E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

From ICO wiki
Revision as of 22:01, 14 November 2020 by Kaido.kikkas (talk | contribs)
Jump to navigationJump to search

Tagasi kursuse esilehele



Märkus: see ja järgnevad tekstid kasutavad lisaks otsestele tekstiallikatele (nimekiri teksti lõpus) käepärase kiire lisalugemise ja täiendavate viidete allikana tekstisiseseid linke ingliskeelse Wikipedia artiklitele. Neid tuleks võtta soovijatele mõeldud lisamaterjali, mitte n.ö. akadeemiliste viidetena. Kirjalikes töödes ei ole üldjuhul heaks tavaks Wikipediale viidata (küsimus ei ole materjali kvaliteedis vaid põhimõttes - Wikipedia on olemuselt suur referaat ehk sekundaarne allikas, mille edasirefereerimine ei ole mõttekas).

Alguses...

... mis päris alguses oli, selle kohta on mitmeid versioone... :-)

Mis aga arvutustehnikasse puutub, siis ilmselt hakkas inimene arvutama üsna varsti peale loomist või siis puu otsast allatulekut. Üheks esimeseks teadaolevaks spetsiaalseks arvutusvahendiks näppude, puupulkade ja kivide kõrval oli abakus, tänapäevasema arvelaua eelkäija, mida tunti Egiptuses ja Mesopotaamias juba umbkaudu 3000 aastat enne Kristust. Ka võib omalaadseks "arvutiks" pidada kaalu, mille abil võrreldi mingi eseme massi etaloniks võetud eseme omaga.

1500. aasta paiku olevat Leonardo da Vinci ehitanud (vaieldav!) esimese mehaanilise arvutusseadme - aritmomeetri. Too seade võimaldanud siiski vaid liitmistehet.

1623 ehitas saksa leidur Wilhelm Schickard kuuekohaliste arvude liitmist ja lahutamist võimaldava masina (see ei olnud aga programmeeritav; masina joonised läksid hiljem kaotsi ning avastati uuesti alles 19. sajandil). 1640. aasta paiku (mõnedel andmetel 1645) ehitab hilisem kuulus prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof, kuid tollal veel üsna noor Blaise Pascal seadme, mida ta nimetab "aritmeetiliseks masinaks" (ka autori nime järgi Pascaline, teada on veel mitu sarnast nimekuju) ja mis pidi aitama tema arveametnikust isa tema igapäevatöös. See suutis juba teha kõiki nelja põhitehet (ehkki jagamine toimus korduva lahutamise teel).

1632. aastast pärineb selline tänaseni vanema põlvkonna inseneride seas kasutatav riist nagu arvutuslükati. Loojaks oli Oxfordis töötanud vaimulik ja matemaatik William Oughtred, kes kasutas teise inglase Edmund Gunteri poolt veidi varem loodud logaritmilist skaalat. Tänapäevase lükati juures kasutatava liikuva akna lisas 1859. aastal prantslasest suurtükiväeleitnant Amedeé Mannheim.

1705. aastal avaldab saksa matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz töö "Kahendaritmeetika selgitus", milles kirjeldas tänapäevase kahendsüsteemi aluseid (kahendsüsteemi jäljed aga viivad palju kaugemale ajalukku).

1800 leiutab prantsuse kangur Joseph Marie Jacquard esimese programmeeritava tööstussüsteemi - kangasteljed, millele anti muster ette perfokaartidel.

1822 ehitab Charles Babbage, üheks tänase arvuti isaks peetav inglane, "differentsiaalmasina" (Difference Engine) ja 1830. aasta paiku "analüütilise masina" (Analytical Engine; esimest käitati vända abil käsitsi, teist pidi käitama aurumasin; mõlemad aga jäid lõplikul kujul valmis tegemata). Ühe huvitava tegelasena Babbage'i kõrval aga tuleb mainida tema assistenti, kelleks oli tollal väga ebatüüpilise juhtumina noor daam nimega Ada Augusta Byron (kuulsa poeedi tütar), hilisem leedi Lovelace. Kuna on säilinud tema kirjeldused ja märkused Babbage'i analüütilise masina kohta, millest mõnda võib pidada tänaste arvutiprogrammide eelkäijaks (neid aga ilmselt reaalselt siiski ei käivitatud, kuna masin jäi lõplikult valmis ehitamata), peetakse teda tinglikult maailma esimeseks programmeerijaks - 1980. aastal nimetas USA Kaitseministeerium oma loodava programmeerimiskeele tema auks Adaks.

1837 leiutab Samuel Morse morsetähestiku, 1857 kasutab sir Charles Wheatstone (laia profiiliga leidur, muuhulgas leiutas ka kontsertiina ehk väikese lõõtspilli) esmakordselt andmete salvestamiseks paberlinti - alguse saab linttelegraaf, kus morsetähestiku punktid-kriipsud kantakse aukudena kaherealisele paberlindile (punktid ühele, kriipsud teisele reale). Seda võib lugeda üheks olulisemaks tänaste andmekandjate eelkäijaks.

1874/1878. (eri andmed) aastast pärineb rootslase Willgodt Odhneri aritmomeeter, mille üht edasiarendust teavad "Felixi" nime all ka siinsed vanemad inimesed - seda toodeti N. Liidus massiliselt veel eelmise sajandi 70-ndatel aastatel.

