Gzip

Sissejuhatus

Linux keskkonna kaks enam kasutatavat arhiveerimiskäsku on tar ja gzip. Kui käsk tar on eelkõige mõeldud arhiivide loomiseks, siis käsk gzip on peamiselt kasutatav failide tihendamiseks. Linuxi maailmas kasutatakse peamiselt just neid kahte käsku tihendatud arhiivide loomiseks. Esmalt lisatakse tar käsuga failid arhiivi ning hiljem gzip käsuga arhiiv tihendatakse.

Kasutamine

Käsu süntaks:

gzip [options] [file(s)]

Käsu täitmise järel gzip arhiveerib sisendina saadud faili(d) ning seejärel tihendab loodud arhiivi(d). Käsu üks olulisemaid erinevusi tar käsust on see, et ta ei liida sisendeid ühte faili kokku vaid loob iga sisendi jaoks oma arhiiv. Loodud arhiivile antakse sisendiks olnud faili nimi, mille lõppu lisatakse .gz laiend. Sisendiks olnud fail(id) aga kustutatakse.

Olulisemad võtmed:

-d, --decompress	Hõrendad, mitte ei tihenda
-h, --help		Abiinfo kuvamine
-l, --list		Tihendatud arhiivi sisu, maht ja tihenduse aste
-L, --license		gzip versiooni number ja  andmed litsentsi kohta
-N, --name		Säilitab sisendi nime ja selle loomise aja
-n, --no-name		Ei säilita sisendi nime ega selle loomise aega
-q, --quiet		gzip töötab hoiatusi kuvamata
-r, --recursive		Tihendab või hõrendab rekursiivselt etteantud kataloogis 
-t, --test		Arhiivi testimine terviklikkuse osas
-v  --verbose		Näitab, kui palju iga fail tihendatud on 
-1, --fast		Kiire tihendamine
-9, --best		Kõrgeim tihenduse aste

Nagu eelnevalt sai mainitud, ei oska gzip luua mitmest sisendist ühte tihendatud arhiivi ja seepärast kasutatakse arhiivi loomiseks enamasti tar käsku. Samas oskab tar kasutada läbi võtme -z ka gzip võimalusi, mis tähendab, et kohe peale arhiivi loomist saab see ka tihendatud. Kuid tuleb meeles pidada, et sellisel juhul .gz laiendit faili nimele automaatselt ei lisata, seepärast tuleks see laiend juba tar käsku kirjutada.