I026 - Kevad 2017 - Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas
Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas
Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg
Sissejuhatus
Kürptoraha on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas Bitcoini loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt Dodgecoin, mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. Coindesk graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.
Ajalugu
Kersti https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto
Krüptoraha tootmine / kaevandamine
Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka Youtube video ja teine samalaadne on Hiinas. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.
Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks Blockhain, millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on blockchain hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.
Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt digiallkirja. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.
Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.
Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka "Satoshi"ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.
Krüptoraha olemus ja turvalisus
Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -> https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware
Kürptoraha turud ja automaadid
Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha "kaevandasid" ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.
Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist "välja võttes" aga kaupleja kontole.
See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust "kadus" üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.
Kürptoraha turud ja automaadid
Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha "kaevandasid" ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.
Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist "välja võttes" aga kaupleja kontole.
See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust "kadus" üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.
Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval
Kersti http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/
Kürptoraha reguleerimine
Dmitry https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/ https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/
Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid
Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.
Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.
Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve blockchain. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega Open Bitcoin Privacy Project. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas Lockbox.
Mõnigad interneti rahakotid
- Greenaddress - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi
- Spectrocoin - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist
bitcoini
- Kraken - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.
- Blockchain - veebilehitseja põhine.
- Jaxx - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.
- Strongcoin - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.
- BitoEx - veebilehitseja põhine
- BTC - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.
- Bitgo - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.
- Coinbase - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.
Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:
- 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi
- 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj
- 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU
- 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi
Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks siit. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel.
Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.
- Bitpay - VISA deebetkaart.
- Cryptopay - VISA deebetkaart.
- XAPO - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.
- Wirex - Mastercard deebetkaart.
- Shift - VISA deebetkaart.
- ANX -VISA deebetkaart.
- Coinsbank - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.
Krüptoraha roll tulevikus
Dmitry http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd
Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte. Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.