1889 patenteerib saksa päritolu ameerika statistik Herman Hollerith elektrilise tabulaatormasina, mis loeb andmeid perfokaartidelt. Masin leiab kasutust USA 1890. aasta rahvaloenduse andmete töötlemisel. Hollerithi firma liitub hiljem 1911. aastal kolme teise firmaga ning 1924 võtab liitunud firma nimeks International Business Machines Corporation ehk IBM.

1926 patenteeritakse pooljuhttransistor.

1936 patenteerib USA-s elav tšehhi päritolu psühholoogiaprofessor August Dvorak (koos õemees William Dealeyga) omanimelise klaviatuuri (Dvorak Simplified Keyboard) - üks tänaseni kasutusel olevatest alternatiividest tavalisele QWERTY-klahvistikule.

Esimene arvuti

Selles küsimuses madistavad targad mehed tänase päevani. Milline oli siis ikkagi kõige esimene tänapäeva arvuti? Harilikult on enamlevinud variante neli:

a) ENIAC (Electronic Numerical Integrator And Computer) - käivitati 1943 USA-s Pennsylvania Ülikoolis John W. Mauchly (1907-80) ja J. Presper Eckerti (1919-95) juhtimisel. Siin on veel üks ajalooline vastasseis - nimelt ehitas mõni aasta varem oma arvutusseadme prototüübi ka Iowa State College'i professor John Vincent Atanasoff ja et Mauchly temaga kohtus, vaieldakse arvuti idee originaalsuse ja päritolu üle tänaseni. 1973. aastal tunnistas kohus Atanasoffi ja tema toonase assistendi Berry võitjaks. ENIAC oli aga kindlasti esimene puht-elektronarvuti ning soodsate asjaolude tõttu ka esimene praktilist kasutust leidnud üldotstarbeline arvuti.

b) ABC (Atanasoff-Berry Computer) loeti ülalmainitud kohtuprotsessil seega maailma esimeseks digitaalseks elektronarvutiks, kuid ka see otsus pole leidnud ühest heakskiitu. Näiteks ei olnud ABC programmeeritav.

c) Colossus käivitati 1943. aastal Inglismaal. Colossus oli eelkõige dešifreerimisvahend - selle eelkäijaid (Bombe) kasutasid Bletchley Parki dešifreerijad sakslaste murdmatuks peetud Enigma-nimelise kodeerimisseadme koodide lahtimuukimisel ja ilmselt andsid sellega suure panuse sõjaõnne pööramisse liitlaste kasuks. Vaieldakse aga, kas Colossus oli arvuti või n.ö. "madalam" aparaat - "bombesid" enamik tehnikaajaloolasi päris arvutiteks ei pea ning ka Colossus ei kasutanud salvestatud programmi (teda programmeeriti lülitite abil iga kord uuesti).

d) Konrad Zuse (1910-95) looming - 30. aastate Saksamaal ehitas arvuteid insener Konrad Zuse. Esimene arvuti, Z1 valmis aastail 1936-38, kuid hävines pommirünnakus (Märkus: 1987-89 ehitas nüüd juba auväärses vanuses leidur selle täpse koopia!). Tema parandatud (nüüd releedel põhinev) Z3 nägi ilmavalgust enne ENIACi - 1941. aastal. Autor üritanud oma loomingut pakkuda armeele V-2 rakettide juhtimiseks, kuid kindralid polnud huvitatud ning sõjalõpu kaoses hävines ka arvuti prototüüp. Z3 oli ENIACist "moodsam" seetõttu, et kasutas kahendsüsteemi - viimane töötas kümnendsüsteemis. Ka peavad paljud tehnikaajaloolased Konrad Zuse loodud Plankalkül-programmeerimiskeelt esimeseks nüüdisaegseks programmeerimiskeeleks (paljud seni esimeseks peetud keele ALGOLi funktsioonid olid seal juba olemas). Seega eeskätt muidugi sakslased, aga ka paljud teised uurijad peavad Konrad Zuset esimese tänapäevase arvuti loojaks. Samas aga puudub senini ühtne seisukoht (ühe kriitikana on toodud välja, et Z3 oli elektromehaaniline ja mitte elektrooniline seade) - seega võib igaüks oma arvamuse ise kujundada.

Kiviaeg

1944. aastal valmis EDVAC - esimene arvuti, millel oli tänapäeva mõistes salvestatud programm ja mis kasutas esimesena kahendsüsteemi.

1945. (mõnedel andmetel 1947 - tegemist on ühe arvutiajastu levinuima anekdootliku juhtumiga, mille detailide üle vaieldakse, kuid ilmselt leidis see ka tegelikult aset) aastast pärineb väljend "bug" - legendaarne programmeerija Grace Murray Hopper leiab Harvardi Mark II arvutist viga otsides lülituste vahele ära surnud ja lühise tekitanud koi. Siit arendati ka väljendid "debug" ja "debugger".

1948 luuakse UNIVAC I, esimene ärilistel eesmärkidel valmistatud arvuti. Samal aastal patenteerivad Bell Labsi töötajad John Bardeen, Walter Brattain ja William Schockley esimese transistori (esimesed katsetused pärinevad juba eelnevast aastast).

