User:Kpurru
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Katariina Purru
Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015
Essee
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
5.2.13. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates
aine õpetamissemestrist.[1]
5.2.14. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta
eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[2]
5.2.14.1. Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris
ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega.[3]
5.2.14.2. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine
toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt
kahel korral.[4]
5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:[5]
5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;[6]
5.2.8.2. üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles,
esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[7]
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised.
Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[8]
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
3.1.1. Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel
vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest,
registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.[9]
3.2.1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri
punase joone päevaks.[10]
5.2.13. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani
arvates aine õpetamissemestrist.[11]
6.1.3. Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust: Avaldust saab esitada semestri
punase joone päevani.[12]
5.3.10. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe
semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel
eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.[13]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X väärtus - 20 ja Y väärtus 21)
2015/2016 õppeaastal tuleb hüvitada kõik EAP-d alla 54, igal semestril soovituslik võtta 27 EAP väärtuses aineid. Ühe EAP hind 50€.
I semester - 20 EAP-d
27 - 20 = 7(EAP)
7 x 50 = 350€
II semester - 21 EAP-d
27 - 21 = 6(EAP)
6 x 50 = 300€
Maksta tuleb: 350 + 300 = 650€
Vastus: Aasta lõpus tuleb puuduvate EAP-de eest maksta 650 eurot.
Viited
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.2.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 3.1.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.3.10.
