User:Aasser

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Anneli Asser

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: XXXX11.01.2015XXXX

Essee

Sissejuhatus

Aine ja esitluste eesmärk on anda ülevaade erinevatest IT-valdkondadest, läbi nendes töötavate spetsialistide. Esitlused peaksid aitama arusaada, milline see IT maailm on ning kuidas selles ellujääda, aidata arusaada, kuhu oleme sattunud ja kas see ka meile sobib. Tutvustama ametikohti ning andma nippe, kuidas saada hea töö.

Esimene esineja Tiina Seeman

Juhtida või mitte juhtida, selles on küsimus^[1]. Esimene külalisesineja oli Tiina Seeman, kes on hingelt ja ametilt projektijuht. Tiina rääkis, kui tähtis on projektijuhtimine ja mis juhtuks, kui seda ei ole, või on halb. Tihti peale kulgeb töö erinevate projektide täitmisega, kuid ka sageli ettevõetud projektid kukuvad läbi, sest puudus pädev projektijuht. Hea projektijuht on see, kes teab ja tunneb natukenegi, mille kohta on teatud projekt. Ehk kui tarkvara/riistvara arenduse projektiga hakkab tegelema inimene kes on juhtinud ainult maantee ehitustööde projekte, siis ilmselgelt võivad tekkida probleemid, eriti kui ei ole pädevat meeskonda, kes abistaks. Projekti juhtimise nippe võib hästi ära kasutada ka õppetöös, näiteks projektijuhtimiseks mõeldud tarkvara võiks kasutada ka iseseisvate ja koduste tööde planeerimiseks. Arvan, et selle abil saab säästa aega, ette näha võimalike takistusi ja jõuda eesmärgini edukamalt.

Teine esineja Elar Lang

Õppida või mitte õppida, selles on küsimus.^[2]

Kolmas esineja Taavi Tuisk

Adminida või mitte adminida, selles on küsimus.^[3] Kahjuks kolmas külalisesineja esitlus oli monotoonne ja veniv. Teema, millest esineja rääkis, oli iseenesest huvitav, kuid minu meelest ei suutnud esineja seda põnevaks ega huvitavaks teha. Võimalik, et töö süsteemihaldurina oli esineja lihtsalt ära kurnanud, sest juttu ju oli, et töö on raske, tuleb kaua üleval olla ja usinasti skripte kribada.

Neljas esineja Kert Suvi

Testida või mitte testida, selles on küsimus.^[4] Neljas esineja rääkis, testimise tähtsusest ning miks seda ka eiratakse. Kõik eelarvamused testimise kohta olid tõesed, ka mina arvasin, et testimine ei ole "seksikas", testida oskab igaüks. Inimesed on alati olnud koonerdajad, ka siis kui asi puudutab kvaliteeti. Ikka ja alati otsitakse võimalust, kust kokku hoida ning paraku hoitakse kokku testimise pealt. Testimine on kallis, see võib projekti tagasilükata või pidurdada, kuid alati tuleb mõelda, millist lõpptulemust saada tahetakse. Lõpptulemus võib alguses välja näha kui ilus ja kvaliteetne, kuid nii see ei pruugi jääda. Loengust sain ma nii palju teada, et testijad saavad palju palka, neid on vähe, nad ei meeldi kellelegi ning testijaks ei õpetata. Kasuks tuleb teadmine, et testimine jooksvalt on kõige parem viis vigade leidmiseks, seega saab jooksvat testimist kasutada näiteks Java aine kodusetöö tegemisel.

Viies esineja Targo Tennisberg

Arendada või mitte arendada, selles on küsimus.^[5] Jällegist tõi esineja välja projektijuhtimise tähstust, et ilma selleta ei saa. Rääkis täpsemini, milline on hea projektijuht ehk asja tundev isik. "Kõrva taha" sain panna järgmist: üldjuhul teostused on tähtsamad kui ideed, mida rohkem saavutusi seda parem ka kool käib selle alla, suhtlemine on kriitiliselt tähtis. Paljud eelistavad või tahaksid suhelda läbi emaili või smsi meelsamini, kui rääkida näost näkku või isegi lihtsalt helistada. Kahjuks inimest mitte nähes ega kuuldes võib palju kaduma minna, tekivad arusaamatused, konfliktid. Esinejat oli meeldiv ja huvitav kuulata.