1950 saavad esimese arvuti nimega MESM valmis ka venelased. Nõukogude Liidu (ja kogu endise idabloki) arvutustehnika areng jäi režiimi suletuse tõttu aga üsna kehvaks, suur osa toodetud arvutitest jäid Lääne masinate viletsateks kloonideks (ehkki oli ka erandeid, pidurdas nõukogude režiimi paranoia ja rumalus olulisel määral tehnika arengut). Samal aastal sõnastab briti matemaatik Alan Turing nn. Turingi testi - mistahes masin (sh arvuti) on intelligentne siis, kui temaga eemalt suhtlev inimene ei saa aru, et suhtluspartneriks pole inimene, vaid masin.

1954 hakkab Texas Instruments tootma transistoreid kommertstootena ning 1956 luuakse esimene transistoreil põhinev arvuti TX-O (Transistor Experimental Computer).

1958 töötatakse Texas Instrumentsis välja esimene integraalskeem.

1960 avab IBM New Yorkis esimese automatiseeritud tehase transistorite tootmiseks.

1963 - ameerika leidur ja arvutipioneer Douglas Engelbart patenteerib arvutihiire.

1964 luuakse Dartmouthi kolledžis BASIC, tänini laialt kasutatav lihtne programmeerimiskeel (tänapäeval vist enim levinud Microsofti Visual Basicu vormis). DEC loob esimese eduka miniarvuti PDP-8.

1966 töötab IBM välja esimese ketassalvesti.

1967 teeb IBM esimese flopiketta.

1968 demonstreerib Douglas Engelbart Stanfordi Uurimisinstituudis kasutajaliidest, mis pruugib klaviatuuri, hiirt ja ekraaniaknaid. Robert Noyce ja Graham Moore panevad aluse Intel Corporationile.

1969 jääb ajalukku mitme olulise sündmusena. Tinglikult võib seda pidada Interneti sünniaastaks - luuakse esimene pakettsidevõrk nelja USA ülikooli vahel. Asutatakse AMD (Advanced Micro Devices Inc.). AT&T töötab välja Unixi. Xeroxi laborites töötatakse välja laserprinteri põhimõtteline skeem. Lisaks võib samast aastast mainida ka veel inimese jõudmist Kuule (ning Linus Torvaldsi nimelise poisi sündimist Helsinkis).

1970. Xerox asutab PARC-i (Palo Alto Research Center).

1971 töötab Niklaus Wirth välja Pascali. IBM võtab kasutusele 8-tollise "pehme" flopiketta.

Pronksiaeg

1972. Intel teeb valmis esimese 8-bitise mikroprotsessori 8008 (taktsagedusega 200 kHz). Luuakse Atari, mis toob turule esimese kommerts-videomängu Pong. William H. Gates III ja Paul Allen loovad oma esimese firma nimega Traf-O-Data. Esitletakse uudseid 5,25-tolliseid diskette.

1973. Gary Kildall kirjutab PL/M keele baasil uue operatsioonisüsteemi nimega CP/M (mida aastaid hiljem kasutas veel "Juku"-nimeline nõukogude uunikum). Esmakordselt mainitakse trükisõnas mikroarvutit. Bob Metcalfe töötab koos kolleegidega välja Etherneti võrguspetsifikatsiooni. IBM 3340 kõvakettaseade koodnimega Winchester (sel oli kaks 30MB ketast, mistõttu insenerid nimetasid seda kuulsa vintpüssimudeli järgi "30-30") saab aluseks kõigile teistele "vintidele".

1974. Uued 8-bitised mikroprotsessorid: 8080 Intelilt ja 6800 Motorolalt. Dennis Ritchie saab valmis C-keele (Brian Kernighani rolli üle projektis vaieldakse; arendus algas tegelikult juba 1969. aastal).

1975. Bill Gates ja Paul Allen kirjutavad oma BASICu ja hakkavad seda litsentseerima. Traf-O-Datast saab Microsoft (alguses kujul Micro-Soft). IBM tutvustab esimest kantavat arvutit. Ilmuma hakkab ajakiri "Byte". USA-s avatakse esimene arvutite jaemüügikett "Computer Store".

1976. Steve Jobs ja Steve Wozniak asutavad Apple'i ja hakkavad oma esimest arvutit Apple I turustama konstruktorilaadses vormis kasutajatel endal kokkupanemiseks. Wang toob turule oma tekstiprotsessori, mis on kirjutusmasina ja arvuti omalaadne hübriid. Asutatakse US Robotics. Intel ja AMD sõlmivad ühilduvuskokkuleppe.

1978. Intel tutvustab 4,77 MHz 8086 protsessorit. Asutatakse Hayes Microcomputer Products, tuntud modemitootja.

1979. Ilmub VisiCalc, tänapäevaste tabelitöötlussüsteemide esivanem. Asutatakse Seagate ja 3Com. Tutvustatakse IBM 3800 laserprinterit ja esimest 16-bitist mikroprotsessorit Motorola 68000.

1980. Microsoft proovib luua AT&T Unixist (!!!) 8086-versiooni ja tuleb lagedale XENIX OS-i nimelise Unixi klooniga, kuid siis avastab Seattle Computer Productsi nimelise naaberfirma projekti oma operatsioonisüsteemi loomiseks ning hakkab seda endale kauplema. Projekti nimeks on algselt QDOS (Quick and Dirty Operating System), hiljem nimetab SCP selle 86-DOSiks. Paralleelselt peab MS läbirääkimisi IBM-iga, varustamaks nende arvuteid oma operatsioonisüsteemiga (enamiku allikate järgi ei olnud neil seda tollal veel olemaski!). Seagate toob turule 5,25" Winchester-kõvaketta, Sony töötab välja 3,5-tollise disketi. Intel tutvustab 8087-matemaatikaprotsessorit ning Philips ja Sony töötavad välja CD-audiostandardi.

