User:Earus
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Egert-Priit Arus
Esitamise kuupäev: 1. november 2013
Essee
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust sain teada ... Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastused
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.3.6. - Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Ja õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12. - Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.
Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Õppejõuga, kuna vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.3.6. määrab korduseksamite tähtajad ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.
Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.8.1. on Eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis
Mis on tähtajad? Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.9. peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.7. on korduseksamid ja -arvestused REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu 2013/2014 õppeaastal on REV ja OF tudengitele 20 €.link title
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Vastused Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 2.2. Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:
a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril; c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. 2.3. Õppetoetust ei ole õigust saada üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel. 3.1. Üliõpilasele igal õppekuul makstava õppetoetuse suurus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega.
Mida peab toetuse saamiseks tegema?
Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 2.6. Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus. Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks).
Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? 30 EAP semestris kumulatiivselt[1], seega võib mõnel semestril võtta vähem aineid ja teisel rohkem, kui EAPde summa semestrite peale jaotatult on vähemalt 30 punkti semestri kohta.
Ülesanne Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
X = 28, Y = 27 I semestril 27 – X = -1. -1 < 0 seega 0 EAP ulatuses. 0 x 50 = 0 eurot esimese semestri eest. II semestril 2x27 – (X+Y) = -1. -1 < 0 seega 0 EAP ulatuses. 0 x 50 = 0 eurot teise semestri eest.