Kuues esineja

Luua või mitte luua, selles on küsimus.^[6] Tuleb välja, et eraettevõtte juhtimine on võrdlemisi sarnane hea projektijuhiga. Väidetavalt väikses ettevõttes on lõbusam töötada, sest kollektiiv on veel piisavalt väike ning bürokraatiat on vähe. Probleemid tulevad siis, kui inimesed soovivad samal ajal puhkusele minna ning asendajaid pole võtta kusagilt.

Seitsmes esineja

Analüüsida või mitte analüüsida, selles on küsimus.^[7]

Kokkuvõte

Enamusest esitlustest võib välja tuua ühiseks aspektiks suhtlemise tähtsuse. Suhtlemine on tähtsaim osa elust ja elus hakkama saamiseks. Samuti võib välja tuua Eesti IT-maailma kitsast kogukonda, ehk enamus IT valdkonnas töötavad inimesed mingil hetkel oma elust töötavad teineteisega. Tähtsaks peetakse ka enda täiendamist ja juurde õppimist nii palju kui võimalik. Projektide edukus seisneb heas projektijuhis, meeskonnas, suhtlemises, planeerimises. Arvan ka seda, et kõikide esitluste puhul kehtib reegel - kui ei oleks ühte, ei oleks ka teist. Mitte et üldse ei oleks, oleks ikka, aga mitte nii hea.

Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne

Küsimus B

- Kukkusid arvestusel läbi.

a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?

b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

d) Mis on tähtajad?

e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus:

  a)-5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.[1]
    -Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust.[2]
     Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.[2]
    -5.4.3. Praktiliste ja arvestustööde arvestamine toimub üldjuhul semestri jooksul hinnatud üksikülesannete kokkuvõttena. Sellisel juhul fikseerib õppejõud õpisoorituse hindamislehel auditoorse õppetöö viimasel nädalal.
     Auditoorse õppetöö viimasel nädalal võib korraldada täiendava arvestustöö või õppuri küsitluse. See võib toimuda ka tunniplaanivälisel ajal. Arvestuste toimumise ajad tehakse teatavaks koos eksamisessiooni ajakavaga.[3]

  b)Järelarvustus tuleks kokkuleppida oma õppejõuga, kuna kordusarvustuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[4]

  c)5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;[5]

  d)-5.2.13. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[6]
    -5.2.14. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[7]
    -5.2.14.2. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[8]
    -5.2.8. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[9]

  e)RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. [10]

  f)Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. [11]
    5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel (OF) õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[12]

Küsimus 4

- Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).

a) Millised on tegevused?

b) Millised on tähtajad?

c) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus:

  a) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks tuleb teostada järgmised tegevused: [13]
     - Esitada ÕISis vormikohane taotlus, vajalike lisadega
       - taotlusele lisatakse tunnistus, tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms.
     - Tuleb esitada kriteeriumitele vastav kogemustest õpitu analüüs
  Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel tuleb esitada
     - õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;
     - tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;
     - motivatsioonikirja;
     - soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.

  b)Taotleja - Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). [13]
    Komisjon - VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. [14]
    Komisjon - võib pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni üks kuu alates lisanõudeks olnud tingimuse täitmisest.[14]

  c)Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse, kuid VÕTA kaudu saadud EAPd täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [15]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP’d ja teise semestri lõpuks 26 EAP’d? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20 EAPd

Y = 26 EAPd

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

Saame, et esimesel semestril jääb puudu 27-20= 7 EAP ja teisel semestril 27-26=1 EAP. Kokku puudu jäänud EAPd on 7+1 = 8 EAPd.

Nõutav täidetud õppemaht õppeaastal = 54 EAPd.

Kuna ühe aasta jooksul saadud semestrite EAP-d on kumulatiivsed, siis Arve :

54 - (20+26) = 8 EAP

1 EAP = 50€

8*50 = 400€

Vastus : Õppurile esitatakse arve 8 EAP ehk 400€ ulatuses