User:Talas
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Tauri Alas
Esitamise kuupäev:
Essee
Esimeses loengus[1] andis Eesti Infotehnoloogia Kolledži (edaspidi ITK) personal ülevaate kooli edukaks läbimiseks vajalikest protseduuridest – kuidas käib deklareerimine; milline on õppekoormus; mis on ainepunkt ja kuidas neid arvestada jne. Alati tasub meeles pidada, et ükskõik milline mäng algab reeglitest. Süntaks peab selge olema, muidu koodi ei kirjuta! Sarnaselt tuleb ülikoolis arvestada teatud reeglitega, mille vastu eksimine võib viia mittesoovitud tulemuseni. Ilma reegliteta meie maailm ei pruugi toimida ootuspäraselt.
Teises loengus[2] oli võimalik saada ülevaade motivatsioonist (ja laiskusest) ja selle olemusest ülikoolis. Viidati tudengite ja õppejõu motivatsioonile kui akadeemilisele petturlusele ja spikerdamisele, mis minu meelest vääriks veelgi enam tähelepanu. Ülikoolis õppiv tudeng peab mõistma, et tegelikult õpitakse iseendale (mitte emale), mistõttu spikerdamine ja maha viksimine peaksid jääma parimal juhul põhikooli tasemele. Öeldakse ikka, et spikreid teha võib, kuid nende kasutamine peaks käima vastavalt iga tudengi südametunnistusele – mõne aja pärast on spikerdatud töö sisu meelest ununenud, kuid selgeks tehtud loogika ei unune sisuliselt kunagi!
Kolmandas loengus[3] oli teemakeskmes robootika ja häkkimine.
Neljandas loengus[4] rääkis programmeerija ametit pidav Janika Liiv oma tegemistest IT valdkonnas. Kas programmeerimine võiks olla loov kirjutamine? Kui meil on kindlad süntaksireeglid ees, siis ilmselt mitte? Janika ettekandest kumas välja, et programmeerimine ei ole vaid tuim koodi kirjutamine, vaid see on visiooni loomine, millele koodimisega on võimalik reaalne keha ehitada. Visionäärid võivad olla aga kõik: nii mehed kui naised. Lihtsa ümbermõtestamise tulemusena on võimalik jõuda stereotüüpidest välja ja pakkuda elamusi kõigile. Maailm liigub üha enam suunda, kus sugude vahelised erinevused hägustuvad ning mees ja naine võtavad üksteist võrdsemana. Kuigi inimeste füsioloogilised erinevused seavad klassikalises mõttes piiranguid ette, siis tüüpilised mehe- ja naise tööd on üha vähem sooliselt kategoriseeritavad. Janika pakkus vaatenurka, mida mees oma tavapärase mätta otsast tähele ei paneks.
Viiendas loengus[5]
Kuuendas loengus[6] tuli vaatluse alla testimine ja tarkvara kvaliteet. Kristjan Karmo loengut kuulates jäin ühes suures fundamentaalses küsimuses mõtlema: testija kui läbikukkunud programmeerija. Mina olen testija ametit tihtipeale võrrelnud autokooli sõiduõpetaja ametiga. Programmeerija (ehk autojuht) on valmis kirjutanud mingisuguse programmilõigu ning saadab selle kliendile (autoga tänavale). Kui koodis on vead sees ja selles tekib majanduslik kahju, siis ei erine antud situatsioon kuigivõrd olukorrast, kus sõiduvigasid teinud autojuht avarii tekitab. Küsimus on selles, kas meie tarkvara on majanduslikus mastaabis olulise tähtsusega. Nii nagu autoga võib vaid põllul sõita, on olemas koodijuppe, mis võib kohe anda lõppkasutaja kätte kartmata majandusliku kahju teket. Kui aga viime võrdluse F1 võidusõidu peale, siis seal on eelnev õpetamine-kontroll äärmiselt olulisel kohal (nagu NASA projektid, mis maa pealt välja viiakse). Seega on raske mõista miks tahetakse üheülbalised öelda, et testimine on lihtne või mõtteu ja sobilik vaid algajale (läbikukkunud) programmeerijale.
