User:Marusalu
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Martin Arusalu
Essee
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[1]
Kordussoorituse tegemiseks peab leppima kokku õppejõuga, kes võib täiendavaid ülesandeid anda enne kordussooritusele lubamist.[2]
Kordussooritusele registreerumine käib ÕISis. [3]
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [4]
Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. Omafinantseeritaval õppekohal maksab kordussooritus 20€ [5]
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Akadeemilisele puhkusele saab minna esimesel aastal, kui on tegu tervisliku põhjusega, ajateenistusse minekuga või lapse hooldamisega. [6]
Akadeemilisele puhkusele minekuks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [7]
Akadeemilise puhkuse maksimaalne aeg on 3 aastat (lapse hooldamine). [8]
Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. [9]
Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. [10]
Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. [11]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Lahendus
X = 19;
Y = 23;
Ühes semestris nõutud 27 EAP.
Ühe EAP hind = 50€ [12]
Esimesel semestril jääb tegemata 8 EAP. Esitatakse arve summas 8 * 50€ = 400€.
Teisel semestril jääb lisaks tegemata veel 4 EAP. Kokku on tegemata 12 EAP. Esitatakse arve summas 12 * 50€ = 600€.
Maksta tuleb nüüd 8 EAP + 12 EAP eest ehk 20 EAP. Summaks 20 * 50€ = 1000€.
Viited
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2.14.
- ↑ Õppeteenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P6.1.2.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.3.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P6.1.4.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P6.1.5.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P6.1.7.
- ↑ Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine
