User:Jkindlam

Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

Autor: Jana Kindlam
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Inimesi, kes tegelevad kirega mis-tahes-asjaga, on alati huvitavad kuulata. Palju oli külalislektorite loengutes sellist, mida endale meelde jätta ning mida valikute tegemisel arvesse võtta.

Esimesena salvestistest kuulasin päevaõppele mõeldud loengut erialatutvustusest ja õppekorraldusest. Esinejateks olid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer .

IT Kolledži õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn nimetas IT kolledži ühe eripärana fakti, et sageli tulevad siia õppima inimesed, kes on juba mõnel alal kõrghariduse omandanud. Tema loenguosa käsitles lähemalt õppekorraldust. Huvitav oli teada saada, et hetkel õpib IT Kolledžis üle 1000 inimese ning kinnistatud sai teadmine, et õppekorralduse eeskiri on koolis kõige tähtsam eeskiri. Oluline oli ka teada saada, et akadeemiliste puhkuste taotlused tuleb esitada enne punase joone päeva, välja arvatud tervislikel põhjustel akadeemiline puhkus. Lisaks tasub hoolikalt nii õppekava planeerimisel kui eksamite sooritamisel ainepunkte lugeda, sest täiskoormusega õppekoormus on 45-60 EAP-d ning osakoormusega õppesse langetakse, kui neid punkte on alla 45. Alla 30 EAP õppesooritusi tähendab aga ka koolist väljalangemist. Tasuta õppimise miinimumpiiriks on 27 EAP-d semestris.

Järgmisena kõneles stipendiumivõimalustest kooli kvaliteedijuht Merle Varendi. Ta märkis ära ka tagasisideküsitlusele vastamise olulisust. Küsitlus esitatakse õpilastele üks kord aastas ning sellele vastates on võimalik osaleda õppetingimuste parendamises ja õppekava muutmises.

Kolmandana sai sõna haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes kõneles lähemalt õppekeskkondadest (E-õpe ja Moodle) ning moodustest, kuidas salvestatud loenguid üles leida.

Viimasena asus nõuandeid jagama Andres Septer. Ta rääkis lähemalt, mille jaoks antud õppeaine üldse vajalik on ning mida on vajalik teha, et aine arvestatud saada. Lisaks jagas ta väga olulist tähelepanekut, et teiste ainete eeldusained tuleb varakult ehk selleks ettenähtud ajal sooritada.

Teises erialatutvustuse loengusalvestuses kõneles Andres Kütt (Andres Küti loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.") oma õpingutest, edust ja ka eksisammudest. Ühe tähelepanekuna tema kogemustest õpingute loos jäi kõlama tõdemus, et ka väike tähelepanematus võib päädida päris oluliste vigadega. Sain taas kinnitust ka enda uskumusele, et väga suur roll on juhustel. Kasulik on olla õigel ajal õiges kohas. Andres Kütt on alati väärtustanud haridust ning juhindunud põhimõttest, et kui aru ei saa, tuleb õppima minna. Ta rõhutas, et õppima tuleb minna nii heasse ülikooli, kui vähegi võimalik ning ennast ei tasu alahinnata. Sageli jäävad olulised otsused tegemata just enda alahindamise tõttu. Andres väärtustab elukestvat õppimist. Tema kogemustest selgus, et õppida on võimalik ka pere ning töö kõrvalt, kui vaid tõsiselt tahta. Üks Andres Küti motodest „kui on väga hea põhjus, siis on pea kõik võimalik“, on olulisel kohal ka minu tõekspidamistes. Lektor rõhutas, et on ainult üks inimene, keda huvitab minu haridus, ja see olen mina ise. Huvitav oli Andres Küti tähelepanek, et õppeaine nimetus ei pruugi kokku langeda sellega, mida see tegelikult meile selgeks teha püüab. Enda jaoks on vajalik lahti mõtestada iga õppeaine. Andres Kütt selgitas lähemalt lahti ka tarkvaraarhitekti rolli. Arhitektil on sageli tähelepandamatu, kuid samas ülimalt oluline roll selles, et arvutisüsteem toimiks nii nagu ette nähtud. Ülimalt oluline on arhitekti töös rääkimisoskus. Antud kunsti on Andres Kütt suurepäraselt omandanud, sest tema esitlus osutus minu jaoks kõige kõitvamaks.

Järgmises loengus kõnelesid Kristel ja Marko Kruustük (Testilo) teemal „Testimine ja startupid“ . Nende ettekandest õnnestus samuti leida mitmeid olulisi nõuandeid. Esmalt julgustas duo kõiki saalikogunenuid, et IT on igal juhul õige valik. Kui ka esimesel aastal päris nullist õpingutega alustada, on ikkagi võimalik hea tahtmise korral hakkama saada. Nad kirjeldasid värvikalt, kuidas alustasid tööotsinguid ning rääkisid oma edasistest valikutest. Läbivana jäi nende eduloost kõlama riskimise julgus, julgus otsustada ja teha oma elus olulisi muudatusi. Kristeli ja Marko äri idee kujunes teise sarnase ettevõtte süsteemis vigu nähes. Seega ei pea alati leiutama midagi täiesti uut, vaid piisab, kui märgata olemasolevas täiustamist vajavat. Ettevõtte loomisel tuli neil kokku puutuda mitmete uute probleemidega. Kuid jällegi, hea tahtmise korral ei ole miski võimatu. Kiirkorras tuli tutvuda finantsmaailmaga ja õppida kõitvat kõnet ette valmistama. Negatiivsema poole pealt startupi käivitamisel rõhutati, et kõrvuti suure eduga võib tekkida ka raskemaid perioode, mil kaheldakse enda valikutes ja motiveerituses jätkata. Kristel ja Marko rõhutasid enda kogemustest lähtuvalt, et väga oluline on meeskonna sobivus. Vastloodud meeskonnaga ei saa sobivuses aga kindel olla. Eriti ettevõtlusega alustades on oluline oma tiimikaaslast hästi tunda. Üksinda kiiresti arenevat firmat luua on väga raske, kuid siiski mitte võimatu. Olulisteks avitajateks palusid Testilo loojad meelde jätta Mektory ja Tehnopoli.

Neljas loeng erialatutvustuse ainekavas kõneles "Süssadminnimisest" ning tutvustas seda valdkonda Lembitu Ling aka Snakeman . Erinevalt eelkõnelejatest ei ole Lembitul akadeemilist tausta, kuid tema töökogemus IT-valdkonnas on pikem kui 20 aastat. Alustuseks kõneles Lembitu värvikalt oma IT-huvi kujunemisloo. Ta pidi juba väga noorena lihttöölisena leiba teenima asuma, kuid nii tutvusi kogudes kui julgelt ennast tööle pakkudes on ta jõudnud kõrgepalgalise spetsialisti ametikohale. Iseloomulik tema eduloos on, et Lembitu ei ole kartnud valedest valikutest lahti ütelda ja töökohti vahetada. Süssadminnimise juurde on ta sattunud ilmselt selletõttu, et koodikirjutamisest ei ole ta enda väitel kunagi olnud huvitatud, pigem on olnud tema eesmärgiks, et kõik toimiks hästi. Ta on ennast profileerinud kui Linuxi administraator. Lembitu Ling ei häbenenud kõnelda enda eksimustest, kirjeldades muuhulgas ka esimest valusat kogemust häkkeritega. Lisaks jagas ta oma töökogemusest lähtuvalt mitu olulist nõuannet, näiteks kui on mitu süssadminni, siis nendevaheline vastutusvaldkond peab olema täpselt kokku lepitud, ning kui tahta olla adminn, peab oma süsteemist üle käima. Lembitu aka Snakeman rõhutas, et süssadminn peab olema laisk, sest hea süsadminn üle kolme korra sama asja käsitsi ei tee. Sarnaselt teiste loengupidajatega rõhutas ta, et enda väärtust peab teadma. Ka oma sõbralt tuleb julgeda töö eest tasu küsida. Lembitu loengust tasus veel kasulike nõuannetena meelde jätta, et kõik valdkonnad omavahel seotud, süssadminnid üksinda ei tööta, hea süsadminn on hea partner nii arendajale kui ettevõtte juhtkonnale, hea arendaja on aga nagu malemängija, kes peab käike ette nägema. Hea süsadminn rakendab alati oma süsteemidele piisava monitooringu, et ta saaks aru, mis süsteemis toimub erinevatel ajahetkedel, monitooring võiks teavitada anomaaliatest ning suudab proaktiivselt hoida oma teenuseid käigus, mitte neid reaktiivselt restartida kogu aeg.

Jaan Piirsalu loengu teemaks oli „Eesti Vabariigi küberkaitse“ . Lektor kõneles haaravalt, kuidas ta antud valdkonnaga tegelema sattus ning miks on Eesti küberkaitsjad ka rahvusvaheliselt väga hinnatud. Tänapäeval saab sõdu ette ennustada, jälgides riikidevahelisi suhteid internetis. Taaskord jäi kõlama väide, et väga oluline on iseendasse uskuda ning seada kõrgeid sihte.

Peale loengute kuulamist ning nende üle mõtisklema jäädes tahaksin, et õppeaine „Erialatutvustus ja õpingukorraldus“ oleks sarnasel kujul ka igas kutseõppeasutuses ning ülikoolis. Sageli ju õppima asudes päris täpselt veel ei aduta, milliseid võimalusi valitud eriala toob või milliste takistustega tuleb kokku puutuda. Sestap olid kõik kuulatud loengud äärmiselt huvitavad, ning loodan, et ka edaspidiseid otsuseid lihtsamaks tegevad. Arukas on õppida teiste inimeste kogemustest.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus
Vastused antud küsimustele on leitud IT Kolledži õppekorralduse eeskirjast .

• Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.).
• Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.); õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12).
• Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.).
• Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele (Õppekorralduse eeskiri 5.2.11). kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida, korduv deklareerimine on aga ka RF õppekohal õppijale tasuline (Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.). Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (Õppakorralduse eeskiri 5.2.7.). Hetkel on kordussoorituse tasu 20€.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

• Eeldused, mis pevad olema täidetud, et saada vajaduspõhist õppetoetust:
  • tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
  • õppuri perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;
  • tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (Vajaduspõhine õppetoetus ).
• Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.
• Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu).
• Esimesel semestril on vajadusepõhise õppetoetuse saamiseks nõudeks täiskoormusega õppimine. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris (Õppekava täitmine täies mahus ).

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada .

Seega, kui kogud II semestri lõpuks 28 EAP-d ning I semestril oli kogutud 21 EAP-d, tuleb maksta 28 + 21 = 49; 2 X 27 = 54; 54 - 49 = 5 ehk 5 EAP eest.
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (Õppekulude osaline hüvitamine ). 50 X 5 = 250.

Vastus

• Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 5 EAP ulatuses.
  
• Arve esitatakse 250 eurole.