1981. Microsoft saab korporatsiooniks ning omandab (viisi üle vaieldakse) SCP DOSi, nimetades selle MS-DOSiks. Tootmisliinilt tuleb esimene IBM PC (IBM 5150), mida alguses pakutakse kolme erineva operatsioonisüsteemiga. Novell loob tänapäevase kohtvõrgu esimese eellase, mis võimaldab andmevahetust eri arvutite kõvaketaste vahel. Asutatakse Silicon Graphics (hilisema nimega SGI). Intel ja AMD jätkavad endiselt koostööd protsessorite vallas.


Rauaaeg

1982. Intel tutvustab 6-MHz 80286-mikroprotsessorit. IBM PC-d turustatakse algselt CP/M-86 operatsioonisüsteemiga, kuid Microsoft toob turule MS-DOS 1.1 ja saavutab sellele püsiva koha IBM PC süsteemina. Asutatakse Sun ja Adobe, ilmub ka SunOS 1.0 (tänase Solarise esivanem). Ilmub esimene IBM PC kloon. Mouse Systems hakkab pakkuma IBM PC-le mõeldud hiirt. Philadelphias asuv Drexeli ülikool läheb ajalukku nõudega, et igal tudengil oleks personaalarvuti.

1983. IBM toob turule PC XT, Apple vastab omalt poolt Lisa ja Apple IIe väljalaskmisega ( Macintoshi täpse väljalaskeaasta üle vaieldakse - 1983 või 1984). Microsoft tutvustab Windowsi algvarianti. Asutatakse Compaq, Borland ja Electronic Arts. Wangi firma loob SIMM-mälumooduli. Bjarne Stroustrup töötab välja C++-keele. Tarkvaraturule ilmuvad Lotus 1-2-3, Wordperfect 3.0 ja Multi-Tool Word (MS Wordi eellane), Novell Netware'ist saab esimene PC-de võrgu-operatsioonisüsteem. Richard M. Stallman alustab GNU projekti ehk uue Unixi-laadse operatsioonisüsteemi loomist - vaba tarkvara liikumise algus.

1984. IBM laseb välja PC AT, IBM Portable PC ning EGA graafikaadapteri. Philips hakkab tootma PC-dele CD-ROM-e. Silicon Graphics alustab võimsate 3D-graafikatööjaamade tootmist. HP toob turule LaserJeti printeriseeria. MIT-s töötatakse välja X Window System (seega on praeguseni Unixitel-Linuxitel pruugitav graafiline keskkond vanem kui MS Windows). Aleksei Pažitnov kirjutab Moskvas prototüübi ühele tuntuima arvutimängule - Tetrisele (üht selle klooni mängis siinkirjutaja mõni aasta hiljem eestikeelsena Totruse nime all; selles peeti isegi TTÜ meistrivõistlusi).

1985. Apple'i asutaja Steve Jobs lahkub (lüüakse minema?) firmast ja asutab NeXT Inc-i. Microsoft üllitab Windows 1.0

1986. IBM PC AT saab 8 MHz protsessori. Microsoft annab välja MS-DOS 3.2.

1987. Sun tutvustab SPARC-tööjaama, IBM demonstreerib 20 MHz taktsagedusega 386-protsessoriga PC-d. IBM laseb välja PC-DOS 3.3, Microsoft toob turule Windows 2.0 ja Windows/386, ühiselt tuuakse avalikkuse ette uus operatsioonisüsteem OS/2. Ilmub VGA graafikastandard. Inteli ja AMD rahumeelne koostöö saab otsa - toimub esimene kohtuvaidlus.

1988. Intelilt 25 MHz 386DX ja 16 MHz 386SX. SCSI-liidesestandard leiab ametlikku tunnustust. Microsoftilt ilmub MS-DOS 4.0. Asutatakse Creative Labs (tuntud eelkõige SoundBlaster-tooteseeria järgi). HP alustab DeskJet-printeriseeria tootmist.

1989. Intelilt ilmub 486-protsessor. Pannakse alus sülearvutite välisseadmete PCMCIA standardile (tänaseks on USB jt selle kõrvale tõrjunud). Creative Labs toob turule SoundBlasteri.

1990. Ilmub Microsoft Windows 3.0 - seeria esimene arvestatav toode. IBM töötab välja XGA graafikastandardi. Berkeley Ülikooli 4.3BSD vabaneb täiesti AT&T Unixi kommertskoodist ja moodustab omaette tarkvaraperekonna BSD Unixite näol.

Internetiaja algus (laiemas mõttes)

1991. Linus Torvalds saadab uudisegruppidesse teate "uue Unixi-laadse operatsioonisüsteemi" loomisest - Linuxi sünd. Microsoft arendab Windowsi ja OS/2 ideid segades välja Windows NT 3.0, ilmub ka MS-DOS 5.0. SunOS muutub Solariseks. Creative Labsi SB Pro Deluxe'ist saab esimene PC stereohelikaart ja HP ScanJet IIc-st esimene värviskanner. Intel tutvustab PCI-siinistandardit. Internetti lubatakse esmakordselt kasutada kommertseesmärkidel - algul tekib E-turundus, siis ka E-kaubandus ja E-äri, järk-järgult aga saab Internetist igapäevaelu lahutamatu osa.

