Osadmin spikker

Operatsioonisüsteemide administreerimise spikker (V2.0)

Spikker on abivahend, mida tohib kasutada ITK õppeaine "Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine" praktilisel eksamil. Spikker sobib kasutamiseks neile, kellel enne selle õppeaine läbimist puudus serverite administreerimise kogemus Linux või Unix keskkondades. Spikker annab baasülevaate põhilistest käskudest, mida nimetatud aine laborotoorsetes töödes kaitsti. Siiski ei pretendeeri spikker antud aines õpitud käskude ammendavale loetelule või nende parimale esitlusviisile. Spikri eesmärk on aidata kiiresti leida ainega seotud lihtsamad käsud ning korduva läbiharjutamnise teel need käsud meelde jätta.

Autor

Kristiina Kaarna

1. Töö failidega

Linux/Unix loeb failideks ka kataloogid, mistõttu käsitlen järgnevaid lihtsamaid operatsioone failide ja kataloogidega üheskoos.

1.1. Loomine

• Faili loomine: touch file

touch kirjutis.txt

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või

touch kataloog1/kirjutis.txt

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

• Kataloogi loomine: mkdir kataloog

mkdir kataloog1

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse kataloog kataloog1.

• Ühe kataloogi sisse alamkataloogide loomine

mkdir alam1 alam2 alam3

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse alamkataloogid alam1, alam2, alam3 .

või

mkdir -p kataloog1/ alam1,alam2,alam3

Tulemus: kasutaja kodukataloogi luuakse kataloog kataloog1, mille sees on alamkataloogid alam1, alam2, alam3 .

1.2. Kustutamine

• Faili kustutamine: rm fail

rm kirjutis.txt

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

• Kataloogi kustutamine: rm -r kataloog

Võti -r tähistab seda, et kataloog kustutatakse koos kõigi selles sisalduvate failidega.

rm -r kataloog1

Tulemus: kustutatakse kataloog1 koos kõigi selles olnud failidega.

1.3. Liigutamine ja ümbernimetamine

• Faili liigutamine: mv MIS_fail KUHU_kataloogi

mv kirjutis.txt kataloog2

Tulemus: fail kirjutis.txt liigutati kataloogi kataloog2

• Kataloogi liigutamine teise kataloogi sisse: mv MIS_kataloog KUHU_kataloogi

mv kataloog1 kataloog2

Tulemus: kataloog1 liigub kataloog2 sisse.

• Kataloogi liigutamine teise kataloogi alamkataloogi

mv väikekataloog suurkataloog/alam1

Tulemus: kataloog väikekataloog liigub kataloogi suurkataloog alamkataloogi alam1 .

• Faili või kataloogi ümbernimetamine: mv VANA_nimi UUS_nimi

mv kirjutis.txt jutuke.txt

Tulemus: fail kirjutis.txt nimetatakse ümber failiks jutuke.txt.

1.4. Kopeerimine

• Faili või kataloogi kopeerimine: cp KES KELLEKS

cp esilagne uus

Tulemus: fail või kataloog esialgne kopeeriti vailiks või kataloogiks uus .

• Kataloogi kopeerimine koos sisuga (selles olevate failidega): cp KES KELLEKS -r

cp esilagne uus -r

Tulemus: kataloog esialgne koos selle sisuga kopeeriti vailiks või kataloogiks uus .

1.5. Kataloogides liikumine

• Kodukataloogi liikumine: cd

cd

Tulemus: kasutaja satub oma kodukataloogi. Administraator satub root-kataloogi.

• Kataloogides taseme võrra ülespoole liikumine: cd ..
• Kataloogides kahe taseme võrra: ülespoole liikumine: cd ../..

• Viimati külastatud kataloogi minek: cd -

• Ühe korraldusega juurikas asuvas kataloogis var oleva alamkataloogi log sisse liikumine

cd /var/log

1.6. Vaatamine

• Kataloogi sisu vaatamine: ls -l

• Faili sees vaatamine: less

Näide: Avame less abil kataloogis var/log/ sisalduva faili messages

less /var/log/messages

• • käsu less käivitamisel kasulikud käsud faili sees opereerimiseks:

Faili sees allapoole liikumine: n Faili sees ülespoole liikumine: ? Faili algusesse liikumine: g Faili lõppu liikumine: G Abi lugemine: h Väljumine failist ja less-käsust: q

1.7.Otsimine

• Faili otsimine mingi tunnuse abil: find KUSTKOHAST MILLE_JÄRGI MIDA

find /etc -name "*.log"

