Windows juhend: Kuidas seadistada tarkvaralist RAID-i

Sissejuhatus

Mis on RAID?

Sõltumatute ketaste liiasmassiiv on mitmest kõvakettast või kõvaketta partitsioonist moodustatud loogiline plokkseade andmete salvestamiseks, kus samad andmed salvestatakse mitmele kõvakettale.

Inglise keeles on sõltumatute ketaste liiasmassiiv Redundant Array of Independent Disks ehk RAID. Varem kasutati ka nime Redundant Array of Inexpensive Disks ehk odavate ketaste liiasmassiiv. Viimase termini võtsid kasutusele David A. Patterson, Garth A. Gibson ja Randy Katz California Ülikoolist, Berkeleyst 1987. aastal.

Nüüdisajal on RAID üldtermin, mis hõlmab kõiki andmete säilitamise võimalusi arvutis, mis jagab ja kordab andmeid mitme kettaseadme vahel. Erinevaid arhitektuure eristatakse numbritega (näiteks RAID 0, RAID 1). Erineva konstruktsiooniga RAID süsteemid hõlmavad kahte peamist eesmärki: suurendada andmete turvalisust ja suurendada lugemis-, ja kirjutamiskiirust. Kui mitu füüsilist ketast on seadistatud kasutama RAID tehnoloogiat, siis öeldakse, et nad on RAID massiivis. Sellises massiivis hajutatakse andmed mitmele kettale, kuid operatsioonisüsteemi jaoks on kõik andmed ühel kettal. RAID-i kasutatakse mitmetel otstarvetel.

Alustamine

Esimeseks sammuks peaks olema oma andmete varundamine kuhugile. Kas siis mälupulgale, välisele kõvakettale, kõvakettale, mida RAIDis ei hakata kasutama või DVD plaatidele (mis on üsna aeganõudev).Varundamine tuleb läbi viia, kuna osade RAID variantide puhul nõutakse kõvaketastel andmete täielikku kustutamist.

Kui andmed on salvestatud, siis avage start menüü ning parema klõpsuga "Computer" peale ning sealt "manage".

Kui "manage" on avatud siis vasakult poolt valige "disk managment". Iga kõvaketas mida te soovite RAIDis kasutada, peate ära kustutama "disk managment"-ist.

Niipea kui te olete kõvakettad ära kustutanud näiliselt, peaksid sinna jääma ainult kõvakettad, mida te ei soovi RAIDis kasutada. Teised kõvakettad jäävad siiski sinna, kuid nad väljenduvad all pool ning nende peal on kirjas "unallocated"(määramata).

Windowsis ei kasutata RAIDi nimetamisel traditsoonilist 0, 1, 5, 10 jne. Nende asemel hoopis kutsutakse neid kas siis "spanned", "striped" või "mirrored".

Striped=RAID0

RAID-0 defineeritakse tavaliselt kui hargsalvestusega ketaste gruppi, mis ei sisalda liiasusi ega paarsust. RAID-0 massiivide konfigureerimisel jagatakse kõvakettad tavaliselt suurtesse stripe`desse, s.t. sobivad I/O intensiivsete rakenduste jaoks. Kuid neid kettamassiive võib konfigureerida ka nii, et stripe'd oleks vaid sektorite suurused ning ketaste pöörlemine sünkroniseeritud. Kuna RAID-0 ei sisalda liiasusi, siis hävivad andmed kogu massiivis, kui ühe kettaga midagi juhtub. Samas on RAID-0 kõigist ketaste arhitektuuritüüpidest kõige kiirem ning salvestab kõige efektiivsemalt.

Mirrored=RAID1

RAID-1, rohkem tuntud kui “peegelsalvestus”, on lihtsalt paar kettaid, mis teineteist dubleerivad, kuid paistavad arvutile ühe kettana. Hargsalvestust ei kasutata, kuigi mitu RAID-1 massiivi võib selle salvestusmeetodi abil liita, nii et nad paistaksid ühe suure massiivina, mis koosneb peegeldatud ketaste paaridest. Tavaliselt nimetatakse seda “Dual-level array” (“kahe taseme massiiviks”). Kirjutatud andmed peavad minema mõlemale kettale peegeldatud paarina, nii et mõlemal kettal oleks sama informatsioon. Kõik kettad saavad siiski samaaegselt lugemisoperatsioone teostada. Niisiis kahekordistab peegeldamine lugemiskiirust ning jätab kirjutamiskiiruse samaks. RAID-1 tööjõudlus on kõigist paarsust toetavatest RAID arhitektuuridest kõige parem, eriti mitme kasutaja keskkonnas.

Spanned

Kõik lisatud kõvakettad muudetakse üheks loogiliseks kõvakettaks. Andmete turvalisus jms jääb kõik samaks. Lihtsamalt öeldes, te näete oma lisatud kõvakettaid ühe tervikuna.

Edasi näitangi, kuidas seda teha.

Parem klõps esimesele kettale, mida soovite RAID massiivis kasutada.

Sealt valige "new spanned volume". Kui soovite teisi RAID kettamassiive proovida, siis proovige teisi. Peale klõpsamist avaneb "New spanned volume Wizard". Vajutage next ning valige millised on need kettad, mida soovite lisada/kasutada oma uues massiivis.

Järgmisena, lisage oma kettamassiivile täht või lisage nn "mount point" tühjale NTFS kaustale.

Nimetage ümber ning tühjendage kettaosa.

Viimane samm näitab teile kõik teie seadistused, enne kui kettad tühjendatakse ja uus kettamassiiv on loodud.

Te peaksite saama ka hoiatuse, mis annab teile teada, et kui teil on opratsioonisüsteem mõne nende ketta peal siis on asi halvasti.

Lõpuks, kettad tühjendatakse ning uus ketas on ühendatud, peaksite näha saama "autoplay"-d.

Minnes "my computer", peaksite nägema järgnevat (teie kustutatud kõvaketaste ühendatud suurused on tehtud üheks, ehk siis kokku liidetud

Lõpetuseks

Samapalju kui on erinevaid maitseid ja veendumusi on ka erinevad arvamused RAID süsteemide osas, kas kasutada tarkvaralist või riistvaralist ehk RAID kontrollerit? Järgnevaga on toodud ära mõned faktid, mis oleks softi-RAIDi eeliseks, riistvaralise RAIDi ees. + Esimene eelis on maksumus, ehk RAID tehakse ära tasuta, ei pea kallist kontrollerit ostma. + Teine eelis on see, et väidetavalt on softi-RAID kiirem, kui riistvaraline RAID kontroller, seda ennekõike seepärast, et tänapäeva serverite protsessorid on läinud nii kiireks, et RAID tasemete paarsuse arvutamine ei võta erilist protsessori võimsust ja investeerida RAID kontrollerisse ei ole alati mõtekas. - Miinuseks on see, et kui mõni kõvaketas rikneb, siis tuleb server välja lülitada ja töö katkestada (kõigil softi-RAIDidel ei ole hot-swap tuge), et katkine ketas välja vahetada. - Uue kõvaketta välja vahetades on vaja teada ka kuidas see RAID süsteemi uuesti RAIDi tasemele külge liita nii, et paarsuskontroll ka edaspidi töötaks. Ehk selles osas on vaja suuremat pädevust.

Viited:

http://www.howtogeek.com/howto/36504/how-to-create-a-software-raid-array-in-windows-7/

http://tigma.ee/artiklid/raid-arhitektuur-ja-kettasusteemid/

http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb726998.aspx

http://tldp.org/HOWTO/Software-RAID-HOWTO.html

http://www.cyberciti.biz/tips/raid-hardware-vs-raid-software.html