1992. Microsoftilt ilmub Windows 3.1. William H. Gates tunnistatakse USA rikkaimaks inimeseks.

1993. Intel esitleb Pentium-protsessorit. Pinnacle Micro esitleb CD-R-i. Microsoftilt ilmub Windows NT 3.1. Windowsi tarkvara müügimaht ületab esmakordselt DOS-i oma. Mitme suurfirma ühistööna töötatakse välja Plug-and-Play standard. Berkeley ülikooli Unixi-variandist nimega BSD arenevad umbes ühel ajal välja FreeBSD, OpenBSD ja NetBSD, tänaseni üsna edukad vabad Unixi variandid.

1994. Ilmub Windows 3.11 (for Workgroups), NT 3.5 (Workstation ja Server -versioonid) ja viimane MS-DOS: 6.22. Apple töötab välja QuickTime -multimeediastandardi. Luuakse Netscape 1.0. Motorola, Apple ja IBM üritavad luua riistvaraplatvormi, mis toetaks kõiki levinud operatsioonisüsteeme peale Windowsi. Iomega töötab välja ZIP-kettad. Intel tunnistab, et ca 2 miljonil müüdud Pentium-protsessoril on probleeme ujukomatehetega. Ilmub USB standardi esimene avalikum tööversioon 0.7.

1995. Microsoft teeb Netscape'ile ettepaneku mitte luua oma brauserist Windowsi versiooni. Netscape'i keeldumine vallandab nn. brauserisõja. Intel toob turule P6 (Pentium Pro) protsessori. Microsoftilt ilmub Windows 95, Office 95 ja NT 3.51. DVD-standardi esmatutvustus. Alguse saavad kaks tänaseks väga levinud ühendusstandardit - IEEE 1394 (FireWire) ja USB.

1996. Microsoftilt ilmub NT 4.0 ja Office 97 esmaversioon. Netscape'i Navigator 2.02-le vastukaaluna toob MS välja esimese reaalselt kasutatava Internet Exploreri versiooni 2.0.

1997. Microsofti monopoli-kohtuasja algus.

1998. Intelilt ilmub Pentium II -protsessor. Microsoft annab välja Windows 98. Netscape kuulutab oma Navigatori lähtekoodi vabaks, aasta lõpus ostab AOL Netscape'i ära. Apple toob välja iMac-i ja jõuab üle mõne aja taas kasumisse. Võrgufirmade aktsiate maruline tõus USA turul, võrguäri buumi algus. USB 1.1 standard leiab laia kasutajaskonna ning sellest saab pikkamööda üks valitsevaid välisseadmete ühendusviise.

1999. Intel tutvustab Pentium III -protsessorit, AMD vastab Athloniga. Microsofti kohtuasi jätkub - leitakse, et firma on taotlenud monopoli ja kahjustanud tarbijate huve. MS saab aasta lõpuks valmis Windows 2000.

2000. Y2K "Suur pauk" jääb siiski olemata. Protsessorite taktsagedused ületavad 1 GHz. Välja tuleb senisest kiirem USB 2.0 ning ilmuvad esimesed seda kasutavad andmekandjad (mälupulgad). Win 2000 tuleb välja üsna augulisena, SP-1 parandab ca 300 algvariandis esinenud viga. Ilmub ka Windows ME, ilmselt seni kõige ebaõnnestunum Windowsi väljalase. WordPerfect Office 2000 for Linux on koos StarOffice'iga esimene tõsine Linuxi kontoripakett.


Uuel sajandil

2001. Protsessori taktsagedused lähevad üle 2 GHz, Tarkvaraturul jätkub Microsofti ülemvõim (ilmub Windows XP ja Office XP), kuid Linuxi kontorirakendused muutuvad üha enam tõsiseltvõetavamateks. StarOffice muutub kommertstooteks, millele luuakse vaba paralleelversioon OpenOffice.org. MacOS X (hiljem mõnda aega lühemalt OS X, tänaseks taas macOS) sulatab kokku traditsioonilise Maci ja Unixi.

2002: Neti jaoks pole mõneski kohas enam traate vaja. Tšiili ja hiljem ka Venetsueela näitavad MSile viisakalt ust - pretsedent vaba tarkvara levikuks riiklikul tasandil. Apple otsustab võtta kasutusele Inteli toodetel põhineva riistvaraplatvormi. Eestis toob BSA kampaania "Ära riski - ela pingevabalt" Windowsilt Linuxile üle nii mõnegi äraehmatatud arvutihuvilise. Sülearvutid jõuavad tavakasutaja jaoks kättesaadavasse hinnaklassi. Microsoft alustab peale XP-d järgmise Windowsi väljatöötamist, esialgu lubatakse 2003. aastaks.

