User:Pelbrech

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: PhD.s Pirjo Elbrecht

Minu kood: 10142822

Esitamise kuupäev: 7. november 2014 kell 17.00.

Essee

Mulle meeldis väga Margus Ernitsa loeng õppimisest ja motivatsioonist 4. Septembril 2014. Mulle meeldis, et ta rõhus viitamise olulisusele. Olles hetkeliselt lõpetamas kõrghariduse kõige kõrgemat astet (doktorantuuri), ei ole seda mulle selgitatud eelneva 23 aasta jooksul ja olen pidanud selle endale ise selgeks tegema. On väga tänuväärne, et IT kolledz õpetab seda juba oma esimesel semestril. Samuti selgitas ta kui oluline on igast üksikust ainest arusaamine ning õppekava täitmine võimalikult heade hinnetega, kuna see on miiinimumide minimum, et saada hakkama tööturul. Enamik osa tuleb iseseisvalt juurde õppida töö käigus või õpingute ajal. Oluline sõnum oli ka suhtluskanalitest välja logimine, kuna see segab konsentreerumist ja aine omandamist. Olen nõus ütlusega, et kui on igav ja pole plaanis loengus asjaga tegeleda siis ära pigem tule. Kuna IT kolledzil on suurepärane võimalus järelkuulata loenguid, siis leian et kui töö juures on “paanika”, tuleks paanikaga ära tegeleda ning hiljem tegeleda loengule. Vastasel juhul inimene tuleb loengusse aga vajub oma mõtetesse ja ei kuula õppejõudu ning hiljem kodus ei pea seda vajalikks järelkuulata, kuna ta ju “osales” loengus. Töö jäi ka tegematta. Tänapäeva inimesel ei ole nii palju aega raisata. (Ernits, 2014)

Margus Ernits tutvustas 11. Septembri loengus robootikat ja häkkimist. Pearõhk oli robootika klubi reklaamimisel, mis oli minu jaoks liiga pealetükkiv. Kuigi, loengu lõpuks jõudsin järeldusele, et see on koht kuhu tuleb minna. Samas häiris see, et robootika kodulehele minnes, ei saa infot kuna toimuvad kohtumised ja kuidas ühineda selle klubiga. Tundub tavaline Eesti olukord, kus toodet reklaamitakse aga seda tarbida ei saa. Enamike Eesti ettevõtete koduleheküljelt kõige raskemini tuvastatav info on aadress ja telefon. Ernitsa loengust jäi mulle ka kõlama, et tihti peale inimesed kes asju tegelikult loovad jäävad taha plaanile (Wozniak vs Jobs). Moraal minule endale, intellektuaalomandit ei tohi teistega jagada. (Ernits, 2014)

Janika Liivi loeng oli julgustav ja aus. Inimestel on väga raske tunnistada oma saamatust, läbi kukkumisi ja ebapädevust, kuid tema julges tunnistada seda kõike. Arvan, et enesele ja teistele mitte valetamine aitab tunnistada ise endale enda nõrkasid kohti ja see läbi tegelikkuses areneda. Mulle meeldis mõttekäik loo jutustamisest läbi programeerimise. Andis uue lähenemise programeerimisele kui sellisele. Samas tema jutt tõstatas minus ühe küsimuse. Kas programeerijad ei ole siis ainult käsutäitjad? Nimelt rääkis ta sellest, et programeerijad peavad oskama asju nii hästi teha, et lõpp tarbija oskaks loodavat programme intuitiivselt kasutada. Aga kuhu jäävad siis “interface designerid”? .. või programmeerija peab olema ka pädev disainis? Mina arvan, et need kaks isikut ei sobi ühte. (Liiv, 2014)

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? (Ernits, 2014)

Vastus

Järeleksamit võib teha kahe semestri jooksul pärast aine toimumissemestri lõppu. Kokkulepped eksami tegemise aja suhtes tuleb teha õppejõuga ning selleks registreerida õppeosakonnas. Tähtaeg järeleksamiks registreerumisele ja ka selle eest maksmisele on hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpp arvestatuna eksami toimumise päevast. Järeleksami hind OF on 20 €, RE tasuta (IT Kolledž, 2014).

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? (Ernits, 2014)

Vastus

Enne punase joone päeva tuleb teha näiteks järgmised toimingud: ainete deklareerimine, akadeemiline liikumine, lõputöö deklareerimine, akadeemilise puhkuse taotlemise avalduse esitamine, VÕTA avalduse esitamine. Positiivse hinde parandamiseks on võimalik taotleda ühte korduseksamit kahe semestri jooksul. Kirja pannakse kõrgem hinne. (IT Kolledž, 2014)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. (Ernits, 2014)

Vastus

Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd.

Esitatav arve on 600 Eurot

Arvutuskäik:

21+21=42

27*2=54

54-42=12

50*12=600

(IT Kolledž, 2014)

Viited

1. Ernits, M.(6.10. 2014). Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele [1]

2. IT Kolledž (6.10.2014). Õppekorralduse eeskiri [2]

3. IT Kolledž (6.10.2014). Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal [3]

4. IT Kolledž (6.10.2014). Kõrgharidusreform [4]

5. Ernits, M.(6.10. 2014). Õppimine ja motivatsioon. [5]

6. Ernits, M.(6.10. 2014). Robotikast ja häkkimisest. [6]

7. Liiv, J.(7.10. 2014). Subjektiivslet programeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest. [7]

8. Fischer , C (18.10. 2014). IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. [8]