Tulemus: kataloogist etc otsitakse kõik failid, millel on laiend .log

find /var/log/ -size 1M Tulemus: kataloogi var alamkataloogist log otsitakse kõik failid suurusega 1MB. Õigused s-bitt ehk sticky bitt võimaldab faili käivitada biti lisaja õigustes. t-bitt kirjutab õigused üle selliselt, et faili saab kustutada ainult tema looja, isegi kui teistele on vastavad õigused antud. drwxr-xr-x student student – antud faili puhul on tegu kataloogiga, mille kasutaja on student, kuulub ta gruppi student. Kasutajal on õigus lugeda, kirjutada, siseneda. Grupp ja ülejäänud maailm saavad õiguse kausta siseneda ja sseda lugeda, kuid kummalgi pole lubatud sinna kirjutada.                           fail/kataloog kasutaja grupp muu maailm kasutaja grupp kataloog d/- rwx       rwx  rwx  kala    kala kataloog 1. loo kataloog 01                 mkdir  01 2. võta grupilt õigus sinna kataloogi siseneda ja kirjutada                 chmod g-xw fail                 g=group, u=user, a=all, o=other                 r=read, x=execute, w=write                 kausta puhul execute ehk käivitusõigus annab õiguse kausta siseneda                 chmod ehk change mode 3. Loog grupp audio2                 addgroup audio2 4. muuda kataloogi grupp audio2-ks                 sudo chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]                 chgrp ehk change group 5. muuda kataloogi omanik                 sudo chown [system_username] [location_of_files_or_folders]                 chown ehk change owner Töö protsessidega kill -9 korraldus tapab protsessi kohe ära. Kill -15 saadab aga protsessile signaali ja viimane paneb end ise kinni (näiteks DB lõpetab oma töö ilusti ära) 1. Käivita protsess topp                 top 2. Sunni top seisma (klahvikombinatsioon)                 <ctrl> z 3. too top esiplaanile tagasi                 fg 4. kuva tööde nimekiri                 jobs 5. tapa töö (top)                 kill -9 [process id]                 protsessi ID leiad ps –ef käsuga, PID tulbast 6. kuva kõikide protsesside nimekiri                 ps -ef 7. suuna tulemus grep sisendisse ja otsi root stringi sisalduvaid ridu                 ps –ef | grep root                 Protsessi väljundit saab suunata teise protsessi sisendisse toru ehk | abil 8. käivita top tagaplaanil                 top & 9. too top esiplaani                 fg 10. käivita korraldus ls -l ja suuna selle protsessi väljund faili õigused.txt                 ls –l >> õigus.txt Kasutajate haldamine man usermod annab lisainfot erinevate võtmete ja nende kasutamise kohta 1. loo kasutaja kala                 adduser [kasutajanimi] 2. loo grupp kalad                 addgroup [uue grupi nimi] 3.lisa kasutaja kala gruppi kalad                 adduser [kasutaja] [grupp] 4. pane kasutaja kala parool lukku                 usermod -L [lukustatav kasutaja] 5. muuda kasutaja kala kasutajanimi kala2-ks                 usermod -l [uuskasutaja] [ muudetav kasutaja]                  usermod –l kala2 kala 6. muuda kasutaja kala2 kodukataloog kala2-ks (failid peavad vanast kataloogist kaasa tulema)                 usermod -l [uuskasutaja] -d [uus kodukataloog] -m [vana kasutaja]   << selle käsuga kaks eelmist ühe hoobiga!                 usermod –d /home/kala2 kala                 -d on kodukataloogi muutmiseks                 -l on kasutajanime muutmiseks                 -m on vana kasutaja eemaldamiseks 7. lase kasutaja kala2 parool lukust lahti                 usermod -U [kasutajanimi] 8. kustuta kasutaja kala2                 userdel [opt] kasutaja                 userdel -r [kasutajanimi]                 võti –r kustutab ära ka kasutaja kodukataloogi   Tarkvara haldamine /etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. tarkvara paigaldamisega tehtavad toimingud nõuavad root õigusi. 1. paigalda programm nano                 sudo –i apt-get install nano                 apt-get install firefox –s                 võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada 2. leia programmi nano version                 apt-cache policy pakinimi                 apt-cache policy nano 3. leia mis tarkvarast nano sõltub                 apt-cache showpkg pakinimi                 apt-cache showpkg nano 4. värskenda tarkvara nimekirja (hoidlatest)                 sudo apt-get update 5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"                 apt-cache search kirjeldus                 apt-cache search monitoring 6. uuenda süsteemi                 apt-get upgrade Partitsioneerimine Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab                mkdir /var/opt/lab Määra kausta lab grupiks lab.                 chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]                 chgrp lab lab võta kasutusele ketas /dev/sdb loo sellele 1 primaarne (1GB) partitsioon ja 2 loogilist (512MB) partitsiooni                   loogilised partitsioonid on alati laiendatud (extended) partitsiooni sees                 primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4                sdb1  -- primaarne e primary                sdb2 -- laiendatud e extended                 sdb5  --  esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees. loo 1 primaarne (1gb partitsioon) loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512) loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem                 mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]                 mkfs –t ext3 /dev/sdb1                 mkfs ehk make filesystem seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab                 nano /etc/fstab           # <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass>         /dev/sdb1     /var/opt/lab  ext3         täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab                  mount –t ext3 /dev/sdb1 /home                 moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]                 käsuga umount ühendatakse kettaseade lahti Kontrolli seda mount -a korraldusega. Sisene kataloogi /var/opt/lab ja loo sinna kataloog data määra kataloogi grupiks lab anna kataloogile data õigused, et grupi lab inimesed saaks sinna kataloogi kirjutada         Swap loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks määra loodud kettajagu swapiks                 mkswap /dev/sdb5                 swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse)    swapon -s näitab külgeühendatud swape                 määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel   Teenused Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all 1. peata mysql teenus                 /etc/init.d/mysql stop 2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel                 /etc/init.d/ ssh                 *usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}                 Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse. 3. käivita mysql teenus                 /etc/init.d/mysql start Webmin install Installimisi saab lihtsustada, kui pöördud VM poole ssh-ga. Siis on copy/paste võimalik kasutada 1. Otsi üles webmin koduleht                 power of google 2. Lae alla webmin debian package (wget http: //siia pane link.deb)                 wget gttp://kus_on_fail.deb 3. installeeri alla laetud deb fail                 dpkg -i allalaetudfail.deb 4. lahenda sõltuvusprobleemid                 apt-get install –f                 sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine                 sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid