User:Okarjane
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Oliver Karjane
Esitamise kuupäev: 8. november 2012
Essee
Kolades ringi digitaalavarustes komistasin slashdot.org lehel uudisnupule, mis viitas BBC tehnouudiste rubriiki uudise Microsoft ditches Windows Live Messenger for Skype pihta.
Mis seal salata, on isegi kunagi neid naeru- ja muid nägusid sellese aknasse trükitud ja nüüd lugedes sellist pensionile saatmise teadet valdas mind kerge nostalgiahoog ja võttis mõtlema üldisemalt sotsiaalmeedia teemal. Mida siis selline liigutus pisipehme poolt minu jaoks tähendab? Isikliku kasutuse seisukohast ei muutu tänase päeva seisuga oluliset midagi, pole seda programmijuppi juba mitu aastat kasutanud. Miks? Võiks öelda, et tüüpiline eestlane on minus hakanud rohkem võimust võtma ja vajadus pidevalt online olla on põhjalikult kadunud. Tean inimesi, kes omal ajal hoidsid oma elektroonilist lemmiklooma ainult selle pärast 24/7 ärkvel, et äkki muidu jääb mõni rida teksti kellegilt kätte saamata. Mingist hetkest tekkis küll ka võimalus saata sõnumeid tegelastele, kes parajasti ei olnud liinil aga ega see veel harjumusi ei muutnud. Kui vestlus enam nagunii reaalajas ei toimu, siis võib ju kirju ka saata, kas siis e või mitte-e ...
Mis aga võib mind selle liigutuse juures puudutada, on tõsiasi, et paljud digitaalselt vähemvõimekamad kodanikud on harjunud vestluseid läbi viima just selle programmi abil ning probleemide korral pöördub neist nii mõnigi minu poole. Kui meenutada nüüd mõne aasta tagust televisiooni digitaliseerimist ja sellega kaasnenud uue haiguse - digipuue - olemasolu ilmsikstulekut, siis hetkel tunnetan uue puhangu ohtu. Sellist mastaapi see kindlasti saavutada ei suuda aga mingil määral probleemid terendavad küll silmapiiril. Päris noorte inimestega pole lugu, need suudavad ise või isekeskis suhtluskanaleid ise hallata, pealegi on tänapäeval pea igal noorel olemas oma näoraamat, kus on olemas samuti vestlusvõimalus. Alternatiiviks pakutav Skype on tõenäoliselt neil samuti tuttav ja kasutusel. Skype'i on tegelikult ka paljud vanemad inimesed õppinud kasutama, mööda maailma tuuritavate noorema suguseltsiga soodsa suhtlemise võimalus on ju tore ja kasulik asi ära õppimiseks. Osade vanema generatsiooni inimestega võib aga juhtuda, et tuleb hakata tegema Skype kiirkursuseid. Õnneks on härrased aknavabrikust tekitanud võimaluse kasutajatele kontaktid ühest keskkonnast teise ringi kolida, "Sind otsides" saade massiliselt uusi kundesid vähemalt ei saa.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Juhul kui kukkusin eksamil läbi, on mul õigus teha järeleksamit. Kehtiv kord selleks protseduuriks on kirjas dokumendis „Õppekorralduse eeskiri", täpsemalt punktides 5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus ja 5.3. Eksamid.
Järeleksami tegemiseks on mul aega kaks semestrit peale õpetamissemestri lõppu. Kordussoorituseks tuleb saavutada kokkulepe ainet õpetava õppejõuga, samuti on vajalik korduseksamile õppeosakonnas registreeruda.
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
Riigieelarvelisel õppekohal õppivale üliõpilasele on järeleksam tasuta. Riigieelarvevälisel kohal tuleb maksta lisatasu, tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ning ära maksta tuleb see hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.
Küsimus 5
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Akadeemilise puhkuse saamise võimalused on kirjas õppekorralduse eeskirja punktis 6.1. Akadeemiline puhkus.
Puhkuse taotlemine ja katkestamine toimub avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Juhul kui üliõpilane ei ole akadeemilise puhkuse lõpukuupäevaks esitanud avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.
Teisel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:
- tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;
- Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks;
- lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni;
- muudel põhjustel – kuni üheks aastaks.
Tervislikel põhjustel puhkuse taotlemisel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood, kaitsejõududesse teenima asumisel kutse kaitseväe tegevteenistusse ja lapse hooldamiseks lapse sünnitunnistus. Kõigil neil kolmel juhul saab avaldust esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
Muudel põhjustel saab akadeemilist puhkust taotleda alatest teisest õppeaastast ja avaldus selleks tuleb esitada enne semestri punase joone päeva.
Puhkuse ajal on võimalik deklareerida õppeaineid kui õppur on võtnud puhkuse lapse hooldamiseks, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.
Akadeemilise puhkuse ajal on võimalik teha arvestusi ja eksameid.