2003: Traadita võrgud levivad kiiresti, ka püsiühenduste hulk kasvab - kuid juba on näha ka asja pahupool viiruste ja muu pättvara näol. Madin vaba tarkvara ümber jätkub - Microsoft kaotab SuSEle laialt vastukaja leidnud konkursi Müncheni linnavalitsuse tarkvaraga varustamiseks, vaba tarkvara jätkab kiiret levikut ka paljudes arenguriikides. Vastiku liigutusega saab hakkama SCO, kelle kehv finantsseis viib väljapressimise teele - alustatakse protsessi Linuxi vastu, mille 2.4 kernelis olevat osa koodi SCO intellektuaalomand (protsessi tegelikuks motiiviks pakutakse soovi panna IBMi end tüli vältimiseks üles ostma). Kaheaastaseks saanud Openoffice.org hakkab riigiasutustes MS Office'ile tõsist konkurentsi pakkuma (mitmed vastavad otsused alates Vabariigi valitsusest ja lõpetades ülikoolidega). Aasta lõpus ilmub Linuxi uus 2.6 kernel, millega paraneb tublisti uute väljundseadmete tugi. Eestis tõmbavad sidefirmad aasta algupoole GPRS-vaimustusele pea kümnekordse hinnatõusuga vee peale. Uus laiatarbe-Windows viibib (tõsi, 2003 Server ilmub enam-vähem plaanipäraselt), Microsoft leiab vabanduse - tegelikult teeme suuremaid muudatusi kui alguses plaanisime. Kaks skandinaavia ärimeest asutavad Tallinnas koos mõnede eestlastest partneritega firma nimega Skype Technologies.

2004: SCO'l kipub aur otsa saama (2.4 kernel, kaebuste põhiohver, hakkab ka vaikselt minevikku vajuma). Euroopas käib lahing tarkvarapatentide ümber, Richard Stallman käib Euroopa-kampaania raames ka Tallinnas. Microsoft teeb Eestile "soodsa pakkumise". Püsiühenduste hinnad jätkavad Eestis langustrendi. Uued 2.6 kerneliga Linuxi distrod, Sun loob Solarise vaba variandi OpenSolaris. Kauaoodatud Windows XP SP2 sisaldab välja tulles omajagu auke ja keerab nässu hulga installatsioone (süüdi pole siiski mitte ainult Microsoft, vaid ka kehvade rakenduste tootjad), Longhorn (hilisem Vista) aga viibib endiselt. Esmakordselt annab tõsise probleemina endast märku võrguräkit - eriti Inglismaal saavad mitmed võrguäriga tegelevad firmad väljapressimiskirju peamiselt Ida-Euroopa päritolu kuritegelikelt rühmitustelt; nõutakse raha ja keeldujate võrgusüsteemid lubatakse halvata. Endiselt jätkub sõda viiruste ja rämpspostiga.

2005 - Euroopas saavad tarkvarapatentide pooldajad lüüa, EP võtab kogu seaduse päevakorrast maha. Pättvaranuhtlus Windowsi süsteemides jätkub. Longhorni/Vistat pole endiselt (lubatakse 2006. aasta alguses). Algselt kevadel ilmuma pidanud OpenOffice.org 2.0 lükkub sügisesse. Mac annab Eesti turul natuke tugevamini märku. Brauseriturul jätkub Firefoxi surve IE-le. Linuxi maailmas teeb kiire tõusu uustulnuk Ubuntu Linux. Asutatakse YouTube ja mitmed muud populaarsed uue meedia lahendused. Google ostab ära Android Inc'i nimelise firma ja paneb aluse uuele edukale mobiilseadmete operatsioonisüstemile.

2006 - märtsikuus üritavad tarkvarapatentide pooldajad veel üht läbisurumist, seekord "patentide harmoniseerimise" nime all, ent Europarlament ei lase end enam lollitada. Pahavarauputus Windowsi peal jätkub. Windows Vista hakkab viimaks valmima. Bill Gates teatab, et loobub kahe aasta jooksul järk-järgult põhikohaga tööst Microsoftis. Apple teeb põhimõttelise muutuse ja võtab kasutusele Inteli platvormi, turule tulevad MacBook Pro ja iMac. Nicholas Negroponte paneb aluse ühele väga põnevale projektile - arengumaade lastele suunatud OLPC-nimelisele arvutile (One Laptop per Child). Paraku jookseb see mõni aasta hiljem Microsofti sekkumise tõttu suuresti liiva.

2007 - Vista tuleb aasta algul välja, reaktsioonid on erinevad (hiljem peetakse seda Microsofti ämbriks nr 2 ME järel). Kevade poole oodatakse Euroopas uut suuremat patendilahingut, see aga jääb esialgu tulemata - aasta sisse aga jäävad mitmed madinad MS OOXML-vormingu ümber, mida too üritab kõrvuti OpenDocumentiga standardina läbi suruda. MS Office 2007 toob kaasa mitmeid uuendusi, kuid ka tavakasutajate kriitika pälvinud uue väljanägemise ja uue failivormingu, mis eelmiste samalaadsete liigutustega ettevaatlikuks tehtud tarbijaid üksjagu häirib. Eestit raputavad aprillimadinad ning nendega kaasnevad DDOS-rünnakud, esialgu pääseb riik suhteliselt kergelt. Aasta lõpupoole osutub MS Vista suurimaks konkurendiks hoopis Windows XP, mis on saavutanud suure leviku ega taha uuele tulijale kohta vabastada. Linuxi maailmas jätkub Ubuntu valitsemine. Kurikuulus SCO protsess näib viimaks läbi saavat, firma saab IBM-ilt kohtus lüüa. Google asutab Open Handset Alliance'i - Androidist hakkab kujunema tõsine kivi Microsofti ja Apple'i kingade sees.

