Turundusest Facebooki näitel

Autorid: Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari

Ajaloost

Maailma enimkasutatava sotsiaalvõrgustiku Facebooki loost lahutamatu on selle kaasasutaja ning tegevjuht [https://www.facebook.com/zuck Mark Zuckenberg}.

Mark Elliot Zuckerberg sündis 14. mail 1984 juudi perekonnas Ameerika Ühendriikides. Tema lapsepõlv möödus väikeses asulas nimega Dobbs Ferry. Marki isa töötas hambaarstina, ema aga psühhiaatrina enne nelja lapse – Randi, Marki, Donna ja Arielle sündi. Mark on pere teine laps ning ainuke poeg. Juba varakult ilmutas ta huvi IT-valdkonna vastu. Umbes 12-aastaselt kirjutas Mark programmi nimega ZuckNet, mis võimaldas omavahel suhelda kõigil arvutitel isa töökoha ja kodu vahel. Zuckerberg programmeeris ZuckNeti Atari BASIC programmeerimiskeelt kasutades. Koos oma sõpradega koostas ta ka arvutimänge, öeldes hiljem, et tegi neid vaid lõbu pärast. Innustamaks Marki huvi programmeerimise vastu, palkasid vanemad talle eraõpetajaks David Newmani. Newman iseloomustas Marki hiljem imelapsena, kellega on raske sammu pidada. ^[1]

Põhikoolis õppides ei olnud Mark tüüpiline arvutinohik – ta oli vehklemismeeskonna kapten ning klassikaliste keelte ja kirjanduse suur austaja. Keskkooli ajal töötas ta firmas nimega Media Group, arendamaks Synapse Media Playerit. Programm kasutas tehisintellekti tabamaks kasutajate kuulamisharjumusi. Kuigi talle pakuti siis ka juba antud alal hästi tasustatud tööd, otsustas Mark õpingutega jätkata.

Kõrgharidust omandama suundus Mark Zuckerberg 2002. aastal Harvardi ülikooli, õppimaks psühholoogiat ja informaatikat. Juba teisel ülikooliaastal lõi ta programmi nimega CourseMatch, mis võimaldas tudengitel märkida, milliseid kursuseid ülikoolis võetakse. Programmi edukus innustas Zuckerbergi julgemalt uusi lahendusi proovima.

Facebooki varaseks eelkäijaks loetakse programmi nimega Facemash, mis võimaldas tudengitel kaasõpilasi välimuse järgi hinnata. Zuckerbergi väitel koostas ta programmi vaid lõbu pärast. Facemash sai väga kiiresti väga populaarseks, kuid suleti juba mõni päev hiljem netiliikluse halvamise ja fotode loata kasutamisest tõusnud pahameeletormi tõttu. Veebisaiti nimetati ebakohaseks ja Zuckerberg vabandas avalikult.

2004. aasta jaanuaris alustas Zuckerberg oma uue idee arendamist, kaasates selleks oma toakaaslasi ja kaasõpilasi Eduardo Saverin, Andrew McCollum, Dustin Moskovitz ja Chris Hughes. Saverin tegeles esialgu finantsküljega, McCollum tegeles kujundamisega, Moskovitz oli programmeerija ning Chris Hughes aitas Zuckerbergil veebilehte reklaamida. 4. veebruaril 2004 lasti esialgu vaid Harvardisisese sotsiaalvõrgustikuna käiku veebileht nimega Thefacebook. Seda kuupäeva loetakse Facebooki sünniks. Thefacebook, hilisem Facebook sai oma nime tõenäoliselt kooli tudengite aastaraamatu „The Photo Address Book“ järgi, mille lihtsustatud nimetus õpilaste poolt oli „The Facebook“.

