User:Gkosenkr
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Gert Kosenkranius Esitamise kuupäev: 8. november 2012
Essee
Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib tuleviku riigivalitsemisest arvutite abil. Oma essee idee sain uudisest "David Cameron testing app to aid government decisions". See räägib sellest, kudias Briti peaminister David Cameron kasutab oma igapäeva töö tegemiseks uut nutitelefoni rakendust. Hetkel veel piirdub see vaid info kogumise ja visualiseerimisega, kuid minu mõtetes, nii umbes paarikümne aasta pärast on see rakendus juba kõvasti edasi arenenud. Ja sellel teemal ma tahakski mõtiskleda. Minu lähenemisnurk on see, et tulevikus ei piirduta enam vaid info kogumise ja edastamisega, vaid arvutid hakkavad tegema ise mingeid järeldusi ja neid siis ministritele pakkuma. Kuid kuna arvutite võimsusel pole teoreetiliselt piire, siis saavad nad teha selliseid järeldusi ja ennustusi, milleni inimaju kunagi ei küündiks. Et see võimalik oleks tuleb õpetada arvutid tekstist ka aru saama, ehk siis luua tehisintelligents. Selleni läheb veel küll kaua aega, kuid kunagi jõutakse selleni kindlasti.
Tulles tagasi nende järelduste juurde, mida loodav tehisintelligents pakkuma hakkab, huvitab mind see koht, kus alguses on selline võimekus vaid mõnel suuremal riigil, kuid aja jooksul saavad ehk kõik riigid omale võime juhinduda riigijuhtimises arvutite tehtud otsustest. Teoreetiliselt saaks ju kõik need erinevate riikide arvutid omavahel ühendada ja nii tekiks ülemaailmne juhtimise võrk, millest oleks kindlasti kõikidele inimestele kasu. Ehk suudaks selline võrgustik lahendada hetkel käimasolevad riikidevahelised konfliktid ja panna aluse kestvale rahule kõikide riikide vahel. Ning kui seda mõtet veel edasi arendada on olemas võimalus, et kunagi lakkavad riigipiirid üldse olemast ja tekib tervet planeeti kattev niinimetatud "superriik", kus enam ei ole vahet inimeste rassil ja kultuurilisel taustal.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. (punkt 5.4.4)
Kordusarvestusele peab registreerima õppeosakonnas. (punkt 5.2.8)
Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. (punkt 5.2.9)
Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. (punkt 5.2.7)
Küsimus 5
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Akadeemilisele puhkusele võib minna alates teisest aastast järgnevatel juhtudel: Tervislikel põhjustel, kuni kaheks aastaks. Lisaks avaldusele tuleb esitada meditsiiniline tõend arsti soovitusega. (punkt 6.1.4.1)
Kaitseväkke minekul, kuni aastaks. Avaldusele lisatakse kutse teenistusse. (punkt 6.1.4.2)
Lapse hooldamiseks, kuni lapse 3 aastaseks saamiseni. Avaldusele lisada lapse sünnitunnistus. (punkt 6.1.4.3)
Muudel põhjustel, kuni üheks aastaks. (punkt 6.1.4.4)
Avaldust saab esitada ükskõik millal õppeaasta vältel, väljaarvatud, kui minnakse puhkusele muudel põhjustel, sellisel juhul on aega semestri punase joone päevani. (punktid 6.1.4.1 -6.1.4.4)
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. (punkt 6.1.3)
Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. (punkt 6.1.5)
Puhkuse ajal ei saa deklareerida ained, küll aga saab sooritada eksameid ja arvestusi. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. (punkt 6.1.6)