2008 - aasta algul jätkub sõdimine OOXML vs ODF, mais aga teatab Microsoft ODF ametlikust toetamisest MS Office 2007 Service Pack 2-s, samas kui vahepeal suure lärmiga ISO standardiks saanud OOXML jõuab firma kinnitusel täiel määral MS Office'isse alles Office 14-ga (tollane kavandatav ilmumisaeg 2009 lõpp või 2010 algus). Aprillis ilmub Ubuntu järgmine pika toega versioon 8.04 LTS, mis saab üksjagu kriitikat ebaküpsuse eest. Bill Gates loobub täistöökohast Microsoftis ja pühendab põhijõu enda heategevusfondile. XP on endiselt Vista suurim komistuskivi, ehkki Microsoft lõpetab viimaks XP müügi uutele arvutitele. Apple loob OS X põhjal uue süsteemi nimega iPhone OS (hiljem iOS), iPhone levib edukalt üle maailma (sh Eestis). Gruusias toimub sõjaline konflikt, millele eelnevad ja kaasnevad samalaadsed ründed kui need, mis toimusid aasta eest Eestis.

2009 - Microsoft toob turule Windows 7, mis osutub õnnestumiseks, ent mille edu algaastatel takistab ikka veel XP suur turuosa. MS peavaenlane on endiselt Google (Androidi turuosa kerkib aastaga paarilt protsendilt paarikümnele). Üle maailma jätkub kemplemine eri teemadel (net neutrality, privaatsus). Rootsis toimub suurem madistamine Pirate Bay ümber. Sügisel levib uudis SCO elluäratamisest - ilmselt jätkub komöödia veel mõned aastad. Tutvustatakse uut "internetivaluutat" nimega Bitcoin. IT Kolledž hakkab arvutiklassides omamaist Estobuntut kasutama. Apple loobub PowerPC platvormist ja keskendub Intelile. Asutatakse Eesti IT Akadeemia. E-bay müüb (kahjudega) maha 2/3 varem kallilt soetatud Skype'ist.

2010 - Apple'i iPadist saab suur edulugu, märkimisväärne osa kiiresti arenevast "tahvlite" turust läheb firma kätte. Kurjad hiinlased kräkivad Google'i serveritesse, viimane pahandab ja ähvardab Keskriigist jalga lasta. Taani kehtestab ametlikult riigisfääris vabad failivormingud. Microsoft üritab CodePlexile vaba tarkvara maailmas laiemat toetust võita - sahistatakse sellestki, et tulevik võib ärimudelis suuremaid muudatusi tuua. Suni alla neelanud Oracle hakkab mitmete toodete litsentse kinni keerama ja alustab Google'i vastu kohtuteed, sellega aga pöörduvad mitmed vaba tarkvara projektid firma vastu ning näiteks OpenOffice.org'i põhitegijad otsustavad luua eraldi sihtasutusel põhineva paralleelversiooni nimega LibreOffice. Mobiilimaailmas on Androidist saanud selge liider. Vaba tarkvara aktivist ja juuraprofessor Eben Moglen asutab Freedomboxi projekti, loomaks lihtsat ja odavat "demokraatiamasinat" tsensuuri ja erinevat sorti rõhumise vastu.

2011 - Windows XP turuosa langeb viimaks alla 50%. Mobiiliturul teevad endiselt ilma Android ja iOS. Microsoft sõlmib partnerlusleppe (~ ostab ära?) Nokia. Steve Jobs loobub tervise tõttu Apple'i juhtimisest ning sureb oktoobris raske haiguse tagajärjel. Linuxi maailmas tekib üksjagu kära graafiliste kasutajaliideste (Unity, Gnome 3) ümber. LibreOffice 3.4 on Oracle'i OO.o-ga võrreldes selge samm edasi, viimane loobub OO.o ärilisest arendamisest. IT Kolledžist saab esimene Linux Professional Institute'i akadeemiline koolituspartner Põhja-Euroopas.

2012 - Euroopast alanud finantskriis on üksjagu räsinud ka IT maailma. Neljatuumalised mobiiliprotsessorid muutuvad valdavaks. Tahvelarvutitest saab kõige kiiremini arenev personaalarvutite liik. Microsoftil valmib Windows 8 - selle liigne orienteeritus tahvelarvutitele pahandab ära suure osa tavapäraste laua- ja sülearvutite kasutajaid, kes jäävad jonnakalt Windows 7 juurde. Samsung-Apple vägikaikavedu eri maade kohtutes. Linuxi maailma esidistroks kerkib Linux Mint (MATE ja Cinnamoni töölauakeskkondade toel, mis toovad Ubuntult üle hulga kasutajaid), samas tekitab piisavalt probleeme suurfirmade poolt uuemal riistvaral promotav UEFI. Sotsiaalmeediat valitsev Facebook saab esimesed tõsised tagasilöögid (oma osa on ka firma paindumatul suhtumisel kasutajaisse), ent uusi kasutajaid tuleb jätkuvalt ning oktoobris jõutakse miljardi aktiivse kasutajani. Marsikulgur Curiosity jõuab edukalt Marsile. Aasta lõpus jääb maailmalõpp (taas kord) ära, see-eest jõuab korealaste kultusvideo Gangnam Style YouTube'is miljardi külastuskorrani...

