlused tuleb esitada enne punase joone päeva, välja arvatud tervislikel põhjustel akadeemiline puhkus. Lisaks tasub hoolikalt nii õppekava planeerimisel kui eksamite sooritamisel ainepunkte lugeda, sest täiskoormusega õppekoormus on 45-60 EAP-d ning osakoormusega õppesse langetakse, kui neid punkte on alla 45. Alla 30 EAP õppesooritusi tähendab aga ka koolist väljalangemist. Tasuta õppimise miinimumpiiriks on 27 EAP-d semestris.

Järgmisena kõneles stipendiumivõimalustest kooli kvaliteedijuht Merle Varendi. Ta märkis ära ka tagasisideküsitlusele vastamise olulisust. Küsitlus esitatakse õpilastele üks kord aastas ning sellele vastates on võimalik osaleda õppetingimuste parendamises ja õppekava muutmises.

Kolmandana sai sõna haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes kõneles lähemalt õppekeskkondadest (E-õpe ja Moodle) ning moodustest, kuidas salvestatud loenguid üles leida.

Viimasena asus nõuandeid jagama Andres Septer. Ta rääkis lähemalt, mille jaoks antud õppeaine üldse vajalik on ning mida on vajalik teha, et aine arvestatud saada. Lisaks jagas ta väga olulist tähelepanekut, et teiste ainete eeldusained tuleb varakult ehk selleks ettenähtud ajal sooritada.

Teises erialatutvustuse loengusalvestuses kõneles Andres Kütt (Andres Küti loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.") oma õpingutest, edust ja ka eksisammudest. Ühe tähelepanekuna tema kogemustest õpingute loos jäi kõlama tõdemus, et ka väike tähelepanematus võib päädida päris oluliste vigadega. Sain taas kinnitust ka enda uskumusele, et väga suur roll on juhustel. Kasulik on olla õigel ajal õiges kohas. Andres Kütt on alati väärtustanud haridust ning juhindunud põhimõttest, et kui aru ei saa, tuleb õppima minna. Ta rõhutas, et õppima tuleb minna nii heasse ülikooli, kui vähegi võimalik ning ennast ei tasu alahinnata. Sageli jäävad olulised otsused tegemata just enda alahindamise tõttu. Andres väärtustab elukestvat õppimist. Tema kogemustest selgus, et õppida on võimalik ka pere ning töö kõrvalt, kui vaid tõsiselt tahta. Üks Andres Küti motodest „kui on väga hea põhjus, siis on pea kõik võimalik“, on olulisel kohal ka minu tõekspidamistes. Lektor rõhutas, et on ainult üks inimene, keda huvitab minu haridus, ja see olen mina ise. Huvitav oli Andres Küti tähelepanek, et õppeaine nimetus ei pruugi kokku langeda sellega, mida see tegelikult meile selgeks teha püüab. Enda jaoks on vajalik lahti mõtestada iga õppeaine. Andres Kütt selgitas lähemalt lahti ka tarkvaraarhitekti rolli. Arhitektil on sageli tähelepandamatu, kuid samas ülimalt oluline roll selles, et arvutisüsteem toimiks nii nagu ette nähtud. Ülimalt oluline on arhitekti töös rääkimisoskus. Antud kunsti on Andres Kütt suurepäraselt omandanud, sest tema esitlus osutus minu jaoks kõige kõitvamaks.

Järgmises loengus kõnelesid Kristel ja Marko Kruustük (Testilo) teemal „Testimine ja startupid“ . Nende ettekandest õnnestus samuti leida mitmeid olulisi nõuandeid. Esmalt julgustas duo kõiki saalikogunenuid, et IT on igal juhul õige valik. Kui ka esimesel aastal päris nullist õpingutega alustada, on ikkagi võimalik hea tahtmise korral hakkama saada. Nad kirjeldasid värvikalt, kuidas alustasid tööotsinguid ning rääkisid oma edasistest valikutest. Läbivana jäi nende eduloost kõlama riskimise julgus, julgus otsustada ja teha oma elus olulisi muudatusi. Kristeli ja Marko äri idee kujunes teise sarnase ettevõtte süsteemis vigu nähes. Seega ei pea alati leiutama midagi täiesti uut, vaid piisab, kui märgata olemasolevas täiustamist vajavat. Ettevõtte loomisel tuli neil kokku puutuda mitmete uute probleemidega. Kuid jällegi, hea tahtmise korral ei ole miski võimatu. Kiirkorras tuli tutvuda finantsmaailmaga ja õppida kõitvat kõnet ette valmistama. Negatiivsema poole pealt startupi käivitamisel rõhutati, et kõrvuti suure eduga võib tekkida ka raskemaid perioode, mil kaheldakse enda valikutes ja motiveerituses jätkata. Kristel ja Marko rõhutasid enda kogemustest lähtuvalt, et väga oluline on meeskonna sobivus. Vastloodud meeskonnaga ei saa sobivuses aga kindel olla. Eriti ettevõtlusega alustades on oluline oma tiimikaaslast hästi tunda. Üksinda kiiresti arenevat firmat luua on väga raske, kuid siiski mitte võimatu. Olulisteks avitajateks palusid Testilo loojad meelde jätta Mektory ja Tehnopoli.

Neljas loeng erialatutvustuse ainekavas kõneles "Süssadminnimisest" ning tutvustas seda valdkonda Lembitu Ling aka Snakeman .

Ei ole akadeemilist tausta, töökogemus IT-valdkonnas rohkem kui 20 aastat.