Esimese kuuga olid end Thefacebooki kasutajateks registreerinud enam kui pooled Harvardi tudengitest. Kiiresti populaarsust kogunud saidi laienemisega oldi siiski ettevaatlik, sest oluline oli eelkõige, et asi toimiks. Tasapisi tehti teenus kasutatavaks ka teistes Ameerika ja Kanada ülikoolides ning seejärel asuti juba üle maailma laienema.

Alguses nägi Facebook välja kui MySpace 2.0. Lisaks oli [thefacebooki] logo kujunduselemendina kasutusel ka mehe nägu, mis oli ähmastatud nullidest ja ühtedest koosneva filtriga.

Aastal 2005, kui thefacebookist sai Facebook, kadus ka mehe nägu kujunduselemendina. 2009 kinnitati uus ametlik logo. Alguse sai selgem ja minimalistlikum kujundus, mille järgi Facebooki tänaseni tuntakse.

Facebooki logo on loodud disainer Joe Krali poolt. Algset logo on nüüdseks vaid pisut ümaramaks ning mõnevõrra sõbralikumana tunduvamaks muudetud. Facebooki põhivärvid on sinise vairiatsioonid ning valge, Hex koodidena #3b5998 (RGB 59, 89, 152 ), #6d84b4 (RGB: 109, 132, 180), #afbdd4 (RGB: 175, 189, 212), #d8dfea (RGB: 216, 223, 234), #ffffff (RGB: 255, 255, 255).^[2]

Facebook on oma disainilt lihtne, sest oli algselt mõeldud vaid ülikooli tudengite poolt kasutamiseks ning eesmärgiks ei olnud raha teenimine. Tagasihoidlik disain laseb särada hoopis teenuse kasutajatel.

2006. aastal katkestab Mark Zuckerberg oma õpingud Harvardi ülikoolis ning pühendub Facebooki arendamisele.

2012. aastal abiellub Mark Priscilla Chaniga ning neil on üks laps. Priscilla on hariduselt lastearst.

Sarnaselt teise maailma muutnud IT-juhi Steve Jobsiga on Zuckerberg teinud ka enda riietumisstiilist omaette kaubamärgi. Nimelt kannab ta enamasti lihtsat halli T-särki, ning jahedama ilma korral selle peal tumehalli hoodie’t. Erilisematel puhkudel riietub ta küll ülikonda. Ilmselt võimaldab välisele silmapaistvusele mitte keskendumine tegeleda palju olulisemate asjadega.

2017. aasta mai alguses hinnati Facebooki kasutavat ligikaudu 2 miljardit inimest üle maailma.

2017. aasta esimese kolme kuuga teenis ettevõte kasumit 8 miljardit dollarit. Samas anti teada, et aasta jooksul palgatakse juurde 3000 töötajat hindama Facebooki postitatavaid videosid, et vägivalda edastav ei pääseks üle maailma levima või jõutaks varakult abivajajateni. Pärast 3000 videomojälgija palkamist kuuluks firma rahvusvahelisse meeskonda 7500 töötajat.

Mark Zuckerbergi sõnul on Facebook vahend, mis aitab inimestel oma elukeskkonda paremini mõista. See aitab maailma ühendada, inimesed saavad lihtsamini ise organiseeruda. Teenus loob sageli inimestevahelisi ootamatuid kontakte, mis põhinevad nende ühistel tuttavatel, huvidel, probleemidel jne. Ühendatakse nii väga väikeseid kui väga suuri inimhulki. Tähelepanuväärne on, et Facebook on polulaarne igas vanuses inimeste seas.

Facebooki ajaloo kronoloogia:

4. veebruar 2004 Harvardis tehakse kasutatavaks suhtlust võimaldav programm Thefacebook

13. aprillil 2004 vormistavad Zuckerberg, Dustin Moskovitz ja Eduardo Saverin partnerlussuhte ettevõttes Thefacebook.com LLC.

Juunis 2004 kolib Facebook oma arenduskontori Palo Altosse Californias.

Juunis 2004 investeerib ettevõtja Peter Thiel noorte loodud ettevõttesse 500 000 dollarit. Sean Parkerist (Napsteri kaasasutaja) saab ettevõtte juht.

Septembris 2004 kaevatakse Facebook kohtusse ConnectU poolt. ConnectU, algse nimega HarvardConnection, oli netivõrgustik, kus kasutajad said sõpru lisada ja üksteiselel sõnumeid saata. Kuigi Mark Zuckerberg tegi HarvardConnectioniga koostööd, arendas ta paralleelselt sarnast ning konkureerivat suhtlusvõrgustikku Thefacebook. Zuckerbergi süüdistati idee kopeerimises ning nende algkoodi kasutamises. Hagi leiab lahenduse juunis 2008.

30. detsembril 2004 kasutab Facebooki miljon inimest.

26. mail 2005 investeerib Accel Partners ettevõttesse 13 miljonit dollarit.

23. augustil 2005 omandab Facebook 200 000 dollari eest domeeni Facebook.com

Detsembris 2005 tutvustatakse Facebooki lahendust sõprade märkimiseks fotodel.

Oktoobris 2006 laienetakse Suurbritannia ülikoolidesse.

Jaanuaris 2006 tehakse Facebook lihtsamini kasutatavaks ka mobiiltelefonides; käivitatakse m.facebook.com.

6. novembril 2007 käivitatakse Facebook Beacon, mis on osa Facebooki reklaamisüsteemist. Beacon suletakse 2009 septembris.

19. novembril 2007 kõrvaldab Facebook staatuse lahtrist „is“ ehk „on“ osa, võimaldades kasutajatel olla vabam oma staatuse uuendamisel.

Juulis 2008 uuendatakse Facebooki lehe disaini ning selle kasutamismooduseid.

Oktoobris 2008 asutab Facebook rahvusvahelised osakonnad Dublinis Iirimaal.

9. veebruaril 2009 aktiveeritakse Facebooki like nupp.

Augustis 2009 omandab Facebook saidi FriendFeed.

Septembris 2009 teatab Facebook esmakordselt kasumist.

Veebruaris 2010 omandab Facebook Malaysia startupi Octazen Solutions.

Aprillis 2010 ostab Facebook fotojagamisteenuse Divvy-shot.

19. aprillil 2010 tutvustab Facebook nn Community lehti.

1. oktoobril 2010 valmib Facebooki algusaegadest film „The Social Network“. Mark Zuckerbergi väitel on suur osa filmist ebatäpne.

Detsembris 2010 läbib Facebooki disain ja kasutajamugavus suure uuenduskuuri. Jaanuaris 2011 on Facebooki väärtuseks 50 miljardit dollarit.

6. juulil 2011 võtab Facebook partneriks Skype’i.

9. augustist 2011 saab kasutada Facebook Messengeri.

14. septembril 2011 avatakse võimalus saada soovi korral teateid ka oma mitte-sõprade avalikest postitustest.

10. oktoobril 2011 saab kasutatavaks Facebooki iPad-app.

21. detsembril 2011 muutub Facebooki sisselogimise lehekülg.

Jaanuaris 2012 võimaltadakse uudisteveergu reklaami postitamist.

Aprillis 2012 ostab Facebook Instagrammi 1 miljardi dollariga.

Mais 2012: Facebook IPO ehk suunduti börsile. Sellest kujunes ajaloo suurim tehnoloogiaettevõtte aktsiate avalik esmaemissioon.

13. juunil 2013 võetakse kasutusele Facebook Exchange.

Oktoobris 2012 jõutakse 1 miljardi aktiivse kasutajani.

Jaanuarist aprillini 2013 paisatakse kasutusse emotsioonide ja tegevuste väljendamiseks erinevaid emotikone.

Augustis 2013 asutakse Samsungi, Ericssoni, Media Teki, Nokia, Opera ha Qualcommiga koostööle, et parandada interneti kättesaadavust.