Seitsmendas loengus[7] kuulsime mõtteid IT tööturu kohta Andres Septerilt. Kuigi väliselt võib jääda mulje, et IT on külm ja pigem vähesotsiaalne sektor, siis tegelikult asjad päris nii ei ole. Kõik need töökuulutused, mida pakkumisel näha võime, on enamasti järele jäänud kõige nõrgemad pakkumised. Usaldusväärset partnerit infotehnoloogia alale ei otsita tänavalt, vaid omakeskist. Seda loomulikult juhul kui töötajat otsib pigem väikeettevõte, kelle tööjõuvajadus ei ole ülemäära suur. Kui meeskond on komplekteeritud, siis tasub enese ümber vaadata kuhu jõudnud oled - kas mõnda suurde ettevõttesse, riigifirmasse või väikeettevõttesse. Iga ettevõtte profiil, töötaja panus ja edukus on erinevad. Meeles tasub pidada, et ettevõtjad taotlevad kasumit ehk tasuta lõunaid ei ole olemas. Andres suutis ühte pilti kokku panna väga mitmetahulise IT maailma, mille iga tahk on reaalselt väga erinev. Kuhu tahule mina peaksin mahtuma?
Kaheksandas loengus[8]
ITK on suurepärane näide ühtehoidvast kogukondlikust inimgrupist, kus väikeseid detaile peetakse oluliseks. Tihtipeale soovitatakse inimesel kastist välja mõelda – pidavat siis maailmatarkus paremini selgeks saama ja kõike ümbritsevat uue, värskema pilguga nägema. ITK õpingukorraldus on üks nendest ainetest, mis tõepoolest loob tudengitele lisaväärtust, tehes võimalikuks erialasse rohkem sisse näha läbi külalisesinejate kogemuse. Endise logistikatudengina meenub mulle mu toonase esimese kursuse aeg, kus sõbrad-tuttavad pärisid, et mida ma siis õigupärast õpin? Logistikat! Aga mis see logistika on? Ega ma ise ka päris hästi ei osanud vastata – keegi ei olnud mulle seda selgitanud. Selline viga on ITK's varakult parandatud.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Kordusarvestuse tegemise õigus kehtib aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika) ülejärgmise semestri punase joone päevani[9]. Järelarvestuse tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud koostöös õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[10]. Järelarvestusele saamiseks tuleb tudengil oma soovist ÕISi kaudu teada anda, registreerides[11] sobivale järelarvestuse ajale. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on järelarvestuste sooritamine tasuta. Omafinantseeritaval (OF) õppekohal on järelarvestuse sooritamise tasu 2014/2015 õppeaastal 20€[12].
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamist (VÕTA) taotlev isik peab esitama vormikohase ja vastavasisulise taotluse vähemalt 10 (kümme) päeva enne punase joone päeva õppeinfosüsteemis (ÕIS) koos vajalike lisadega[13]. Eelnevale lisaks on vaja esitada seniste kogemuste ja õpitu kohta analüüs, mis peab vastama nõutud tingimustele[14]. Käesoleva õppeaasta sügissemestri VÕTA taotlemise tähtajad olid päeva- ja õhtuõppes 25. august 2014 ning kaugõppes 19. september 2014. Kevadsemestri VÕTA taotlemise tähtaegadeks on päeva- ja õhtuõppes 26. jaanuar 2015 ning kaugõppes 6. veebruar 2015[15]. Kõrgharidusreformist tulenevalt 2013/2014 õa-st alates VÕTA kaudu saadud ainepunkte ei arvestata semestri õppekava täitmisel, kuid arvestatakse aasta õppekoormuses[16].
Ülesanne
Viited
- ↑ Õppekorraldus ja sisekordVau, I., Ernits, M., Varendi, M.; (27.08.2014 salvestus)
- ↑ Õppimine ja motivatsioonErnits, M. (04.09.2014 salvestus)
- ↑ Robootika ja häkkimineErnits, M. (11.09.2014 salvestus)
- ↑ Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnastLiiv, J. (18.09.2014 salvestus)
- ↑ IT süsteemide administraatorilt esmakursulaseleFischer, C. (25.09.2014 salvestus)
- ↑ Testimine ja tarkvara kvaliteetKarmo, K. (02.10.2014 salvestus)
- ↑ IT tööturustSepter, A. (09.10.2014 salvestus)
- ↑ []
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4(seisuga 28.10.2014)
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4(seisuga 28.10.2014)
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1 (seisuga 28.10.2014)
- ↑ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal, punkt 5 (seisuga 28.10.2014)
- ↑ VÕTA kord, punkt 2.1 (seisuga 28.10.2014)
- ↑ VÕTA kord, punkt 2.4 (seisuga 28.10.2014)
- ↑ VÕTA taotlemine (seisuga 28.10.2014)
- ↑ Kõrgharidusreform (KKK), peatükk 6 (seisuga 28.10.2014)