Rääkis alustuseks lähemalt sellest, kuidas sai alguse tema huvi IT-valdkonna vastu. Algul oli Lembitu nimelt veendunud, et hakkab tegelema keemiaga, pidi aga juba väga noorena tööle minema. Jättis selle tõttu gümnaasiumi pooleli ning tegi mõnda aega lihttöid. Töötas ka külmamasinate mehaanikuna. Üks iseloomulik omadus on olnud, et on alati tahtnud teada saada, kuidas asjad töötavad. Käis ka Nõmmel elektroonikaalases huviringis. Sõbra kaudu sattus töötama arvutitega – toona veel remonditi asju. Parandas monitore ja toiteplokke. Selle töökoha kaudu omakorda sattus aga töötam Arvuti tuli siis ise kokku panna. Ja kasumid nendel, kes sellega tegelesid, olid väga suured.

Soomest ja Rootsist toodi arvutite osi. Tarkvara oli illegaalne. Samal ajal need, kes tegelesid legaalse tarkvaraga – nendel olid olemas kontaktid ning edaspidistes majandustingimustes jäid just nemad ellu.

Sattus seejärel omal initsiatiivil ning juhuste kokkulangemise tõttu ettevõttesse, mis tegeles natuke tänapäevasemalt ka internetiteenuse pakkumisega. Koodikirjutamisest ei ole kunagi olnud huvitatud, pigem on olnud eesmärgiks, et kõik toimiks hästi.

On ennast profileerinud kui Linuxi administraator. Juba süssadminninda töötades sai ka esimese valusa kogemuse häkkeritega. 1) Kui on mitu süssadminni, siis nendevaheline vastutusvaldkond peab olema täpselt kokku lepitud.

2) Kui tahta olla adminn, peab oma süsteemist üle käima.

Süsadminn peab olema laisk. Hea süsadminn üle kolme korra ei tee asja käsitsi.

Süsadminn on suhteliselt nähtamatu. Kuid oht on selles, et kui seda inimest näha ei ole, kuid samas kõik töötab, mõeldakse, et teda ei olegi vaja.

3 inimest on absoluutne miinimum, millega hallata 24/7 toimivaid teenuseid.

Töötas erinevates firmades, sattus ka andmeturbega tegelema smit-i ning avnemsüsadminnina suurde rahvusvahelisse ettevõttesse.

Kui võimalik kasutada keskhaldust, teha seda võimalikult varajases faasis.

Ka sõbrale tehtava töö eest tuleb raha küsida. Enda väärtust peab teadma.

Kõik valdkonnad omavahel seotud.

Süsadminnid üksinda ei tööta.

Hea arendaja on nagu malemängija, peab nägema käike ette. Hea süsadminn on hea partner nii arendajale kui ettevõtte juhtkonnale – suudab öelda, miks midagi katki läks

Hea süsadminn rakendab alati oma süsteemidele piisava monitooringu, et ta saaks aru, mis süsteemis toimub erinevatel ajahetkedel, monitooring võiks teavitada anomaaliatest ning suudab proaktiivselt hoida oma teenuseid käigus, mitte neid reaktiivselt restartida kogu aeg.

Jaan Piirsalu loengu teemaks oli „Eesti Vabariigi küberkaitse“ . Lektor kõneles haaravalt, kuidas ta antud valdkonnaga tegelema sattus ning miks on Eesti küberkaitsjad ka rahvusvaheliselt väga hinnatud. Tänapäeval saab sõdu ette ennustada, jälgides riikidevahelisi suhteid internetis. Taaskord jäi kõlama väide, et väga oluline on iseendasse uskuda ning seada kõrgeid sihte.

Peale loengute kuulamist ning nende üle mõtisklema jäädes tahaksin, et õppeaine „Erialatutvustus ja õpingukorraldus“ oleks sarnasel kujul ka igas kutseõppeasutuses ning ülikoolis. Sageli ju õppima asudes päris täpselt veel ei aduta, milliseid võimalusi valitud eriala toob või milliste takistustega tuleb kokku puutuda. Sestap olid kõik kuulatud loengud äärmiselt huvitavad, ning loodan, et ka edaspidiseid otsuseid lihtsamaks tegevad. Arukas on õppida teiste inimeste kogemustest.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus
Vastused antud küsimustele on leitud IT Kolledži õppekorralduse eeskirjast .

• Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.).
• Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.); õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12).
• Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.).
• Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele (Õppekorralduse eeskiri 5.2.11). kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida, korduv deklareerimine on aga ka RF õppekohal õppijale tasuline (Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.). Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (Õppakorralduse eeskiri 5.2.7.). Hetkel on kordussoorituse tasu 20€.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

• Eeldused, mis pevad olema täidetud, et saada vajaduspõhist õppetoetust:
  • tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
  • õppuri perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;
  • tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (Vajaduspõhine õppetoetus ).
• Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.
• Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu).
• Esimesel semestril on vajadusepõhise õppetoetuse saamiseks nõudeks täiskoormusega õppimine. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris (Õppekava täitmine täies mahus ).

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada .

Seega, kui kogud II semestri lõpuks 28 EAP-d ning I semestril oli kogutud 21 EAP-d, tuleb maksta 28 + 21 = 49; 2 X 27 = 54; 54 - 49 = 5 ehk 5 EAP eest.
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (Õppekulude osaline hüvitamine ). 50 X 5 = 250.

Vastus

• Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 5 EAP ulatuses.
  
• Arve esitatakse 250 eurole.