Windows Server versioonid

Sissejuhatus

Windows Server'i versioone antakse välja iga 4 aasta järel, aga välja andmise skeemi iseloomustab kõige paremine alljärgnev muster: Iga 2 aasta järel lastakse välja versioon, mis baseerub eelmisele versioonile ja peamiselt parandab eelmise versiooni vigu ja uuendab teenuseid, mis olid eelmisel süsteemil. Näitena võib tuua Windows Server 2003 R2. Ja iga 4 aasta järel lastakse välja versioon, mille tarkvara võib erineda eelmise versiooni omast nii palju, et ei pruugi sellega töödata. Näiteks Windows Server 2008.

Windowsi Serveri (joonisel Oranžiga) versioonide välja andmist iseloomustab alljärgnev graafik:

Serverid

Windows NT Advanced Server - välja antud 27. juulil 1993.

Windows NT 3.5 Server - välja antud 21. septembril 1994.

Windows NT Server - välja antud 30. mail 1995.

Windows 2000 Server - välja antud 17. veebruaril 2000.

Windows Server 2003 - välja antud 24. aprillil 2003 (R2 anti välja 6 December 2005).

Windows Server 2008 - välja antud 4. veebruaril 2008.

Windows Home Server - välja antud 7. jaanuaril 2007.

Windows Server 2008 R2 - välja antud 22. juuli 2009 (startis 22. oktoobril 2009).

Microsoft Hyper-V Server -

Windows Storage Server -

Windows Small Business Server -

Windows HPC Server -

Windows Server Foundation -

Windows Exchange Server -

SQL Server -

Windows NT Advanced Server

Windows NT arendus algas aastal 1988 pärast seda, kui Microsoft palkas grupi arendajaid Digital Equipment Corporation'ist, keda juhtis Dave Cutler.

Windows NT toetas 16-, ja 32-bitiseid programme. NT jooksutas ka OS/2 programme ja POSIX allsüsteeme. Programmidest võiks välja tuua Microsoft Internet Exploreri (IE2).

Süsteemi tugi

NT disainiti algusest peale olema üleviidav teistele platvormidele. Kõik kernel kernel'i ja allsüsteemide koodid kirjutati C ja C++ programmeerimiskeeles. Kõik muudatused põhi riistvara arhitektuuris, mida ei saanud lahendada lihtsa uuestikompileerimise teel (nt. mälu arhidektuur, multi/üksikprotsessori tugi) olid jäetud HAL'i kaela.

i860 tugi - originaalselt oli NT suunatud Inteli i860 protsessorile, kuid tugi teistele platvormidele järgnes hiljem.

x86 tugi - NT 3.1 toetas Inteli x86 32-bit'ist perekonda (80386 ja edasi). Windows NT 3.1 on ainuke Windows NT versioon, mis toetab 386-baasil multiprotsessoriga masinaid.

MIPS tugi - Windows NT toetas ka MIPS R4000 protsessorit.

Alpha tugi - DEC Alpha protsessorite tugi järgnes kohe pärast Windows NT 3.1 välja andmist.

Windows NT 3.5 Server

Windows NT 3.5 põhiline eesmärk oli tõsta Operatsioonisüsteemi kiirust. Tööjaama versioon lubas 10 samaaegsel kliendil (ka Mac'i kliendid) pääseda ligi andmeserverile. Serveri versiooniga kaasnesid kõik võrgu funktsioonid ja valikud. Windows NT 3.5'ga kaasnes Winsock ja TCP/Ip tugi. NT 3.5 suutis jagada faile üle FTP, printereid üle LPRi ja käituda Gopher, Web, ja WAIS serverina. Windows NT 3.5 Resource Kit'is oli esimest korda rakendatud ka Microsoft DNS. Windows NT 3.5 oskas kasutada LAN teenuseid üle SLIP või PPP protokolli. Teistest uutest teenustest võib välja tuua VFAT toe (lubas kasutada pikki failinimesid - kuni 255 tähemärki), I/O protide toe ja Microsoft DHCP ja WINS kliendi ja serveri. Kasutusele tuli ka uus alglaadimise ekraanipilt ja kasutajaliides uuendati. Samuti vajas 3.5 vähem mälu kui 3.1 ja oli ka varasemast kiirem (seda tänu OLE toele). Windows 3.5 ei toetanud läptoppe, sest ei omanud draivereid PCMCIA kaartidele. Windows NT 3.5'te ei saa installida uuematele protsessoritele kui Pentium (P5 core).

