Vormistusjuhend-1

Sissejuhatus

Kõrgharidusega inimese tunnuseks on teatud hulga vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Üheks selliseks on oskus oma mõtteid loogiliselt ja konkreetselt väljendada, seda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Üliõpilaste kirjalikud lõputööd peaksid näitama teadmisi ja oskusi praktiliste ja teoreetiliste küsimuste käsitlemisel ja analüüsimisel. Kirjalike tööde juures on vormistuslike nõuete järgimine sama oluline kui töö sisuline pool.

Käesoleva juhendi eesmärgiks on sätestada nõuded Eesti Infotehnoloogia Kolledžis koostatavatele kirjalikele töödele. Juhend sisaldab juhiseid kirjalike tööde koostamiseks ja vormistamiseks. Pikemalt on käsitletud praktikaaruande ja lõputöö koostamist ning nende sidumist.

Käesoleva juhendi koostamisel on kasutatud Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli majandusteaduskondade kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhendeid.

Juhendis on kasutatud erinevate kirjalike tööde kohta üldmõistet “töö”.

1. Tööde liigid

Üliõpilaste peamisteks kirjalikeks töödeks on:

• referaat;
• essee;
• ainetöö;
• kursusetöö;
• lõputöö;
• praktikaaruanne.

Referaat on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge.

Essee on lühike vabas vormis teaduslikku laadi mõttearendus teatud teemal. Essee sisu ei ole rangelt piiritletud, väidete korrektne tõestamine, kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolse arvamuse esitamine. Üldjuhul ei ole essee kirjutamisel juhendajat. Essee maht on orienteeruvalt 3-4 lehekülge.

Ainetöö on ühe õppeaine teatud küsimuse lühiuuring, milles esitatakse järeldused ja suunad probleemi lahendamiseks või edasiseks uurimiseks. Ainetöö kirjutamisel on tervel grupil üks juhendaja. Ainetöö pikkus on orienteeruvalt 15-20 lehekülge.

Kursusetöö on õpitava eriala teatud praktilise või teoreetilise probleemi käsitlemine, milles kasutatakse erialast kirjandust koos omapoolsete seisukohtade ja järelduste esitamisega. Kursusetöö kirjutamine toimub õppejõu juhendamisel ning selle optimaalseks pikkuseks on 15 - 20 lehekülge (ilma lisadeta). Kursusetöid kaitstakse avalikel sessioonidel.

Praktikaaruanne on kirjalikus vormis ülevaade ettevõttepraktika käigus täidetud ülesannetest ning praktika vastavusest kehtestatud eesmärgile. Praktikaaruandele esitatavad sisulised nõuded on määratletud praktikajuhenditega. Praktikaaruande orienteeruvaks pikkuseks on 15 lehekülge.

Aruande põhieesmärkideks on:

• erialaste teadmiste süstematiseerimine, kinnistamine ja rakendamine konkreetsete IKT-alaseid probleeme sisaldavate ülesannete lahendamisel;
• iseseisva töö kogemuste arendamine ning arendus- ja administreerimistöö metoodika omandamine kompleksse probleemi lahendamise tingimustes.

Aruandes peaks kajastuma üliõpilase võime:

• sihipäraselt kasutada oma erialaseid teadmisi ja oskusi;
• erialaseid tulemusi korrektselt ja selgelt vormistada ning esitada.

Lõputöö on juhendaja suunamisel kirjutatav üliõpilase iseseisev rakenduslik uurimus, milles käsitletakse aktuaalset teoreetilist või praktilist erialast probleemi. Lõputöö põhieesmärgiks on kõrgkooli lõpetaja valmidusastme väljaselgitamine. Lõputöös sisalduv info ja selle esitamise tase iseloomustavad üliõpilase suutlikkust kutsetööks valitud erialal. Lõputöö optimaalseks pikkuseks on 40 lehekülge (ilma lisadeta). Lõputööd kuuluvad kaitsmisele avalikel sessioonidel.

1.1 Praktikast ja lõputööst

Ehkki ettevõttepraktika otseseks eesmärgiks on õpingute käigus omandatud teoreetiliste oskuste rakendamine vahetus töökeskkonnas, peaks üliõpilane praktikale asudes silmas pidama ka oma kaugemat sihti – lõputöö kirjutamist ning kaitsmist ja IT Kolledži lõpetamist. Nimelt pakub ettevõttepraktika tänuväärse võimaluse koguda lähtematerjali oma lõputööle.

Et praktika ja lõputöö seostamine tulevase IT spetsialisti ettevalmistamisel olulise lisaväärtuse annab, näitab ka 2003. aastal läbiviidud rahvusvaheline uurimus (Steedman, Wagner, Foreman (2003)). Nimetatud uurimistöö leheküljel 3 väidetakse, et erinevalt Briti kõrgkoolidest on Saksamaa rakenduskõrgkoolides diplomitöö sageli seotud projektidega, milles üliõpilane on osalenud ettevõttepraktika ajal.

Autorid rõhutatavad (lk 71), et see annab Saksamaa kõrgkoolilõpetajatele brittidega võrreldes parema praktilise kutsealase ettevalmistuse tulevasel töökohal. Eriti kõrge lisaväärtus sünnib siis, kui diplomitöö on kirjutatud oma tulevaseks töökohaks olevas ettevõttes praktiseerides.

Ka Tallinna Tehnikaülikoolis on üldtunnustatud seisukoht, et „lõputöö hõlmab märgatavalt pikema aja jooksul tehtud töö vilja kui seda on otseselt lõputöö kirjutamise aeg“ (Kalle, Aarma (2003), lk 71).

Ideaaljuhul võikski lõputöö kujutada endast praktika käigus läbiviidud tööde ning saadud kogemuste süstematiseeritud ja üldistatud analüüsi. Muu hulgas võiksid lõputöös sisalduda ka järeldused ja soovitused praktikaettevõtte IT-alase töö tõhustamiseks. Sisukas praktika ja korralikult vormistatud praktikaaruanne on lõputöö eduka koostamise ning kaitsmise pandiks.