Alates 26. septembrist 2013 lubab Facebook kasutajatel oma postitusi redigeerida.

Veebruaris 2014 täitub Facebookil selle loomisest 10 aastat, selle tähistamiseks tutvustatakse uue liidese Look Back abil võimalust vaadata video kujul tagasi Facebooki kasutaja elule nagu Facebook seda näeb. Pisut hiljem lisatakse ka võimalus videosid redigeerida.

13. veebruaril 2014 avab Facebook uued LGBTQ-sõbralikud soomääratlemise ja isiku poole pöördumise võimalused.

19. veebruaril 2014 ostetakse WhatsApp, mis jäetakse tegutsema iseseisva platvormina.

25. märtsil 2014 omandatakse Oculuc VR.

30. aprilil 2014 tehakse võimalikuks anonüümne kasutamine ehk äppe saab kasutada ilma personaalset infot jagamata.

18. juunil 2014 lastakse kasutusse Facebook Slingshot.

21. juulil 2014 lisatakse nupp „Save“ ehk võimalus linke, lehti salvestada ja postitusi ka hiljem lugeda.

31. märtsil 2015 lisatakse võimalus vanematel oma lapsele konto luua; kui laps saab piisavalt vanaks, et ise kontot omada, saab te selle üle võtta.

Facebook jätkab uute äppide väljatöötamist ja kasutusmugavuse parandamist.

27. augustil 2015 teatati, et järjekordne sihtmärk on saavutatud: Facebookil on päevas üle miljardi kasutaja.

24. veebruaril 2016 lisatakse „like“ ehk „meeldib“ kõrvale reaktsioonid „love“, „haha“, „wow“, „sad“ ja „anger“.

Alates 3. oktoobrist 2016 saavad USA, Suurbritannia, Austraalia ja Uusmeremaa kasutajad Marketplace-liidese abil osta, müüja ja vahetada asju otse Facebookis.

2017. aasta algusest on Facebooki aktsia kallinenud 29 protsenti ning Mark Zuckerbergi vara 14,6 miljardit dollarit. Zuckerberg on jõukuselt maailmas viies inimene, tema vara väärtuseks hinnatakse 64,5 miljardit USD-d.

Zuckerberg on lubanud 99 protsenti Facebooki osaluses heategevuseks ära anda.

Allikad:

3) Inside Philantrophy: https://www.insidephilanthropy.com/guide-to-individual-donors/mark-zuckerberg.html 4) Facebooki ajaloo timeline: https://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_Facebook 5) Slate.com – Tagasivaade Facebooki kümnele aastale: http://www.slate.com/blogs/future_tense/2014/02/03/facebook_10th_anniversary_social_network_turns_10_looks_back_at_its_history.html 6) Facebooki ajalugu Wikipedias: https://en.wikipedia.org/wiki/Facebook 7) Mark Zuckerbergi elulugu Wikipedias: https://en.wikipedia.org/wiki/Mark_Zuckerberg 8) Facebooki värvipalett: http://www.color-hex.com/color-palette/185 9) Ajaleht Postimees 11.05.2017: Miljardäride selle aasta võitjad ja kaotajad, ka veebis: http://majandus24.postimees.ee/4107985/miljardaride-selle-aasta-voitjad-ja-kaotajad 10) Facebooki õige lugu: https://rb.ru/story/truth-about-facebook/

11) Facebooki logo muutumine 2015: https://www.webdesignerdepot.com/2015/07/facebook-reveals-new-logo/

12) Facebook logo muutumine: https://alittlescienceaday.wordpress.com/2015/09/24/how-did-the-gafa-tech-giants-get-their-names/

13) Facebook logo evolution: http://www.imore.com/evolution-social-media-icon

14) Mark Zuckerberg https://rb.ru/story/truth-about-facebook/

15) http://www.aripaev.ee/uudised/2012/02/06/facebooki-neli-musketari