Windows NT Server

Uuendused: kaasnes PCMCIA tugi, NTFS failisüsteemi tugi, muudetav WinLogon (GINA), 3D tugi OpenGL'is, püsivad IP marsuudid kui kasutusel oli TCP/IP, automaatne tekstiline seletuste kuvamine, kui hiirekursor peatus mõnel menüü nupul ("tooltips") and Windows 95 ühilduvuse tugi.

Microsoft avaldas 3.51'l töötava Microsoft Office'i ja toetatud oli ka IE tugi.

Windows NT 3.51 riistvaralised nõudmised
	"Windows NT Workstation"	"Windows NT Server"
Protsessor	386 or 486/25 processor	386 or 486/25 processor
Operatiivmälu	12 MB RAM	16 MB RAM
Video	VGA video	VGA video
Kõvaketas (vaba ruumi)	90 MB	90 MB

Windows 2000 Server

Windows 2000 Logo

Windows 2000 server'i perekonda Windows 2000 Server, Windows 2000 Advanced Server, ja Windows 2000 Datacenter Server.

Kõigil Windows 2000 Serveri versioonidel on loetud alljärgnevad teenused ja võimalused ehitatud sisse:

Ruutimis ja Kaug ligipääsu teenuse (RRAS) tugi.

DNS server, kaasas ka tugi dünaamilise DNS'i jaoks. Active Directory tugimeb kõvasti DNS'il.

Smart card'i tugi.

Jagatud faili süsteemide tugi (DFS).

Vigu sallivad ketta draivid (volumes), põhiliselt peegel(Mirrored) ja RAID-5.

Grupipoliitikad (Active Directory osana).

Terminalide teenused ja Kaugtöölaua protokoll (RDP).

Interneti informatsiooni teenused (IIS) 5.0 ja Windows meedia teenused 4.1

Uue teenusena tuli välja Windows Time teenus, mis lubas domeeni arvutitel ühtse kuupäeva ja kella aja sünkroniseerida.

Windows 2000 Server Omab Windows 2000 Professionaliga sama kasutajaliidest, millesse ona lisatud komponente, mis lubavad arvutil võtta serveri rolle. Kõige suurem uuendus on Active Directory roll, mis on üle terve ettevõtte kättesaadev. Lisaks vahetas Microsoft välja NTLM audentimisviisi ja vahetas selle Kerberose vastu, mis lubas puhast ja turvalist liiklust Windows 2000 domeenide ja alamüksuste vahel. Windows 2000 tutvustas ka Domeeni Nime Serverit (DNS), mis lubas dümaamiliselt registreerida IP aadresse.

Windows 2000 Server toetab kuni 4. protsessorit, vajab 128MB RAM mäluo ja 1GB vaba ruumi kõvakettal, kuid nõudmised võivad olla kõrgemad sõltuvalt installeeritud komponentidest.

Windows 2000 Advanced Server on Windows 2000 Serveri variant, mis on disainitud keskmistele või suurtele firmadele. See pakub palju võimalusi firma allüksuste kiireks haldamiseks ja seega toetab kuni 8 GB RAM mälu ja toetab TCP/IP koormuse balanseerimist. Väike kogus tehti ka IA-64 versiooni, mida kutsuti Windows 2000 Advanced Server, Limited Edition, mis oli mõeldud suurematele firmadele.

Windows 2000 Datacenter Server on Windows 2000 Serveri variant, mis on disainitud suurtele firmadele liigutamaks suurt hulka salajast ja isiklikku informatsiooni. Nagu Advanced Server'gi, toetab see rühmitamist, vigadest taastumist ja koormuse jaotumist. Tema miinimum riistvara nõuded on normaalsed, aga see disainitud hakkama saavad vea-tolerantsete ja suuremõõtmeliste riistvaradega - näiteks arvutitega, millel on 32 CPU'd ja 64GB RAM mälu, millel tehakse rangeid süteemiteste, mille riistvara on eraldatud, millel on kordineeritud hooldus ja kontroll. Piiratud arv koopiaid tehti ka IA-64 versiooni, mida kutsuti Windows 2000 Datacenter Server, Limited Edition'iks, mille süsteeminõuded olid sarnased Windows 2000 Advanced Serveri omadega, aga võisid olla kõrgemadki, et hakkama saada suurte infrastruktuuridega.

Windows 2000 jõudis oma elutsükli lõppu 13. juulil 2010. Windows 2000'ndele ei tule enam turvauuendusi ja see operatsioonisüsteem ei ole enam toetatud.