2013 - IT-maailma lööksõnadeks on saanud suurandmed, pilvarvutus ja küberkaitse. Märtsis saab otsa "MSN-i ajastu" - Microsoft sulgeb enda teeneka sõnumiteenuse ja keskendub Skype'ile (sulgemisele võtab suuna veel teinegi populaarne MS teenus - Hotmail.com, mis plaanitakse ühendada Outlook.com'iga). Maikuus saadetakse kosmosesse esimene Eesti kosmoseaparaat - tudengisatelliit ESTCube-1. Steve Ballmer teatab enda taandumisest Microsofti esiotsast, firma aktsia teeb seepeale märgatava hüppe ülespoole - ent Windows 8 (ja 8.1) ning eriti tahvelarvuti Surface müüginumbrid jätavad palju soovida.

2014 - Microsoft lubab sügiseks Windows 9-t, selle eelkäija on osutunud selgeks pettumuseks. Unixite (sh Linuxi) maailma raputavad kolm suurt turvaauku - Heartbleed, Shellshock ja POODLE. Distrowatchi edetabelit juhib juba mõnda aega Linux Mint. Populaarsust koguv Steam suudab Linuxi tuua taas mängurite huviorbiiti (sarnaselt Lokiga on tegu ärivaraliste mängudega). Ukraina sõja taustal muutub taas üha aktuaalsemaks küberturvalisuse teema.

2015 - Apple Watch osutub esimeseks tõeliselt edukaks nutikellaks. Microsoft jagab enda uut Windowsi paari varasema versiooni omanikele (ja kõigile muudele, kes viitsivad prooviversiooni testida) tasuta. Peagi hakkab ilmnema aga probleeme (sh firmale tüüpilised asjad nagu kasutaja järel nuhkimine), mis esmakordselt toovad soovituse "kolige parem Linuxile" mitmetesse laiatarbeportaalidesse. Hiinas lubatakse peale 15-aastast keeldu jälle mängukonsoole müüa.

2016 - Microsoft maadleb endiselt Windows 10 turuosaga, augustis ilmunud Redstone ehk "aastapäevaväljalase" rikub ära paljude inimeste kahesüsteemsed arvutid (kustutades teiste süsteemide kettajaotisi; vt ka arutelu Slashdotis). Apple võtab versiooniga 10.12 taas kasutusse "MacOS" nime (nüüd kujul "macOS"). Oktoobris tõmmatakse Mirai abil maha mitmed esimese suurusjärgu võrguteenused (sh Twitter, GitHub jpt). Suur hulk täiskasvanud (aga vist natuke imelikke) inimesi ajab mööda majakatuseid ja metsatukki Pokemone taga.

2̝017 - turvateema on endiselt suur kõneaine, eriti lunavara (Petya/NotPetya ründed Ukrainas) ning ikka kõikvõimalikud võrku ühendatud aparaadid - "asjade internet" kisub "asjade botnetiks". Aasta lõpp toob suurema skandaali Eesti ID-kaardi ümber, kus avastatakse "teoreetiliselt ärakasutatav" turvaauk.

2018 - Aasta algul avaldatakse info Meltdowni ja Spectre haavatavuste kohta. Märtsis raputab maailma Cambridge Analytica skandaal. Euroopa Liit võtab vastu suuremahulise andmekaitsedirektiivi GDPR (General Data Protection Regulation), mis leiab üsna kahetist vastuvõttu. Suvel teatab Microsoft GitHubi ning sügisel IBM Red Hati äraostmisest. Krüptoraha ilmutab esimesi väsimise märke. Eestis toimub suuremahuline paroolileke, hinnanguliselt lekib ca 460 000 Eesti domeeniga aadressi, suur hulk neist koos paroolidega (vt näiteks Äripäev 30.01.19).

2019 - hiinlaste telekommunikatsiooni Huawei saab USA-lt süüdistuse Hiina võimudele andmete lekitamise eest. Sotsiaalvõrgustik Google+ ning võrgukogunnateenus Yahooǃ Groups lõpetavad töö, märkides suurt sammu "vana kooli" võrguteenuste väljavahetamise suunas. Google (tegelikult küll Wing, mis on sama Alphabeti emaettevõtte tütarfirma) alustab mõnes kohas (USA-s Virginias, mõnes paigas Austraalias) droonipõhist postipakiteenust (huvitav detailː USA seadused lugesid neid lennuliiniks ja nõudsid seepärast FAA sertifikaati). Sama Google väidab aasta lõpupoole, et on saavutanud kvantüleoleku (quantum supremacy) ehk lahendanud kvantarvutiga ülesande, millega senised arvutid põhimõtteliselt hakkama ei saa (teised, sh IBM, aga kahtlevad selles avalikult). Aktuaalsed teemad on endiselt turvalisus ja privaatsus, aga ka suurandmed ja andmekaeve ning tehisintellekt. Aasta lõpus aga algab COVID-19 levik...

Viited

Uuri & kirjuta

  • Nagu ka muudes tehnoloogia valdkondades, tuleb iga edukalt läbi löönud IT-lahenduse kohta mitu lootustandvat ja huvitavat mõtet, millest aga asja ei saanud (kas ei realiseerunud või ei suutnud turul piisavalt hästi toime tulla). Otsi kolm enda arvates õpetlikku näidet ja kirjelda neid ajaveebiartiklis.

Tagasi kursuse esilehele

Käesoleva materjali kasutamine ja levitamine on sätestatud Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi (inglise keeles CC Attribution-ShareAlike ehk BY-SA) või selle uuema versiooniga.

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_1:_Noppeid_IT_ajaloost&oldid=134589"